User:Mmatson

I020 aine arvestustöö

Nimi: Mihkel Matson
Grupp: DK14 kaugõpe

Essee

Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Tunne eelkõige seepärast, et kõrgharidustee on kord juba läbitud, küll telekommunikatsiooni valdkonnas. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.

Tuleb tunnistada, et sissejuhatav loeng oli selles aines ka ainus, milles ise kohapeal viibisin. Ühest küljest on see kaugõppe eelis või tegelikult EIK eelis, teisalt ka suurim puudus, kuna süsteemid veel nõnda intelligentsed pole, et suudaks küsimustele vastata. Selles loengus sai esiteks ülevaate EIK-st, erialast ja mida antud õppekava kokkuvõttes annab. Teiseks oli küllaltki palju infot ka üliõpilasesindusest ning selle funktsioonist ja meelde jäi ka võimalus astuda robootikaringi. Tänaseks veel osavõtnud pole, kuid plaan on seda teha. Olulised märksõnad, nagu ka teistes ülikoolides, on punase joone päev ja see, et kogu info on kättesaadav elektroonselt Õppeinfosüsteemist(ÕIS). Mis kõige olulisem, tuleb täita vähemalt 27EAP ja õpi võimalikult vara ja palju.

Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamisest ja läbilöömisest. Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt, andes näiteid ja võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest ja nende edukast juhtimisest. Hea näitena olid väljatoodud projektide põhilised läbikukkumise põhjused – üks kõige olulisem on lõppkasutaja kaasatus. Igapäeva tööst võin samamoodi sellele paralleeli tuua, et kaasamine on oluline. Aga oluline on siin ka optimaalne kaasatus. Kaasamine aitab näiteks arendajal mõista, mis on lõppkasutaja tegelik vajadus ja vastupidi saab infot, millised on piirangud või aeganõudvad tegevused. Õppisin seda, et kordamine on tarkuse ema ja järgnevad mõisted on projektis kokku seotud kolmnurgana – aeg, skoop, raha, kvaliteet.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest üldiselt. Hea näitena oli välja toodud õppimine Polütehnikumis ja EIK-s. Oluline on, et õppekavad ja –ained oleksid päevakohased, muidu puudub seos tänapäevaga ja raske on leida motivatsiooni, et õppida vananenud õppekava järgi. Ma usun, et see on tänapäeval muutumas, kuid veel paljud gümnaasiumid kasutavad nn “tuupimise” meetodit. Siit jäi meelde ka vaatenurk, et kool on vaid sisukord – mis olemuselt võiks olla tõene hüpotees. Antud loengust õppisin seda, et tuleb keskenduda võimalustele ja mitte probleemidele ning tuleb õppida õppima ja panna paika eesmärk. Üks õpetlik nüanss, mida kindlasti proovin rakendada, on teha koolist nn projekt ja lisada see kõik ühte dokumenti. See annab ülevaate tehtud asjadest, motiveerib ning innustab ja hoiab eesmärgi silme ees.

Neljas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina. Tagasivaade seetõttu, et olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega, küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas, aga äratundmist oli palju. Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus ning IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel, see toob efektiivsuse. Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu!

Viiendas loengus räägiti testimisest. Kert Suvi lükkas ümber müüdi, et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad ja tunnihinnad, mis võrreldavad arendajate ja analüütikutega. Enim köitis mind testimise kirjeldamine, kus toodi välja testimise eri tahud ja võimalused - näiteks hiireklikkide automatiseerimine ja rahvusvaheline testimine. Testimise vajadusest saan aru ka täna, olles projektijuhi rollis, kuid tutvustav loeng veel suurt innustust ei andnud. Samas õppisin, et arendajana tuleb kindlasti palju rõhku panna kvaliteetsele ja testitud koodile.

Kuues loeng oli huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad, aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest ja arendaja kõrvaltegevustest. Põnev oli slaid võimalikest töökohtadest peale IT arendaja õppekava edukat läbimist ja hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist, mis tegelikult polegi nii "roosiline" kui arvata võiks. Kõlama jäi fakt, et tarkvara kui teenusena müük on tõenäoliselt kasumlikum kui arendustundide müük - selle näiteks võib tuua võrdluse Transferwise ja Nortal.

Seitsmes loeng oli võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam. Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust. Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena, kuid selle skoop oli liiga suur ja tuli esimene läbikukkumine. Mida antud loengust õppida, oli see, et peale esimest ebaõnnestumist, tuleb uue projektiga juba varakult mõõdikud paika panna ja aru saada, mil on aeg lõpetada. Motiveeriva tõuke andis siin esitaja teekond praeguse ettevõtte arenduseni, et kõike seda saab teha ka põhitöö kõrvalt. Jäi kõlama mõte, et oluline on tahtmine ja varane alustamine.

Kaheksas loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest ja võimalustest ja pani tõsiselt kuulama. Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus ja kahtlemata vajalik, kuid taustsüsteem seal taga tundub keeruline. Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha. Need esitaja sõnul pealiskaudsed näited, andsid hea ülevaate, mida kõike ka suhteliselt väheste andmete või ka täiesti uue toote turule toomisel teha saab. Ja mis põhiline, IT äri saab teha ka Hiiumaal :).

Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Kui kursuse alguses arvasin, et aine tuleb lihtsalt ära teha, siis tegelikult andis see väga palju juurde ja tutvustas erinevaid valdkondi ning nende plusse ja miinuseid. Veelgi enam, iga loeng andis oma mõttetera, mida edaspidi järgida püüan. Siinkohal tahaksin välja tuua ka kõige motiveerivamad loengud ja esitajad – Elar Lang ning Oliver Kadak/ Oleg Bogdanov. Usun, et kuigi läbitud on TTÜ telekommunikatsiooni eriala, siis otsus EIK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 1

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR.

Küsimus 2

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:
Esimesel aastal on lubatud akadeemilisele puhkusele minna järgmistel juhtudel: tervislikel põhjustel; aja- või asendusteenistuse läbimiseks; lapse hooldamiseks. Loetletud juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, juhul kui põhjuseks lapse hooldamine (ehk lapse sünnist 3 aastaseks saamiseni). Puhkuse taotlemine ja lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektori nimele. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid, esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Puhkuse ajal on teatud juhtudel võimalik järele teha eksameid ja arvestusi.

Küsimus 3

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23 EAP ja Y = 23EAP)

Vastus:
1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)*50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)*50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.