User:Arzirk

Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Autor: Arti Zirk

Esitamise kuupäev: 2015-10-29 (see on väga palju üle tähtaja läinud töö..)

Essee

Esimene loeng toimus meil kooli eelnädalal, 26. augustil, kus esinesid meie ees üsna mitmed õppejõud ja koolis töötavad inimesed. Põhirõhk oli suunatud õppekorralduse selgitamisele ning sellele, et Õppekorralduse eeskiri on dokument mille peab iga tudeng vähemalt korra läbi rääkima. Peale selle räägiti meile ka koolivälistest tegevustest ja neid on üsna palju aga kuna enamus neist tundusid mulle väga huvitavad siis otustasin ma enamus nendest suure hurraga osa hakata võtma. See oli väga halb mõte, kool lihtsalt hakkab üli palju tänu sellele kannatama ning enne kui sa aru saad on sul terve kuhi töid vaja teha mille tähtpäev kohe kohe kukub või on juba mööda läinud.

Teisel loengul käis meil esinemas IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman. Tiina rääkis meile natuke enda elust ning sellest kuidas ta projektijuhtimiseni välja jõudis. Projektijuhtimise kohta rääkis ta väga entusjastlikult erinevate IT projektijuhtims külgede kohta ning rääkis ka veel, et projektid ebaõnnestuvad põhiliselt kehva meeskonna ja teiste vahelise suhtluse tõttu. Huvitav asjaolu mis mulle sealt loengust meelde jäi oli see, et ta on siiamaani alati suutnud hoiduda projektide läbi kukkumisest. Mulle endale meeldivad Adam Savage (üks müüdimurdjate sarja saatejuhte) mõtted läbikukkumise kohta ühelt Defcon loengult, et see annab ühe hea kogemuse ning paneb natuke teistmoodi asjade üle mõtlema.

Kolmandas loengus käis meile õppimisest rääkimas Elar Lang. Ta rääkis meile kuidas ta oli oma õppimis effektiivsuse maksimummi viinud ning jagas veel kasulikke nippe kuidas paremini õppida. Olen isegi juba näinud mõndasi esimese kursuse õpilasi tema võtteid kasutamas. Tema öeldud mõte, et kool õpetab õppima on üks asi mis mulle tema loengust meelde jäi ja millega ma täiesti nõus olen. Loengu ajal mainis ta ka oma IT Kolledži lõputööd "Ründed PHP rakenduskihile" mille ma kavatsen kindlasti läbi lugeda.

Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk kes rääkis süsteemiadministreerimisest. Mõned tähtsamad punktid tema loengust olid, et eetikast peab kinni pidama, kasutajate andmetes sorimine tähendab karjääri lõppu, stressi taluvus peab olema kõrge sest täna kõik töötab aga homme võib kõik korraga maha kukkuda ja sa pead selle paanika keskel suutma asju parandada, suhtlemine on ülioluline (tundub, et tegu on korduva teemaga) ning, kui sysadmin teeb oma tööd hästi siis keegi ei teagi et, ta olemas on. Ma isiklikult siiski arvan, et tal oleks võinud mõned slaidid olla mida näidata meile oma juttu rääkimise ajal, siis oleks natukenegi huvitavam olnud.

Viiendas loengus käis rääkimas Kert Suvi tarkvara testimisest. Tema loeng väga huvitav, eriti just selle pärast, et ilma testimatta ei saa tänapäeval ühtegi aksepteeritavat tarkvara juppi valmis kirjutada.

Üks varasem väga huvitav loeng tarkvara testimise kohta on on üleval Youtubes IT Kolledži kanali peal Open Lecture by James Bach on Software Testing

Kuuenda loengu andis meile Targo Tennisberg. Loengut alustas ta võlurikostüümis rääkides sellest kuidas alkeemikud üritasid rauast kulda teha ning kuidas nad läbi pettuste endale raha teenisid. Edasi rääkis ta meile elust tarkvararaendus maailmas. Mõned põhipunkdid kattusid ka eelmiste esinejatega, pead õppima õppima, suhelda peab oskama, sest ilma pole lihtsalt võimalik, sammuti nagu sysadmin peab ka programmeerija oskama effektiivselt probleeme lahendada mis on isegi üks tähtsamaid omadusi programmeerija juures.

Tanel Unt rääkis meile seitsmendas loengus oma firma loomis kogemustest. Teda loengu ajal kuulates oli väga hästi aru saada, et tegu on elukogenud ning väga ettevõttliku inimesega. Terve tema loeng oli täis mõtteteri ning lugusi sellst kuidas oma fima püsti panna, kuidas tooteni jõuda ning kuidas seda toodet elus hoida või siis 180° pööre teha kui asi enam huvi ei paku ning millegi uue kallal tegutsema hakkata. Ta rääkis veel ka paarist süsteemi/tarkvara testimis meetodist mida ma tahaks ise järgi katsetada. Üheks nendest oli Chaos Monkey võte milleks on lihtsalt suvaliste serverite seinast välja tõmbamine ja vaatamine kas süteem jääb ellu. Teiseks oli oma süsteemi ülekoormamine oma praeguste kasutajate arvuga korda 10, 100, 1000 jne edasi et teada saada kus kohas võivad tekkida probleemid kui varsti sul ongi palju rohkem kasutajaid süsteemi küljes, varane probleemid ennetamine on alati hea mõte. Loengu lõpus rääkis ta kiirelt üle ka mida nad praegu enda gps jälgimissüsteemis kasutavad seal tema loodud Navirec firmas.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak oli viimased kaks esinejat erialatutvustuse loengu sarjas. Enamus loengust esines meile Oliver kes rääkis andmeanalüüsist ning, et andmeteanalüüs teeb võimalikuks tänapäevase efektiivselt toimiva ühiskonna. Üks lugu millest ta rääkis loengu ajal oli see kui ta pidi koostama prognoosi ühele riide poele ning kasutades paari viimase aasta müügi andmeid pani ta kokku prognoosi mis oli 90% ulatusest täpne mis on minuarvates üsna hämmastav et nii täpselt on võimalik asju prognoosida ette.

Erialatutvustuse loengusari oli väga huvitav. Peamine punkt mis peaaegu kõigist loengutest läbi käis oli see, et peab suhtlema, ilma selleta pole võimalik hakkama saada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

• Kaua on võimalik arvestust järele teha?
• Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
• Mis on tähtajad?
• Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
• Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

• Arvestust on võimalik järgi teha kuni järgmise punase jooneni.
• Akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased kes soovivad kordussooritust teha peavad tegema avalduse õppeosakonda. Kõik teised peavad ennast registreerima ÕIS-i Kordussoorituste lingi alt.
• Kordussooritusele registreerimine peab toimuma 2 päeva enne kodussooritust.
• Tastuta õppekohal on kordussooritus tasuta.
• Tasulisel õppekohal tuleb kordussoorituse eest maksta 20€.

Küsimus 2

• Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
• Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

• 1. Õppeainete deklareerimine
  2. Lõppenud akadeemilised liikumised
  3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine
  4. Akadeemilise puhkuse avalduse lõpetamine
• Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

• Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?
• Kui suur on teile esitatav arve?

Vastused

• Kuna ühe semestri minimum on 27 EAP-d siis esimese semestri lõpuks on vaja tasuda 27-20=7 EAP-d ja teise semestri lõpuks on vaja tasuda 27-22+7=12 EAP-d
• Kuna üks mittesooritatud EAP on 50€ siis on vaja teise semestri alguses tasuda 350€ ning kolmanda semestri alguses 600€