User:Ankask: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Ankask (talk | contribs)
Ankask (talk | contribs)
 
(7 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 2: Line 2:
----
----
Autor: Annika Kask <br>
Autor: Annika Kask <br>
Esitamise kuupäev: 22. september 2016
Esitamise kuupäev: 14. oktoober 2016
----
----


=== Essee ===
=== Essee ===


Essee tuleb pärast viimasel loengu kuulamist.
Oma elu mingi uue alaga sidudes on alati mõistlik ka tutvuda, mida antud erialal päriselt tehakse ja millega kokku puututakse. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on olemas vastav aine, kuhu kutsutaksegi esinema selle alaga seotud inimesi, et teha meile, värskelt õppima asunutele, selgeks, kas me ikka soovime sellel erialal õppida ning millele peame pühenduma.<br>
 
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. Loeng, Tallinn, 26.08.2016"]</ref> räägiti õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest üldiselt. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus pidevalt õppida ning mitte sellega semestri lõppu ootama jääda. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka sellelt erialalt loodan, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.<br>
 
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Loeng, Tallinn, 31.08.2016"]</ref> rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine ja ka kaardistamine on keerulised. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks just töötajate ja ettevõtete juhtide endi poolt, kelle jaoks neid muutusi tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi "lappe" vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimata kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Tuleb leida keerukaid kompromisse, mis nõuavad jällegi omakorda palju aega ja raha. Ettevõtet ei tohi samas ka muutustega pankrotti ajada. Ühtpidi tundub see amet paeluv, kuid teisalt näib see väga keeruline nii emotsionaalselt kui ka oma teadmiste rakendamise oskuse poolest.<br>
 
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid. Loeng, Tallinn, 07.09.2016"]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. See start-upi loomise teema haakub ka hästi mu senise õpituga ning oman mingisugust ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima.
Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel ja loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.<br>
 
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Lembitu Ling. Süsadminnimisest. Loeng, Tallinn, 14.09.2016"]</ref> rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Omal käel õppimise teel tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust nii kergesti ei leiaks, sest baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Süsteemiadministraatori  ametist oli mul mingisugune väga algeline ettekujutlus juba olemas ja valisin selle eriala, sest see tundus mulle mõistetavam. Antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema. Veel üllatas mind väide, et arendajad ja administreerijad ei saa päris hästi läbi, aga eks see sõltub ka alati inimestest. <br>
 
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst.
Andres Septeri loengus kuulsime, et töökoha valimisel peab olema hoolikas, et end mitte varsti kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi minu arvates kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt. Seda, et kõik peavad tegema kõike ja IT-inimesi peetakse kohvimasinaparandajaks, olen näinud isegi, kuid see on ellujäämisvajadus. Ka ei saa kõik endale valida suuri ja luksuslikke ettevõtteid töökohtadeks. Seda loenguosa kuulates kumas päris hästi läbi, kui erinevates maailmades elavad Eestis tavainimesed ja IT-ala esindajad. Kui viimastel on võimalik öelda, mida nad arvavad ja tahavad, siis esimesed võivad sellise tegevuse tagajärjel muutuda elu heidikuteks.
Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et projektijuhi ametikohal olengi tundnud puudust sellest, et projektijuht ei peaks olema kubjas, vaid pigem abiline. Lisaks mainiti, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks. Samas näib, et paljudes kohtades peetaksegi kaost agiilseks meetodiks.<br>
 
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. Oma senise töökogemuse käigus olen isegi selliseid üllatusi mõned korrad kogema pidanud. <br>
 
Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen sageli kogenud, et paljud inimesed ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>
 
Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud.
 
Teise punktina kipun arvama, et õppejõu mainitud "loll klient" on pigem vähene võimekus näha asja kliendi poolelt. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.<br>
 
Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks rohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu, kuid mingil määral kumas see läbi ka teistest ametitutvustustest. Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet.


=== Õpingukorralduse küsimused ===
=== Õpingukorralduse küsimused ===

Latest revision as of 10:12, 14 October 2016

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö


Autor: Annika Kask
Esitamise kuupäev: 14. oktoober 2016


Essee

Oma elu mingi uue alaga sidudes on alati mõistlik ka tutvuda, mida antud erialal päriselt tehakse ja millega kokku puututakse. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on olemas vastav aine, kuhu kutsutaksegi esinema selle alaga seotud inimesi, et teha meile, värskelt õppima asunutele, selgeks, kas me ikka soovime sellel erialal õppida ning millele peame pühenduma.

Esimeses loengus [1] räägiti õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest üldiselt. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus pidevalt õppida ning mitte sellega semestri lõppu ootama jääda. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka sellelt erialalt loodan, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.

Teises loengus [2] rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine ja ka kaardistamine on keerulised. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks just töötajate ja ettevõtete juhtide endi poolt, kelle jaoks neid muutusi tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi "lappe" vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimata kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Tuleb leida keerukaid kompromisse, mis nõuavad jällegi omakorda palju aega ja raha. Ettevõtet ei tohi samas ka muutustega pankrotti ajada. Ühtpidi tundub see amet paeluv, kuid teisalt näib see väga keeruline nii emotsionaalselt kui ka oma teadmiste rakendamise oskuse poolest.

Kolmandas loengus [3] rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. See start-upi loomise teema haakub ka hästi mu senise õpituga ning oman mingisugust ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima. Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel ja loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Omal käel õppimise teel tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust nii kergesti ei leiaks, sest baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Süsteemiadministraatori ametist oli mul mingisugune väga algeline ettekujutlus juba olemas ja valisin selle eriala, sest see tundus mulle mõistetavam. Antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema. Veel üllatas mind väide, et arendajad ja administreerijad ei saa päris hästi läbi, aga eks see sõltub ka alati inimestest.

Viiendas loengus [5] rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Andres Septeri loengus kuulsime, et töökoha valimisel peab olema hoolikas, et end mitte varsti kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi minu arvates kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt. Seda, et kõik peavad tegema kõike ja IT-inimesi peetakse kohvimasinaparandajaks, olen näinud isegi, kuid see on ellujäämisvajadus. Ka ei saa kõik endale valida suuri ja luksuslikke ettevõtteid töökohtadeks. Seda loenguosa kuulates kumas päris hästi läbi, kui erinevates maailmades elavad Eestis tavainimesed ja IT-ala esindajad. Kui viimastel on võimalik öelda, mida nad arvavad ja tahavad, siis esimesed võivad sellise tegevuse tagajärjel muutuda elu heidikuteks. Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et projektijuhi ametikohal olengi tundnud puudust sellest, et projektijuht ei peaks olema kubjas, vaid pigem abiline. Lisaks mainiti, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks. Samas näib, et paljudes kohtades peetaksegi kaost agiilseks meetodiks.

Kuuendas loengus [6] rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. Oma senise töökogemuse käigus olen isegi selliseid üllatusi mõned korrad kogema pidanud.

Eelviimases loengus [7] rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen sageli kogenud, et paljud inimesed ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud.

Teise punktina kipun arvama, et õppejõu mainitud "loll klient" on pigem vähene võimekus näha asja kliendi poolelt. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks rohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu, kuid mingil määral kumas see läbi ka teistest ametitutvustustest. Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? [9]

Vastus

Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ehk siis esimesel aastal vastava semestri eksamisessiooni ajal, veel ühe semestri ja siis ~2 nädalat järgmise semestri algusest. Edaspidi saab teha ainult uuel semestril ja sellele järgneva semestri punase joone päevani. [10][11]

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja ÕIS-is sellele registreeruda. [12] Aja kokku leppimise kohta otsest infot ei olnud, seega eeldan, et seda tuleb läbi rääkida õppejõuga.

Kordussooritusele registreerimiseks tuleb ÕIS-is klikkida lingile “Kordussooritused” ning sealtkaudu registreeruda. [13]

Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [14][15]

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal tudeng peab maksma 20 €. [16]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel? [17]

Vastus

Enne punase joone päeva pean:

  • koostama ja kinnitama ÕIS-is õpingukava; [18][19]
  • esitama rektori nimele akadeemilise puhkuse alustamise või lõpetamise avalduse, kui põhjuseks pole lapsehooldus, ajateenistus või tervis; [20][21]
  • Lapsehooldus, ajateenistus või tervise tõttu akadeemilisel puhkusel olijatel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks; [22]
  • teisest ülikoolist aineid oma õpingukavasse lisama või otsustama teisest ülikoolist EIK-i õppima tulemise või EIK-i ainete võtmise; [23][24]
  • sooritama üle-eelmise semestri ainete korduseksamid ja -arvestused, kui neid on jäänud; [25][26]
  • Eksami positiivse tulemusega läbinu saab taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist; [27]
  • Antud päevaks peab tegema ära kõik soovitud akadeemilised liikumised nii koolisiseselt kui ka kooliväliselt, nende hulgas üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. [28]

Eksamil saadud positiivset hinnet saab parandada 1 kord. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab eelneva hinde, madalam hinne eelmist ei asenda. Tegemata jäetud korduseksami puhul hinne ei muutu. [29]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. [30]

Lahendus

Minu koodi viimased 2 numbrit on 8 ja 3, seega pean lähtuma numbritest X=27 ja Y=22 ehk esimesel semestril saab 27 EAP ja teisel 22 EAP.
Kuna 1. semestril jäi tegemata ainult 3 EAP ulatuses aineid, siis esimese semestri eest raha ei küsita.
30EAP – 27 EAP = 3 EAP
Kahe semestri peale kokku jääb tegemata 11 EAP.
60 EAP - (27 + 22) EAP = 60 EAP - 49 EAP = 11 EAP
Vastavalt Kõrgharidusreform (KKK) lehele peab 2016/2017. õppeaastal täitma 27 EAP semestris ja ainepunktide hind on 50 €/EAP. Mõlema semestri peale kokku võib tegemata jääda ainult 6 EAP-d, et mitte arveid maksta. [31]

11 EAP - 6 EAP = 5 EAP
5 EAP * 50 €/EAP = 250 €

Vastus

Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses. Mulle esitatav arve on 250 €.


Viited

  1. "Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. Loeng, Tallinn, 26.08.2016"
  2. "Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Loeng, Tallinn, 31.08.2016"
  3. "Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid. Loeng, Tallinn, 07.09.2016"
  4. "Lembitu Ling. Süsadminnimisest. Loeng, Tallinn, 14.09.2016"
  5. "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"
  6. "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"
  7. " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"
  8. " Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"
  9. "Erialatutvustus ISa ja ISd -> Õpingukorralduse küsimused -> Küsimus B". Vaadatud: 21 September 2016.
  10. "Õppekorralduse eeskiri -> 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS -> punkt 5.2.12.". Vaadatud: 21 September 2016.
  11. "KKK | IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK). Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?". Vaadatud: 21 September 2016.
  12. "Õppekorralduse eeskiri -> 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS -> punkt 5.2.8.1.". Vaadatud: 21 September 2016.
  13. "KKK | IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?". Vaadatud: 21 September 2016.
  14. "Õppekorralduse eeskiri -> 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS -> punkt 5.2.8.1.". Vaadatud: 21 September 2016.
  15. "KKK | IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?". Vaadatud: 21 September 2016.
  16. "KKK | IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?". Vaadatud: 21 September 2016.
  17. "Erialatutvustus ISa ja ISd -> Õpingukorralduse küsimused -> Küsimus 2". Vaadatud: 21 September 2016.
  18. "Õppekorralduse eeskiri -> 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED -> punkt 3.2.1.". Vaadatud: 21 September 2016.
  19. "Õppekorralduse eeskiri -> 1.2. MÕISTETE SELGITUSI -> punkt 1.2.11.". Vaadatud: 21 September 2016.
  20. "Õppekorralduse eeskiri -> 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS -> punkt 6.1.2.". Vaadatud: 21 September 2016.
  21. "KKK | IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?". Vaadatud: 21 September 2016.
  22. "Õppekorralduse eeskiri -> 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS -> punkt 6.1.5.". Vaadatud: 21 September 2016.
  23. "Õppekorralduse eeskiri -> 3.1 ÕPPURI ÕIGUSED -> punkt 3.1.1.". Vaadatud: 21 September 2016.
  24. "Õppekorralduse eeskiri -> 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE -> punkt 7.2.2.". Vaadatud: 21 September 2016.
  25. "Õppekorralduse eeskiri -> 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS -> punkt 5.2.12.". Vaadatud: 21 September 2016.
  26. "KKK | IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 8. Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?". Vaadatud: 21 September 2016.
  27. "Õppekorralduse eeskiri -> 5.3. EKSAMID -> punkt 5.3.10.". Vaadatud: 21 September 2016.
  28. "Õppekorralduse eeskiri -> 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE -> punkt 7.1.". Vaadatud: 21 September 2016.
  29. "Õppekorralduse eeskiri -> 5.3. EKSAMID -> punkt 5.3.10.". Vaadatud: 21 September 2016.
  30. "Erialatutvustus ISa ja ISd -> Ülesanne". Vaadatud: 21 September 2016.
  31. "KKK | IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK) -> 2. Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?". Vaadatud: 21 September 2016.