User:Gpalamar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13
Kood: ******41
Esitamise kuupäev: 06. november 2015

Essee

Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse" aine kohta pean tõdema, et see on aine millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel kõige rohkem puudust. Kuid ma seda tol hetkel ei teadnud. See hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul lahti seletatud ja sobib see on esmaskurslatale väga kasulik kuna annab ülevaate nii õppesüsteemist kui ka perpektiividest. Samuti on tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid omal kohal.

Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esinejad: igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta IT maastikul hakkama ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testijatest kuni ettevõtte juhtideni välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiime kokku panna on projekti ja ka ettevõte pikaajalise edukuse valem.

Esimesel loengul käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna IT kolledži üldine õppekorraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast, siis selles loengus ei olnud minu jaoks palju uut. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida praktiliselt kõike infotehnoloogiaga seonduvat. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loengute videosalvestuste raamatukogu. Paneb tundma, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda.

Järgnevatel loengutel rääkisid erinevate erialade spetsialistid oma kogemusest ja argipäevast. "Zave Media" CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman rääkis sellest, kui olulised on projektijuhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille pealt saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.

Järgmine esineja Elar Lang rääkis oma nägemuse, miks jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekib soov seda tühja tööd vältida.

Taavi Tuisk rääkis oma loengus väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori tööd 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegelema programmeerimisega ja rauaga praktiliselt üldse enam kokku ei puutu. Eraldi süvenes ta ka erinevatesse pilvedetehnoloogiasse.

Järgnes Kert Suvi loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rõhutas testimise olulisust, ja nentis kurvastusega, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles ka Eesti testimiskultuuri ja arengut muu maailmas toimuvaga. Üldiselt jäi tema jutust meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigest kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendama, kui nendel on piisavalt lai silmaring.

Targo Tennisbergi loengust saab põhjaliku ülevaate arendaja vaatenurgast IT-projektidele inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esineja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õpioskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta IT-s inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust. See on üks projekti edu võtmetest. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.

Tanel Unt pidas ka väga hariva loengu, kuid võtmemomendid tema jutust kattuvad suurel määral teiste esinejate teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edukuseks on oluliseimad asjad kiire õppimisvõime, tiimitöö ja õige suhtumine. Tema ettevõtja kogemusest sain aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.

Viimase loengu pidasid kahekesi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Nende töö on seotud andmete analüüsiga ja nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende jagatud arusaama järgi ei ole andmete analüüs lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Tõenäosus sõltub muidugi andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.

Üks "populaarne väide", mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esinejad proovisid ka selgitada, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud ausate esinejate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade juurde. Selle pärast ei saa aru, milleks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitada, milleks on neil täppisteadusi vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, mida on meil kusjuures hästi palju, ja samal ajal nutab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?

Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, siis nendele, kes tulid oma teist kõrgemat haridust omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad ülikooli teist või mitmendat korda tulid. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Aga samalajal leian, et need väited on värsketele keskkooli lõpetajatele kasulikud ja aitavad eesmärke seada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
• Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva
• RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
• Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
• Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

• Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
• Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.
• Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.
• Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
• Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.
  Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
  Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)

Vastus

• Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.
• Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.