User:Aanimagi: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Aanimagi (talk | contribs)
Aanimagi (talk | contribs)
No edit summary
 
(17 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 12: Line 12:
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.


Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas.  
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 </ref>


Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 </ref> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.


Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true </ref> Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.


Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true </ref>


Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true </ref>


Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist. <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true </ref>
   
   
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.
Line 28: Line 28:


Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust.  
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true </ref>




Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true </ref>
   
   
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.
Line 66: Line 66:




1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ #Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref>
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref>




Line 72: Line 72:


3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref>
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref>
=====Ülessanne=====
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
======Lahendus======
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.
====Viited====
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Latest revision as of 12:04, 7 November 2015

Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö

Autor: Anto Animägi
Esitatud: 07. November, 2015
Üliõpilaskood: 10153510

Essee

Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT. Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.

Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. [1]

Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. [2] Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.

Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. [3] Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.

Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.[4]

Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad. [5]

Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist. [6]

Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni. Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist.

Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi. Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. [7]


Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust. [8]

Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.

Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.

Küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].[9]

2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].[10]

3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. [11] üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [12]

4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].[13]

5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. [14]

6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. [15]

Küsimus I

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. [16]


2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. [17]

3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].[18]

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.

Viited