User:Eehrbach

Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö

Autor: Erik Ehrbach

Rühm: DK14

Esitamise kuupäev: 25.10.2016

Kirjalik töö

Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.

Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks.

Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.

Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus "Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu" Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.

Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.

Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.

Kohustuslikest loengust võtsin esmasena osa kaugõppe kursuse sissejuhatavast loengust, kus sissejuhatava ülevaate õppetööst andis IT-Kolledži rektor Peeter Lorents. Ta rääkis peamiselt õppimishimust, teadmiste omandamisest ning nende kasutamisest, kooli struktuurist ja tutvustas meile õppejõude ning tähtsaid kontaktisikuid. Merike Spitsõn, õppekavade arendusjuht, tõi üldise ülevaate haridusruumist, kõrghariduse seadusandlusest, kooli õppekorraldusest, õppeinfosüsteemist, õppekava täitmisest ja infokanalitest. Sõna võtsid ka kvaliteedijuht Merle Varendi ja haridustehnoloog Juri Tretjakov. Varendi rääkis loengu ajal peamiselt stipendiumitest ning Tretjakov tõi ülevaate erinevatest keskkondadest, mida õpingute läbiviimisel kasutatakse (Moodle, Wiki, loengusalvestussüsteem Echo360). Üldkokkuvõttes andis loeng hea ülevaate õppekorraldusest ning vahenditest, millega õpingutega seonduvat informatsiooni kätte saada.

Kuulasin interneti vahendusel loengu “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.”, kus esines enda looga Andres Kütt. Tema loeng oli ülesehitatud memoraali stiilis tema enda hariduse ja töökäigust. Kõige enam jäi tema esitusest meelde see, kui ta rääkis oma õpingutest MIT’s (Massachusetts Institute of Technology), mil ta pere ja töö kõrvalt oli kaugõppe vormis magistrikraadi omandamas oli. Ta ütles välja lause “Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks” ning tema jaoks tähendas see kell neli öösel, kaks tundi enne ta laste ärkamist ja tööle minekut, koolitöödega tegelemist. Usun, et selline motiveeritus ning enesega töö tegemine ongi üks suurim edukaks olemise alus.

Tööalaste teemade puhul tõi Kütt, kes ametilt on Riigi Infosüsteemide Ameti tarkvara arhitekt, suurimaks probleemiks oma valdkonnas kommunikatsiooni. See on huvitav, kuna antud teemat puudutas väga sügavalt oma loengus ka Helmese esindaja, Meelis Lang. Kütti väitel teeb tema ametikoht temast üpriski ebameeldiva töökaaslase, kuna tema on see, kes oskab öelda, kui projekt on läbikukkumas või mitte. See väide on mulle veidikene arusaamatu, kuna arhitekt peaks minu loogika järgi olema juba kaasatud protsessidesse varasemalt, et ennetada selliseid probleeme. Loomulikult ma ei ole kõikidest üksikasjadest RIA projektide puhul teadlik, aga mind üllatas tema puhul ka see, et tal ei ole ametialaselt ühtegi alluvat ja tema poolt antud juhendeid ja instruktaaže ei pea arendusmeeskonnad järgima. Loengu järgselt esitati ka küsimus RIA suurimate probleemide kohta, mille osas Kütt ka mainis seda teemat - arhitekti otsuseid ei viida täide. Ilmselgelt on siinse probleemi lahendamiseks vaja kõrgemate ametnike sekkumist, kes ei oleks ainult bürokraatiaspetsialistid, vaid ka piisavalt pädevad IT-teemadel, nagu ka Kütt ise oma loengus rääkis.

Kolmas loeng kohustuslike loengute nimekirjas oli Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng teemal “Testimine ja startupid”. Loengu sissejuhatuses rääkisid mõlemad oma haridus- ja karjääriteest kuni Testlio asutamiseni. Tegemist on palju reisinud, suure töökogemuse, positiivse ellusuhtumise ja rohkete kontaktidega ärikiirendusspetsialistidega, kel on tulnud päris palju tagasilööke oma teel kuni Testlio loomiseni. Loengu esimeses osas tõid nad näiteid Eesti idufirmade eduloodest, mille puhul mõlemad esinejad rõhusid edukuse tugisammastele, milleks on pidev töö, positiivne ellusuhtumine, kontaktide loomine ja püsivus.

Loengu teises osas räägiti kuulajatele kuidas tehti Testlio esmane idee presentatsioon Angelhack hackatonil, Londonis ja sellejärgne teenuse loomine. Mulle oli üllatav, kui palju Kristel ja Marko pidid tööd tegema selle nimel, et Testlio käivitada. Üldiselt oli tegemist mulle valgustava loenguga, mille käigus sain aimu start-up teenuse käivitamisest, millest mul eelnevalt polnud rohkem teadmisi, kui see, kuidas Steve Jobs koos oma inimestega juba praegusele tehnoloogiagigandile põhja alla pani.

Lembitu Ling pidas loengu teemal “Süsadminnidest". Hr. Ling ja ja õppejõud Andres Septer rääkisid loengu esimeses pooles üheksakümnendate elektroonikaärist ja arvutite ülesehitamisest. Tegemist oli kaootilise ärivaldkonnaga, kus ehitati personaalarvuteid juppidest, mida välismaalt kokku koguti. Külalisesineja puhul oli tegemist näiliselt laisa (positiivses võtmes) ja koodivõõra administraatoriga, kes on end põhimõtteliselt programmeerimisest eemale hoidnud ja on pigem keskendunud süsteemide haldusele ja administreerimisele Linuxi baasil. Loengu käigus rääkis Ling väga tehniliselt ning kuna mulle on riistvara teemad võõrad, siis mul oli üpriski raske teemat hoomata.

Administreerimise pool mind üldiselt isiklikult ei köida, aga loengu käigus ütles Andres Septer, et edukas admin peab alati oma süsteemist üle käima ehk teisisõnu täielikult tundma õppima. See on paralleel arendusega, kuna täpselt samamoodi nagu arenduse käigus peaks hea programmeerija tundma õppima loodava teenuse ärilist poolt, nagu ütles oma loengus Sven Peekmann, peab ka süsteemiadministraator haldamise eel viima end võimalikult palju kurssi süsteemiga, mida haldama hakatakse. Kokkuvõttes sain aimu süsteemiadministraatorite tööst. See nõuab mõistlikus koguses laiskust, et teostataks skriptimisülesanded korduvate tegevuste puhul, väga erinevate tehnoloogiate ja süsteemide hoomamist ning enda valdusesse antud süsteemide läbi-ja-lõhki tundmist.

Andres Septer esines koos Einar Koltšanoviga ka kombineeritud loengutes “IT Tööturg” ja “Karjäärikäänakud” . Õppejõud Septer rääkis IT tööturust - tööle kandideerimisest, edutamisest ja positsioonidest. Ta mainis koheselt, et töökuulutuskeskkondades (nt. CV ja CVKeskus) tulevad kuulutused töökohtadest, mis on nii-öelda jäägid positsioonidest, mida tagatubade ja kontaktide kaudu täita ei õnnestunud. Ta suhtus sellesse üpriski negatiivselt, aga ma isiklikult ei näe selles probleemi - positsioon on siiski ainult positsioon ja kui sellele ei leitud kontaktide kaudu sobivat kandidaati, siis on see ainult hea uudis kandideerijale, kellel pole kontakte, et leida töökoht puhtalt tutvuste kaudu. Septer tõi ka oma esituses erinevates töövaldkondades (nt. riigiasutus, suurettevõte, start-up) töötamise plussid ja miinused. Nendest midagi üllatavat ma teada ei saanud, kuna olen IT-tööturuga juba tööalaselt enam-vähem tuttav.

Koltšanov, kes taustalt on äriinimene aga ametilt SCRUM master, rääkis oma esituses teekonnast IT’sse. Infotehnoloogia valdkonna puhul usub Koltšanov, et sellele erialale on võimalik liikuda mõnelt muult erialalt ja sellelt on võimalik ka välja liikuda mõnele muule erialale. Samuti on võimalik positsiooniline liikumine ka valdkonna sees. Ta tõi esile ka ülevaate, et mismoodi mõtleb äripool IT-poolest ja vastupidi. Tegemist oli üpriski otsekoheste, aga usun, et tõeste punktidega. Probleem seisneb selles, et kumbki osapool ei tea teise osapoole valdkonna spetsiifikat ja lahenduseks on see, et mõlemad peavad õppima seda tundma, et saavutada ideaalne koostöö olukord. Teema on läbi loengute korduv - projektide puhul teiste osapoolte valdkondade tundma õppimine ja omavaheline kommunikatsioon ning sellest lähtuv tegutsemine, millest rääkisid oma loengus ka Helmese, Netgroupi ja RIA esindajad.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja pidas külalisesinejana loengu teemal “Andmed ei allu analüüsile”. Analüütika on minu jaoks alati olnud kauge teema, kuna ma ei ole olnud väga suur numbrite põhjal järelduste tegemise fanaatik. Laur põhjendas andmeanalüüsi vajalikkuse väga lihtsalt reaalse elu näidetega lahti - selle abil saab vastu võtta otsuseid mikrotasandil, mis mõjutavad tulemusi suuremal tasandil (nt. aasta perspektiivis). Andmeanalüüs annab sisendi ressursi kasutamiseks, tegevuste planeerimiseks ja olukorra juhtimiseks.

Loengu käigus andis Laur väga detailse analüüsi maksude laekumise statistikast MTA’le ja selle tehnilisest teostusest. Mulle isiklikult oli huvitav loengut kuulata, kuna eraelus tean inimesi, kes on väga tihedalt seotud raamatupidamisprotsessidega ja sellega seonduvatest probleemidest ning sammudest. Analüütika osas on MTA väga suurt tööd teinud ning nagu ka Laur ise ütles, on neil arvatavasti üks kõige suuremaid andmete analüüsivõimekus Eestis. See peaks minu arvates olema iseenesest mõistetav, kuna Maksu ja Tolliameti on ainukene asutus riigi enda rahalistes küsimustes. Järelvalveks ehk riiki petvate ettevõtete ja isikute tuvastamiseks on selline andmete kogumine ja analüüs vajalik.

“Eesti Vabariigi küberkaitse” oli samuti üks kohustuslikest loengutest, milles Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Küberturbespetsialist Priisalu andis loengu esimeses pooles ülevaate küberkaitse ja küberkuritegude arengust läbi viimase kolme kümnendi suurimate sündmuste. Kaitsearengu osas üllatas mind see, et reaalsed meetmed küberrünnakute ja küberkuritegude takistamiseks võeti kasutusele alles peale 2007 aastat. Selleks hetkeks oli IT arenenud juba üpriski kaugele ning minu tagantjärele mõeldes arvamus on see, et eeltöö jäi tegemata. Täpselt nagu peale 2001 aasta terrorirünnakuid USA pihta, alustati ka küberkuritegude ennetustööd vahetult peale esmaste suuremate rünnakute toimumist.

Küberkaitse osas andis Priisalu mõista, et selle edukaks toimimiseks peab toimuma väga suures teadmiste jagamine ehk luua nii-öelda ühine aju ja peab tajuma iseenese ning küberründaja olemust, tegevusi. See tähendab seda, et küberrünnaku kõige nürgim lüli on tegelikult inimene ise - olgu ta riigiasutuste konfidentsiaalset infot teadev inimene või lihtkodanik, kes sisestab enda krediitkaardi andmed vales interneti keskkonnas. Kaitsemehhanisme võib üles seada nii keerukaid, kui ka väga lihtsaid, aga lõpptulemusena on siiski inimene ise see, kes kas ründab või on rünnatav.

Hedi Mardisoo, Starman AS kommunikatsiooni- ja turundusjuht pidas antud õppekava raames viimase loengu teemal “IT ja turundus”. Turundus ja kommunikatsioon on mulle töö- ja haridusalaselt vägagi tuttav teema - multimeedia disaini ja kommunikatsiooni eriala Taani kõrgkoolist ning kaheaastane töökogemus digiagentuuri veebilahenduste projektijuhina on mulle andnud ülevaate selle valdkonna olemusest - positiivsest ja negatiivsest.

Mardisoo mainis, et IT valdkond on innovatiivsuse ja arenguga väga sügavalt mõjutanud turundusvaldkonda. Siinkohal saan omast kogemusest tuua näiteks turunduskampaania korraldamise - sihtgrupi, kampaaniakanalite, sõnumi, arenduste, testimise ning lõpliku kampaanialahenduse skoobi loomine on viimase kümne aasta jooksul muutunud meeletult keerukaks. Selle protsessi käigus tuleb arvesse võtta tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid (nt. Facebooki kampaania puhul SDK kasutamine), testimise võimalused (nt. kas A/B testimine ja sellejärgne tegevus või mitte), analüütika lugemine (mis mahus ja kui palju) ja ka näiteks järelanalüüsi teostamine, mille abil saaks järgmiseid kampaaniaid planeerida. Kui üheks turunduskampaania kanaliks on IT valdkonda kuuluv kanal, siis tuleb koheselt kõiki neid võimalusi analüüsida.

Loengud, mida kursuse raames kuulasin, olid üldjoones väga ülevaatlikud erinevate IT-valdkonna sektorite tööst, alustades süsteemide ülesehitamisest kuni kindla toote müümiseni läbi turunduse. Üldkokkuvõttes on IT alal hetkel aru saadud kõige suuremast probleemist - kommunikatsioonist äri ja IT osakondade vahel. Osad ettevõtmised on selle probleemi suutnud osaliselt juba lahendada, teised tegutsevad alles juurprobleemi tuvastamise ja esmaste tegevustega selle pudelikoha likvideerimiseks. Olen omandanud palju uut infot ja mõneti on avatud mu silmad uutest valdkondadest, millest varsemalt polnud aimugi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.

Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Mis on tähtajad?

Loe vastust küsimusele Kaua on võimalik arvestust järele teha?.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud. Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt .

Arvutus:

Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27

1. semester: 27 - 28 = -1 EAP ehk miinimum on ületatud ja 1. semestri lõpus arvet ei esitata

2. semester: 54 - (28+25) = 54 - 53 = 1 EAP ehk kahe semestri peale kokku on kogutud alla miinimumi.

Hüvitamisele kuulub: 1 EAP

Maksma peab: 1*50 = 50€