OpenWRT

OpenWRT on Linuxil põhinev püsivara koduruuteritele. Esialgu olid toetatud ainult Linksysi WRT54G seeria seadmed, kuid aja jooksul on toetus lisatud ka teistele kiibistikele ja tootjatele, sh Netgeari, D-Linki, Asuse, Buffalo ja Zyxeli ruuteritele.[1][3]

OpenWRT peamine kasutajaliides on käsurida, kuid kaasas on ka veebipõhine graafiline liides.

OpenWRT arendusele aitas alguses kaasa fakt, et paljud tootjad kasutasid GPL-litsentsiga kaitstud tarkvara, mis sundis neid kõik muudatused, mille nad esialgsele tarkvarale sisse viisid, avalikuks tegema. Sellele tuginedes lõid arendajad püsivara, mis võimaldab paljusid funktsioone, mida kodukasutuseks mõeldud ruuteritel varem tihti ei olnud.[1]

OpenWRT tuum

OpenWRT püsivara koosneb kahest failisüsteemist: väike read-only SquashFS kettajagu ning suurem ja kirjutatav JFFS2 kettajagu.

SquashFSi peal asub OpenWRT tuumik, mis kujutab endast minimaalselt Linuxi keskkonda, mis oskab ruuterit alglaadida ning põhilisi hädavajalikke funktsioone nagu võrguliideste algkäivitus, tulemüür, DHCP klient ja server, DNS-serveri vahemälu ning telneti server.[2]

JFFS2 peale saab pakkidena paigaldada kõiki muid vajaminevaid funktsionaalsusi, seal hulgas ssh, veebiadministreerimisliides. Tarkvarapakkide haldus käib ipkg halduriga (uuemates versioonides Opkg).

Niisiis, on OpenWRT põhimõtteks pakkuda minimaalset algset keskkonda ning võimaldada kõik muu vajalik kasutajal endal valida. See omadus on suureks eeliseks paljude teiste Linuxi-põhiste püsivarade ees, mis kasutavad tihti ainult read-only failisüsteemi.[1][2]

Võimalused ja omadused

OpenWRT-ga saab kasutada paljusid samu võimalusi nagu ruuterite vaikimisi püsivaragagi. Saadaval on näiteks DHCP teenused, WiFi krüpteering kasutades WEP-i, WPA-d või WPA2. Lisaks neile "tavalistele" omadustele on veel rida selliseid, mis võivad vaikimisi püsivaras olla halvasti lahendatud või hoopiski puududa. Mõned näited:

• portide edastamine (port forwarding);
• UPnP (universal plug-and-play) pordiedastuse dünaamiliseks seadistamiseks;
• püsivad DHCP aadressid;
• USB-seadmete tugi (printerite jagamine jmt);
• QoS;
• jne.

Lisaks sellele lastakse tarkvarale välja regulaarseid uuendusi ja parandusi.[1]

Veebiliides

Ekraanipilt LuCI veebiliidesest. Pildi allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:OpenWRT_8.09.1_LuCI_screenshot.png

Vanemate OpenWRT versioonidega oli kaasas vaid minimaalne veebiliides, kuid alates versioonist 8.09 on eelinstalleeritud uus ja tunduvalt suuremate võimalustega liides, mis põhineb LuCI-l.

Huvitavat

Versioonide nimetused

Igale suuremale OpenWRT versioonile pannakse nimi alkohoolse joogi järgi. Lisaks sellele kuvatakse vastava joogi retsept SSH sisselogimisekraanil.

• 0.9 - White Russian
• 9.09 - Kamikaze
• 10.03 - Backfire[1]

Vaidlus Sveasoftiga

2006. aasta märtsis teatasid OpenWRT arendajad, et Sveasoft on rikkunud nende GPL-litsentsi tingimusi ning et viimane ei tohi OpenWRT-d edasi arendada. Sveasoft ise aga väitis, et OpenWRT levitab seadusevastaselt GPL-litsentsi alusel tarkvara, mille autoriõigused kuuluvad Sveasoftile ja Broadcomile ning milleks ei ole luba saadud.[1]

Linke

OpenWRT kodulehet

OpenWRT artikkel ingliskeelses Wikipedias

OpenWRT Wiki

Näide OpenWRT seadistamisest

Allikad

[1] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenWrt

[2] http://openwrt.bumpclub.ee/

[3] http://wiki.openwrt.org/toh/start

Autor

Siim Männart, õpperühm A22