OpenWRT: Difference between revisions
No edit summary |
|||
(8 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
OpenWRT on Linuxil põhinev püsivara koduruuteritele. Esialgu olid toetatud ainult Linksysi WRT54G seeria seadmed, kuid aja jooksul on toetus lisatud ka teistele kiibistikele ja tootjatele, sh Netgeari, D-Linki, Asuse, Buffalo ja Zyxeli ruuteritele. | '''OpenWRT''' on Linuxil põhinev püsivara koduruuteritele. Esialgu olid toetatud ainult Linksysi WRT54G seeria seadmed, kuid aja jooksul on toetus lisatud ka teistele kiibistikele ja tootjatele, sh Netgeari, D-Linki, Asuse, Buffalo ja Zyxeli ruuteritele.[1][3] | ||
OpenWRT peamine kasutajaliides on käsurida, kuid kaasas on ka veebipõhine graafiline liides. | OpenWRT peamine kasutajaliides on käsurida, kuid kaasas on ka veebipõhine graafiline liides. | ||
OpenWRT arendusele aitas alguses kaasa fakt, et paljud tootjad kasutasid GPL-litsentsiga kaitstud tarkvara, mis sundis neid kõik muudatused, mille nad esialgsele tarkvarale sisse viisid, avalikuks tegema. Sellele tuginedes lõid arendajad püsivara, mis võimaldab paljusid funktsioone, mida kodukasutuseks mõeldud ruuteritel varem tihti ei olnud. | OpenWRT arendusele aitas alguses kaasa fakt, et paljud tootjad kasutasid GPL-litsentsiga kaitstud tarkvara, mis sundis neid kõik muudatused, mille nad esialgsele tarkvarale sisse viisid, avalikuks tegema. Sellele tuginedes lõid arendajad püsivara, mis võimaldab paljusid funktsioone, mida kodukasutuseks mõeldud ruuteritel varem tihti ei olnud.[1] | ||
==OpenWRT tuum== | ==OpenWRT tuum== | ||
OpenWRT püsivara koosneb kahest failisüsteemist: väike ''read-only'' | OpenWRT püsivara koosneb kahest failisüsteemist: väike ''read-only'' SquashFS kettajagu ning suurem ja kirjutatav JFFS2 kettajagu. | ||
SquashFSi peal asub OpenWRT tuumik, mis kujutab endast minimaalselt Linuxi keskkonda, mis oskab ruuterit alglaadida ning põhilisi hädavajalikke funktsioone nagu võrguliideste algkäivitus, tulemüür, DHCP klient ja server, DNS-serveri vahemälu ning telneti server.[2] | |||
JFFS2 peale saab pakkidena paigaldada kõiki muid vajaminevaid funktsionaalsusi, seal hulgas ssh, veebiadministreerimisliides. Tarkvarapakkide haldus käib [http://en.wikipedia.org/wiki/Ipkg ipkg] halduriga (uuemates versioonides [http://en.wikipedia.org/wiki/Opkg Opkg]). | |||
Niisiis, on OpenWRT põhimõtteks pakkuda minimaalset algset keskkonda ning võimaldada kõik muu vajalik kasutajal endal valida. | Niisiis, on OpenWRT põhimõtteks pakkuda minimaalset algset keskkonda ning võimaldada kõik muu vajalik kasutajal endal valida. See omadus on suureks eeliseks paljude teiste Linuxi-põhiste püsivarade ees, mis kasutavad tihti ainult ''read-only'' failisüsteemi.[1][2] | ||
==Võimalused ja omadused== | ==Võimalused ja omadused== | ||
Line 26: | Line 26: | ||
*jne. | *jne. | ||
Lisaks sellele lastakse tarkvarale välja regulaarseid uuendusi ja parandusi. | Lisaks sellele lastakse tarkvarale välja regulaarseid uuendusi ja parandusi.[1] | ||
===Veebiliides=== | ===Veebiliides=== | ||
[[File:LuCi.png|thumb|Ekraanipilt LuCI veebiliidesest. Pildi allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:OpenWRT_8.09.1_LuCI_screenshot.png]] | [[File:LuCi.png|thumb|Ekraanipilt LuCI veebiliidesest. Pildi allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:OpenWRT_8.09.1_LuCI_screenshot.png]] | ||
Vanemate OpenWRT versioonidega oli kaasas vaid minimaalne veebiliides, kuid alates versioonist 8.09 on | Vanemate OpenWRT versioonidega oli kaasas vaid minimaalne veebiliides, kuid alates versioonist 8.09 on eelinstalleeritud uus ja tunduvalt suuremate võimalustega liides, mis põhineb [http://luci.subsignal.org/ LuCI]-l. | ||
==Huvitavat== | |||
===Versioonide nimetused=== | |||
Igale suuremale OpenWRT versioonile pannakse nimi alkohoolse joogi järgi. Lisaks sellele kuvatakse vastava joogi retsept SSH sisselogimisekraanil. | |||
*0.9 - White Russian | |||
*9.09 - Kamikaze | |||
*10.03 - Backfire[1] | |||
===Vaidlus Sveasoftiga=== | |||
2006. aasta märtsis teatasid OpenWRT arendajad, et [http://www.sveasoft.com/ Sveasoft] on rikkunud nende GPL-litsentsi tingimusi ning et viimane ei tohi OpenWRT-d edasi arendada. Sveasoft ise aga väitis, et OpenWRT levitab seadusevastaselt GPL-litsentsi alusel tarkvara, mille autoriõigused kuuluvad Sveasoftile ja [http://www.broadcom.com/ Broadcomile] ning milleks ei ole luba saadud.[1] | |||
==Linke== | |||
[http://openwrt.org/ OpenWRT kodulehet] | |||
[http://en.wikipedia.org/wiki/OpenWrt OpenWRT artikkel ingliskeelses Wikipedias] | |||
[http://wiki.openwrt.org/ OpenWRT Wiki] | |||
[http://openwrt.bumpclub.ee/testleviala/ Näide OpenWRT seadistamisest] | |||
=Allikad= | =Allikad= | ||
http://en.wikipedia.org/wiki/OpenWrt | [1] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenWrt | ||
http://openwrt.bumpclub.ee/ | [2] http://openwrt.bumpclub.ee/ | ||
[3] http://wiki.openwrt.org/toh/start | |||
[[Category:Traadita side alused]] | [[Category:Traadita side alused]] | ||
=Autor= | |||
Siim Männart, õpperühm A22 |
Latest revision as of 14:08, 18 May 2010
OpenWRT on Linuxil põhinev püsivara koduruuteritele. Esialgu olid toetatud ainult Linksysi WRT54G seeria seadmed, kuid aja jooksul on toetus lisatud ka teistele kiibistikele ja tootjatele, sh Netgeari, D-Linki, Asuse, Buffalo ja Zyxeli ruuteritele.[1][3]
OpenWRT peamine kasutajaliides on käsurida, kuid kaasas on ka veebipõhine graafiline liides.
OpenWRT arendusele aitas alguses kaasa fakt, et paljud tootjad kasutasid GPL-litsentsiga kaitstud tarkvara, mis sundis neid kõik muudatused, mille nad esialgsele tarkvarale sisse viisid, avalikuks tegema. Sellele tuginedes lõid arendajad püsivara, mis võimaldab paljusid funktsioone, mida kodukasutuseks mõeldud ruuteritel varem tihti ei olnud.[1]
OpenWRT tuum
OpenWRT püsivara koosneb kahest failisüsteemist: väike read-only SquashFS kettajagu ning suurem ja kirjutatav JFFS2 kettajagu.
SquashFSi peal asub OpenWRT tuumik, mis kujutab endast minimaalselt Linuxi keskkonda, mis oskab ruuterit alglaadida ning põhilisi hädavajalikke funktsioone nagu võrguliideste algkäivitus, tulemüür, DHCP klient ja server, DNS-serveri vahemälu ning telneti server.[2]
JFFS2 peale saab pakkidena paigaldada kõiki muid vajaminevaid funktsionaalsusi, seal hulgas ssh, veebiadministreerimisliides. Tarkvarapakkide haldus käib ipkg halduriga (uuemates versioonides Opkg).
Niisiis, on OpenWRT põhimõtteks pakkuda minimaalset algset keskkonda ning võimaldada kõik muu vajalik kasutajal endal valida. See omadus on suureks eeliseks paljude teiste Linuxi-põhiste püsivarade ees, mis kasutavad tihti ainult read-only failisüsteemi.[1][2]
Võimalused ja omadused
OpenWRT-ga saab kasutada paljusid samu võimalusi nagu ruuterite vaikimisi püsivaragagi. Saadaval on näiteks DHCP teenused, WiFi krüpteering kasutades WEP-i, WPA-d või WPA2. Lisaks neile "tavalistele" omadustele on veel rida selliseid, mis võivad vaikimisi püsivaras olla halvasti lahendatud või hoopiski puududa. Mõned näited:
- portide edastamine (port forwarding);
- UPnP (universal plug-and-play) pordiedastuse dünaamiliseks seadistamiseks;
- püsivad DHCP aadressid;
- USB-seadmete tugi (printerite jagamine jmt);
- QoS;
- jne.
Lisaks sellele lastakse tarkvarale välja regulaarseid uuendusi ja parandusi.[1]
Veebiliides
Vanemate OpenWRT versioonidega oli kaasas vaid minimaalne veebiliides, kuid alates versioonist 8.09 on eelinstalleeritud uus ja tunduvalt suuremate võimalustega liides, mis põhineb LuCI-l.
Huvitavat
Versioonide nimetused
Igale suuremale OpenWRT versioonile pannakse nimi alkohoolse joogi järgi. Lisaks sellele kuvatakse vastava joogi retsept SSH sisselogimisekraanil.
- 0.9 - White Russian
- 9.09 - Kamikaze
- 10.03 - Backfire[1]
Vaidlus Sveasoftiga
2006. aasta märtsis teatasid OpenWRT arendajad, et Sveasoft on rikkunud nende GPL-litsentsi tingimusi ning et viimane ei tohi OpenWRT-d edasi arendada. Sveasoft ise aga väitis, et OpenWRT levitab seadusevastaselt GPL-litsentsi alusel tarkvara, mille autoriõigused kuuluvad Sveasoftile ja Broadcomile ning milleks ei ole luba saadud.[1]
Linke
OpenWRT artikkel ingliskeelses Wikipedias
Allikad
[1] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenWrt
[2] http://openwrt.bumpclub.ee/
[3] http://wiki.openwrt.org/toh/start
Autor
Siim Männart, õpperühm A22