User:Mtammele

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marten Tammeleht

Esitamise kuupäev: 14.10.2016

Essee

Aine eesmärgiks on anda ülevaade kõrgkoolide ja täpsemalt IT kolldeži õpingukorrdaldusest, kuid põhi eesmärk on anda tundegile ülevaade IT maastikust [1]. Ülevaate andmiseks käisid meile loenguid andmas erinevad inimesed erinevatest IT valdkondadest. Igat loengut oli huvitav kuulata ning samas oli alati midagi, mida kõrva taha panna, mis võib tulevikus kasuks tulla. Üheks puuduseks, mis minu arvates ainel oli see, et üheski loengus ei räägitud eriti arendusest. Kõige lähemale sellele läks teine loeng, kus rääkis Andres Kütt. Kuid loengut, kus oleks tutvustatud arendaja maailma lähedamalt ei olnud.

Esimene loengus rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer. Räägiti õpingukorraldusest kõrgkoolides üldiselt ja täpsemalt IT kolledži korraldusest. Minule oli suurem osa teemast tuttav, kuid mõned asjad, millest olin eelnevalt lugenud ja täpselt ei saanud aru, said vastuse. Näiteks ei teadnud ma, et kui teise semestri lõpus on alla 27 EAP, aga kokku, koos esimese semestri EAPdega, tuleb üle 54EAP, siis ei esitata arvet puuduvate EAPde eest teises semestris. Lisaks räägiti, mis toimub IT kolledžis õppetöö väliselt ringid, üritused jne. Räägiti ka sellest, mis tingimustel läbitakse antud aine.

Teist loengut andis meile Andres Kütt, kes on arhitekt. Alguses räägis ta iseendast, et kuidas ta jõudis sinna, kus ta preagu on. Peale seda räägis ta, mida teeb üks arhitekt. arhitekt on isik, kes Andres Küti sõnade järgi juhib keerukust ehk proovib teha süsteemid võimalikult kergelt arusaadavaks. Loengu jooksul ütles ta ka ühe hea mõtte, et ülikoolides aine nimed ei lähe tihti kokku sellega, mida tahetakse õpetada, ning mõnikord on ka aineid, mis on täiesti mõtetud.

Kolmandas loengus käisid rääkimas Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio nende poolt loodud startup ja nad rääkisid, mis üldse startup on ja oma kogemustest starupi loomisega. Startup on ettevõtte, mille eesmärk on kasvada võimalikult kiiresti. Kuigi nende startup Testlio on tänaseks edukas, ei olnud neil sinna saamine kerge. Nad rääkisid, kuidas neil oli aeg, millal neil polnud raha ja oli raske, kuid suutsid läbi raskuste asjad toimima panna. Põhiline, mis külge loengust jäi, et kui on soov midagi teha, siis ei tohi raskustele alla vanduda, vaid neist läbi pressida.

Neljandas loengus räägis meile süsteemi administraator Lembitu Ling isendast ja süsteemide administeerimisest. Ta jättis keskkooli pooleli ja läks tööle, läbi selle õppis ise ITd. Üks soovitus, mille ta andis oli, et ei tohi lasta inimestel endale pähe istuda. Kuigi ta räägis süsadminni poole pealt, et üks inimene ei teeks mitme inimese tööd, võib seda siiski meeles pidada kõikides töö valdkondades. Lisaks jäi meelde ka teine soovitus, et tohi teha tasuta tööd, isegi mitte alguses. Seda põhjendas ta jällega süsadminni vaatenurgast, et need süsteemid, mida kunagi tasuta aitasid hallata, võivad tulevikus kummitama tulla ja võtta ära aega, mis tulevikus on väärtuslik. Seda nõuannet võib samuti rakendada teistesse töö valdkondadesse.

Viiendat loengut andis meie õppejõud Andres Septer ja scrum master Einar Koltšanov. Esimesena rääkis Andres Septer ja ta rääkis IT tööturust. Ta andis soovitusi, mida silmas pidada kui IT tööturule astuda. Näiteks teha tausta kontroll, uurida firma sees pool olevalt isikult firma kohta. Tutvustas ka, kuidas asjad erinevates ettevõtetes ja asutustes võivad toimida ning milliseid vältida. Teises loengu pooles rääkis Einar Koltšanov ja tutvustas meile ennast ning rääkis äri ja IT suhtest. Huvitav on see, et Einar alustas oma õpinguid meditsiinis ja lõpuks jõudis välja scrum masteriks. Ta rääkis sellest, kuidas äri ja IT ei saa üksteisest aru ja selle pärast on vaja nende vahele vahe inimest, kes suudab mõlemat mõista. Einar Koltšanov on üks selline inimene ja neid inimesi nimetatakse scrum masteriteks. Scrum masteri ülessanne on panna äri poolt esindavad inimesed ja IT poolt esindavad inimesed koostööd tegema. See loeng oli üks kõige kasulikumaid minu arvates, täpsemalt esimene loengu pool. Seda selle tõttu, et meile räägiti, mida IT tööturule astudes tähelepanna ja need teadmised tulevad tulevikus mulle arvatavasti kõige rohkem abiks.

Kuuendas loengus räägis meile andmete analüüsist Ivar Laur. Ta tuvustas meile, mis on andmete analüüs ja milleks seda üldse tehakse. Andmeid analüüsides on võimalik ettenäha, mis võib juhtuda mingite muutujate muutmisel. Rohkem rääkis ta, kuidas nad kasutavad ära andmete analüüsi maksu-ja tolliametis. Näiteks ühe väljundina saavad nad teada, millised inimesed võivad tegeleda pettusega. Ivar Laur mainis ka seda, et mõnesid andmeid analüüsiks ei ole piisavalt kuna puudub ressurss neid koguda. Loeng ei olnud kõige huvitavam kuna isiklikult ei ole huvitatud sellest teemast, aga teadmisi sain ikka juurde.

Seitsmendas loengus käis meil külas Jaan Priisalu, kes rääkis meile natuke iseendast ja Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegu oli väga huvitava loenguga, sain teada rohkem, kuidas küberkaitse on Eestis arenenud. Hea oli seda kuulda, et Eesti on küberkaitses parimate seas. Seda põhjendas ta sellega, et meil on digiallkirja ja krüpto keskkond päriselt käes. Kuigi loeng oli üks huvitavamaid, ei mäleta ma, et oleks loengus räägitud, millestki millest võib tulevikus otseselt kasu olla, aga samas võis see lihtsalt kõrvust mõõda joosta.

Kaheksandas, mis oli viimane loeng, käis meil esinemas Hedi Mardisoo ja rääkis meile ITst ja turundusest. Turundusest rääkis ta seda, mis see endast kujutab ja milline on hea turundamine. Põhiline, mis meelde jäi oli see, et turundust on vaja kõigil toodetel isegi ITs kuna ilma turunduseta ei ole huvilisi toote vastu. Kuigi on tooteid, mis müüvad ennast ise ja ei vaja turundamist, ütles Heidi, et alguses võib see toode ennast ise müüa, kuid lõpuks võib selle huvi taanduda ja tuleb hakata toodet turundama kui tahetakse olla jätkusuutlik ka tulevikus. Loeng mulle endale tundus mõtetu kuna ma ei usu, et mul kunagi tulevikus läheb vaja ise midagi turundada, kuid samas kui peaks siiski tekkima selline olukord võib tulla sellest loengust kasu.

Viited

[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punasejoone päevani alates aine õpetamissemestrist [1]. Kordussooritusele toimub registreerimine ÕIS-is [2]. Registreerimise ja soorituse vahel peab olema 2 päeva [2]. Kordussoorituse toimumise aja määrab õppejõud [3]. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, kuid tasulisel õppekohal tasuline [4]. Kordussooritus maksab 20€ [5].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus, mida saab teha ÕIS-is. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 10ndal tööpäeval enne algava semestri punase joone päeva [7]. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid arvestatakse aasta õppekoormusesse.[8]

---

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? 

Lahendus

Esitatav arve on 0€ kuna esimene semester oli üle 27 EAP ja teiste semestri lõpus oli kumulatiivselt 54 EAPd, mis on täpselt alam piir, millest alates ei esitata arvet.[6]

---

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.2.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/

[7] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 6