User:Kmiller

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kersti Miller, DK14

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2015

Essee

IT on üks neid minu meelest pigem väheseid erialasid, mida tegelikult saab õppida täiesti iseseisvalt internetiavarustes olevatest materjalidest, kuid ikkagi leidub inimesi, kes otsustavad astuda ülikooli. Selle mõtte eest kiideti esimeses loengus ohtralt.

Loengutest kõlama jäänud mõtted ja ühisosa: Tiina ja Elar mainisid, et elu peab olema fun, ei tohi kaotada oma hobisid. See viib kiire läbipõlemiseni. Tanel ja Taavi andsid mõista, et tegelikult hea süsteemiadministraator ei tee tööd. Kui on vaja tööd teha, siis ei ole ta oma tööd enne hästi teinud. Paljude ettekannete mõte oli see, et on vaja õppida õppima. Oluline ei ole mitte ülikoolis käimine vaid see, et sa õpid õppima. Õpid kuidas end arendada ja olla valmis muutusteks Ülikooli lõpetamine näitab, et suudad asju lõpule viia ja teha koostööd. Ei olnud vist ennekannet, kus ei räägitud programmeerimise vajalikkusest, sellest et IT valdkonnas töötamine nõuab kõrgemat stressitaluvust. Oluline on probleemide ennetamine ja riskide maandamine. Kui oled juhtival ametikohal, siis vali hoolega oma meeskonda. See on see, mida sa müüd investorile ja nende inimestega veedad sa rohkem aega, kui oma enda perega.

Tiina rääkis projektide juhtimisest ja sellest, et lisaks koodi kirjutamisele on vaja ka juhte. Nagu koolis nii ka tööl on vaja keskenduda kõige olulisemale. Asjadele ilma milleta ei saa. Ei ole vaja täita oma aega pisikeste triviaalsustega, et siis primaarsed asjad ära ei mahuks, aega ei jääks. Selliste oskuste jaoks on vaja kedagi, kes oskab koordineerida tegevusi ja hoida sihti silme ees, viia asjad eduka lõpuni. Programmeerimine ei ole ainult koodikirjutamine, mida tõi välja ka Targo Tennisberg oma ettekandes. Reaalsuses peab tegelema paljude erinevate teemadega nii siis, kui oled kellegi palgal kui ka siis, kui oled iseenda peremees. Meeskonna kokku sobitamine - kas need inimesed on need, eks aitavad projekti valmis teha, kellega tahad päevast päeva aega veeta?

Elar Lang oli kui tõeline motivatsiooni guru. Tema lihtsad näpunäited eduks olid mõistlikud ja ilmselgelt tema jaoks toimivad. Tema põhjus ülikooli minna oli peale tüdruksõbra ka eriala sõnavara omandamine, mille omandamine iseseisvalt tal õnnestunud ei olnud. Ilma sõnavarata oli raske tööl suhelda kolleegidega, lihtsalt ei saa aru, mida räägitakse. Eesmärkide seadmine oli tähtsal kohal. Kui sa ei tea kuhu minna, siis sa ei jõua kohale. Leia eesmärk ja liigu selle poole. Edukas ülikoolis käimine on kas lihtsalt geniaalsus või siis hea projekti juhtimine. Sa pead oskama planeerida oma aega ja tegevusi nii, et kõige optimaalsemalt ja paremini oma asjad valmis saaks. Prioriteedid tuleb paika panna, lisaks igale asjale kuluv ajamaht. Edukus ei ole juhus vaid see on valik. Kõik sõltub mõtteviisist. Selleks eemalda kõik vaenlased (nutitelefon, sotsiaalmeedia, laisk pinginaaber).

Administraatoritest jäi Taavi ettekandest mulje, kui minitest müstilistest olenditest. Administraatorite üheks omaduseks on tervislik paranoia ja hea stressitaluvus. Nad on oma olemuselt nokitsejad ja nende tööalane dokumentatsioon peab alati korras olema. Toodi välja range ametieetika põhimõte: iial ei nuhita kliendi andmetes. Loeng oli väga erialane ja minusugusele võhikule kohati keeruline aru saada. Peaks loengu uuesti kuulama kunagi hiljem, siis kui targem olen. Igavene vaen administraatorite ja arendajate vahel on nagu mujalgi, näiteks ehitused insenerid ja arhitektid, arhitektid ja sisearhitektid…. Teema läks sujuvalt testimise peale, millest ja järgmises loengus Kert Suvi rääkis. Põhiline, et testima peaks kogu aeg, kuid alati nii ei saa.

Kert tõi välja asjaolu, et üldiselt testitakse maailmas liiga vähe, kuid Eestis veel vähem. Miks see nii on? Tihti tuuakse põhjuseks, ei testida ei olegi vaja. Ka ei jää testimiseks enam aega, sest iga asi kestab ju ikka kauem, kui on planeeritud. Kuna levivad arvamused, et testijad teenivad vähe ja testimine on igav, siis on ka spetsialistide puudus. Järjekordne müstiline tegelane: testija on professionaalne skeptik ja pessimist. Tal on tugev analüüsi võime ja suudab mõelda massidest erinevamalt. Koolis ei ole testimise eriala, kuid on erinevaid aineid, mis teemat käsitlevad. Nagu ikka on erasektoris lõbusam töötada.

Targo ettekanne oli järjekordne näide sellest, kuidas IT valdkond on stressirohke ja kliendirahulolu madal. Arvan, et ka seetõttu, et väljaspool ei jagata IT protsesse. Kuidas mis töötab, kuidas miski valmis saab. Targo viis läbi ka ühe viktoriini, mida algselt olen lugenud Nassim Nicholas Talebi raamatust „The Black Swan: The impact of the Highly Improbable.“ Viktoriini eesmärk oli näidata, et tarkvara projekte hinnatake samal meetodil. Iga projekt on tundmatu. Inimene ei suuda tegelikult hinnata adekvaatselt oma teadmiste suurust. Tennisberg andis näpunäited eduks: ole taiplik, tee asjad ära, ole hea tiimikaaslane. Õpi mikroökonoomika aluseid ja et oluline on teostus mitte idee: 1% idee, 99% teostus.

Taneli näitel on näha, et IT-s tundub olevat võrreldes teiste erialadega lihtne alustada oma start up firmaga. Kuna ülikoolis ei õpetada ettevõtlust, siis oli vaja omal nahal asju läbi teha. Majanduskriis mõjus tema firmale Navirecile palju, kuid nad pingutasid ja tulid sellest välja ning müüsid selle maha. Seejärel loodi muidugi järgmine ettevõte. Kuigi räägitakse edulugudest, siis ka Tanel Unt tõi välja, et tegelikult on temal viie kuue start upi kohta üks edukas firma kujunenud. Tuleb julgeda muuta äriplaani ja tegevusi. Start upi loomise raskus: luua hea meeskond. Kui sa tahad olla iseenda peremees, siis asuta oma ettevõte. Samas on stressi rohkem, aga on ka adrenaliini. Ettevõtja igapäeva töö: tuled tööle ja hakkad lahendama probleeme. Alguses pole nii palju ressurssi, et võtta lisatöötajaid. Oluline on teha ka erialast tööd, reaalset tööd. Investorile müüd sa eelkõige oma meeskonda. Näpunäiteid leidus ka koodi kirjutamise kohta: koodi ei tohiks kirjutada kiiruga, sest kiiresti kirjutatud kood, mis jääb aastateks kellegi firmas tööle, võib tekitada palju tehnilisi pahandusi, mis kokkuvõttes kulutab aega ja raha. Probleemide puhul on mõistlik proovida algselt oma koodi optimeerida, sest hea kood teenib sind kaua ja truult.

Oliver ja Oleg väitsid, et Eestis on võimalik leida niššiala, millega on võimalik teenida keskmist palka. Väga põnev valdkond on suurandmete kasutamine. Korralikes äriettevõttes, kus on eesmärgiks kasum, tehakse korralikke analüüse numbrites ja keegi ei hüppa kiirustades ja analüüsimata ei hüpata turule. Põnev oli see, kuidas erinevaid andmeid kasutades ja neid analüüsides võib leida mustreid ja seoseid. Kriminaalide leidmiseks on see hea meetod. Eriti kui kasutada andmeid, mis on vabalt saadaval. Näiteks erinevad maksupetturid, kes väidetavalt teenivad 400 eurot kuus, kuid suudavad osta endale Hummeri. Andmete analüüs on oluline, et ei tekiks hiljem probleeme ja et saaks suurendada oma kasumit. Palju on kasutatud andmeid inimeste ostuharjumuste kohta ning kõik poeketid kasutavad neid teadmisi oma lettide kujundamisel. Analüüsi teevad ka erinevad internetisaidid, kes luuravad seda, mida me internetis teeme. Jällegi puhas äri mille põhjal saada aru, mida klient tahab. Mõnes mõttes ikkagi veidi hirmus, et sinu kohta teatakse nii palju. Analüüs on a ja o. Tekkisid mõtted, et analüüse teostavad ka erinevad sensorid. Mida rohkem sensoreid külge poogime, seda vähem peame ise mõtlema ja jälgima loodust. Muutume liialt sõltuvaks. Kui vanasti osati jälgida looduse märke, siis tänapäeval on inimene võõrandunud. Oliveri näites olid viinamarjaistandustes vanasti roosid, mis näitasid ära seenhaiguste levikut.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

-Arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.(5.2.1).Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestrist.(5.2.13.) -Kordussoritus kokku leppida õppejõuga. -Arvestusele registreerumine toimub ÕISis (5.2.8) -Kordusarvestusele peab registreerima vähemalt kaks päeva enne sooritus.(5.2.8) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestrist.(5.2.13) -Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1 – Minna akadeemilisele puhkusele(6.1.3.4.) 2 – Õigus osaleda õppetöös akadeemilise puhkuse ajal, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.(6.1.6. ) 3 – Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1.) 4 – Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.(3.2.1.)

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.(5.3.10.)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?

Vastus X=7, Y=3

Aasta lõpuks on kokku 26+22 EAP-d = 48 EAP. Miinimum on 27+27=54EAP. 54-48=6 EAP x 50 EURI = 300 EURI.