User:Makont

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margit Kont

Esitamise kuupäev: 26.10.2015

Kood: xxxxxx95

Essee

1. Sissejuhatus: Sissejuhatuseks räägiti meile kooli üldkorraldusest (mida tähendab rakenduslik kõrgharidus jne.) , kuidas tunniplaaniga toime tulla ja seda enda ajakohaselt sättida, mis on EAP-d ja miks me neid jälgima peame, mis on akadeemiline kalender ja mis on ÕIS. Juri rääkis loengusalvestustest ja sellest, et see ei asenda loengus kohalkäimist. Lauri rääkis robootikaklubi tegevustest , Roboetxist ja teistest koolivälistest tegevustest, mis on seotud IT-ga. Erialatutvustuse aine annab tudengile hea ülevaate IT erinevatest valdkondadest, kus nad võivad endale tulevikus tööl leida. Erinevad esinejad seletasid ja andsid laiema pildi enda kogemustest IT-ga.

2. Tiina Seeman – “IT projektide juhtimine” Tiina on kogenud projektijuht. Ta seletas, kui tähtis on juht IT-keskkonnas ja kuidas tema sellise ametini jõudis. Ta on pidanud juhtima mitmeid erinevaid tiime, sealhulgas ka ainult meeste või naiste tiime. Ta rääkis ka põhjustest, miks IT projektid läbi kukuvad. Näiteks üheks põhjuseks tõi ta selle, et arendajad ei ole piisavalt arvestanud kliendiga, ning võivad tekkida arusaamatused. Juht peab jälgima ka kolme põhiaspekti: aeg (kindel tähtaeg, vahetähtajad, planeerimine), skoop (mis on vaja ära teha, kas osa asju on võimalik teha hiljem) ja raha (eelarve, kas võimalusel on raha juurde saada). Tiina rõhus, et kindlasti on vaja tegeleda hobidega, ms sulle endale ka huvi pakuvad, ning mitte siduda oma tööd eraeluga.

3. Elar Lang – “Õppimisest. Omast kogemusest.” Elar Lang oli väga inspireeriv inimene, eriti õppimise koha pealt. Ta rääkis väga kirglikult ülikooli tähtsusest ja kuidas seal hakkama saada. Ta rõhutas planeerimist ja järjepidevust, ning õppimine polegi nii raske kui paistab. Õppimine on ainult nii keeruline kui sa ise selle keeruliseks mõtled, ehk kui teed asjad iseendale lihtsamaks (planeerid aega, teed ülesanded enda jaoks tükikesteks jne.) ei ole asi nii hull kui räägitakse. Elar Lang ise lõpetas EIK ja TTÜ magistri Cum Laude-ga ning tema erialaks on veebirakenduste arendamine ja turvalisus. Pärast tema loengut tekkis suur tahtmine enda õppimisviisi muuta ja ennast ületada, ning luua endale vastav õppimisplaan.

4. Taavi Tuisk- “Millega tegeleb süsteemihaldur” Taavi Tuisk oli esitluse poolest kõige nõrgem, aga teema poolest üks huvitavamaid. Ta ise on olnud aastaid tegus admin, oli kord ka Skype-s tähtsal kohal. Temast õhkab rohkelt IT-mehe aurat, ta mõtted tundusid olevat kogu aeg kusagil andmebaasides kinni, ja see näitas tema kirge oma töö vastu. Ta seletas kui tähtis on tööeetika ja mis võib juhtuda, kui sellest mitte kinni pidada. Kui administraator peaks kasvõi kogemata leidma materjali, mis pole tema silmadele mõeldud, ja selle avama, siis võib see halvemal juhul tähendada karjääri lõppu. Veel rääkis ta vanemates süsteemidest ja riistvarast. Oli huvitav kuulata IT- aspekte kogenud administraatori vaatenurgast ja hindan tema oskusi kõrgelt.

5. Kert Suvi – “Testimine ja tarkvara kvaliteet” Kert rääkis testimisest ja selle tegelikust tähtsusest. Nimelt IT maailmas pole testimine eriti populaarne, kuna just testimise pealt soovitakse raha ja aega kokku hoida. Minu arust oleks tarkvarafilmades just ülimalt vajalik enne toote väljalaskmist seda testida, et hiljem ei tuleks n-ö ‘üllatusi’, testimine hoiaks just aega pikemas perpektiivis kokku. Testimise jaoks oleks vaja leida spetsialisti, kuid neid on väga vähe ja see teenus maksab palju. Kert rääkis, et testijaid on raske leida, kuna neil peab olema hoopis teistmoodi mõtlemisviis ja nad peavad oskama hinnata ja analüüsida tarkvara kvaliteeti. Loeng oli minule kui algajale arendajale silmiavav, kuna eelnevalt olin vaid põgusalt kuulnud sellisest tegijast nagu ‘testija’.

6. Targo Tennisberg – “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” Targo alustas oma loengult üsna teistmoodi – võluririietes ja võrdles programmeeriate tööd alkeemikute omaga. Ta rääkis mida on vaja teha, et olla edukas arendaja. Välja tõi ta selle, et tasub olla multifunktsionaalne ja olla alati valmis uuteks katumusteks ja ülesanneteks. Väga huvitav oli kuulata miks paljud IT projektid läbi kukuvad ja miks on hea suhtlusoskus IT valdkonnas väga vajalik. Loeng andis julgust, et kui ma juhtun tulevikus tööl millegi uue ja võõraga kokku puutuma, siis peaksin olema selleks valmis, ja isegi kui läheb midagi halvasti, õpin oma vigadest ja annan endast parima, et ennast täiendada.

7. Tanel Unt – “Oma IT ettevõte – GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” Tanelil on palju kogemusi startupidega, ning rääkis oma õpetlikest seikadest. Ta rõhutas seda, et meeskond on ülimalt tähtis. Meeskonna kvaliteet mõjutab rohkesti toote kvaliteeti. Meeskonnaga hea läbisaamine ja koostöö on hea IT firma edu saladus, muidu võib juhtuda, et idufirma ei vea lihtsalt välja ja ei jõuagi kusagile, ükskõik kui hea toode või plaan neil on. Minul endal ei ole plaanis küll firmat teha, kuid see loeng andis hea ülevaate, mida kõike on pidanud firmaloojad läbi elama ja saavutama, et jõuda sinna kus nad nüüd on.

8. Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak – “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” Olegi ja Oliveri lugu on väga huvitav. Nimelt Oleg on IT alal vana kala – 1974. Aastal kirjutas ta esimese koodi. Sellel samal aastal sündis Oliver ja nüüd on nad kolleegid. Oliver on 1991.aastast vabakutseline programmeerija ning loengus rääkis statistikatest ja analüüsimisest. Tõi näiteid, kuidas arvuti võib sinu andmete põhjal sinu otsuseid ette ennustada. Veel rääkis ta ,et iga kümnes ettevõte teeb mingi hetk pettuse, ehk kirjutab eelarvesse ühe 0-i juurde. Oleg on olnud väga erinevatel aladel töödanud, näiteks meremees ehk laeva programmeerija, tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutanud erinevatele kohtadele(haiglad, pangad) vajalikke koode ja pannud üles ka esimesi pangaautomaate. Hariduselt on ta matemaatik-teoreetik, õppis Tartü Ülikoolis.

Lõpetuseks Olen väga rahul kõikide esinejatega, ning olen õnnelik, et selline aine on õppekavas kohustuslik. Ilma selleta ei pruugigi ette kujutada, milliste võimalustega ja töökohtadega võime IT valdkonnas kokku puutuda. Olles IT maailmas veel väga uus, aitas see minu silmaringi laiendada ja luua parema ettekujutuse minu enda tuleviku kohta.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritus on vaja kokku leppida õppejõuga. Kordussoorituseks on vaja registreerida läbi ÕIS-i, ning üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta , OF õppekohal õppival tudengil tuleb maksta 20€.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Tudeng võib taotleda esimesel aastal akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel (kuni 2 aastat) , aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 aasta) ja lapse hooldamiseks (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). Üliõpilane peab selleks taotlema avaldise rektori nimele ja seejärel vormistatakse käskkiri. Tavajuhtudel on akadeemiline puhkus maksimaalselt 1 aasta, kõige pikem on aga lapse hooldamisel, sel juhul on akadeemiline puhkus nii kaua, kuni laps saab kolmeaastaseks.. Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele ja see vormistdada käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest, need erisused kehtivad kuni 2015/2016 aasta lõpuni.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? Esimese semestri lõpus: 28 EAP Teise semestri lõpus: 24 EAP

Vastus:

Aasta lõpuks on vaja saada täis 54 EAP-d ja semestris 27 EAP-d. Puuduvad punktid peab huvitama 1 EAP = 50€ Esimesel semestril on tudeng täitnud vajaliku arvu EAP , teisel semestril jääb tudengil puudu vajalikust lävendist 27-24= 3(EAP). (54 - (28 +24))*50 = 100(€)