User:Tlaud: Difference between revisions
(4 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 79: | Line 79: | ||
Ülesanne | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. | == Ülesanne == | ||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<ref>[https://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref> | |||
x- 25 | |||
esimese semestri lõpus tuleb hüvitada 2 EAP ulatuses | |||
kui esimese semestri lõpuks on 25 ainepunkti tehtud siis tuleb maksta 100 € kuna 1 ainepunkt on 50€ õppekava mittetäieliku täitmise puhul | |||
y -22 | |||
teise semestri lõpus tuleb hüvitada 7 EAP ulatuses, kui esimese semestri ained on ikka tegemata. | |||
kui on esimese semestri ained tehtud siis 5 EAP ulatuses | |||
kui teise semestri lõpus teed 22 ainepunkti siis tuleb maksta 250€, kui esimese semestri aineid ei teinud ikka ära, siis kumulatiivselt järgneb ka eelmise semestri summa ehk siis + 100€ kokku 350€ | |||
== Viited == | == Viited == |
Latest revision as of 14:12, 13 October 2016
Autor: Tanel Laud Minu kood: 11073463
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Asudes IT Kolledzisse õppima, sain teada, et mul tuleb läbida aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Midagi erilist ma selle aine kohta ei teadnud, seega olin avatud mõtlemisega ja lootsin saada head informatsiooni. Esimeses loengus [1] tehtid kiire ülevaade kuidas ÕIS-i kasutada ja kuidas oma probleemidele lahendusi leida.
Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Teise loengu[2] juba vaatasin video pealt kus külalisesinejaks oli mees nimega Andres Kütt. Andres on Riigiinfosüsteemide peaarhitekt ja väga värvikas kuju. Temalt sain teada, akadeemiline bürokraatia on väga keeruline ja tuleb suhelda õppeosakonnaga ja õppejõududega, et edukalt kool läbida. Veel jäi kõrva kõlama ütlus Andrese poolt: "if there is a reason why, every how becomes possible". Mis mulle veel meeldis, et ta rõhutas, et igaüks peab leidma igast ainest endale midagi, selle olulise välja korjama.
Testimine ja startupid
Kolmandas loengus [3] oli külalisesinejateks Testilio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Nende kogemuse kuulamine püüdis minu tähelepanud tugevalt, sest see teema on mulle väga tuttav. Testlio lugu andis palju inspiratsiooni ja julgust ise ka rohkem uurima hakata startupi teemat. See teekond pole mingi meelakkumine, kuid väljakutseid peab olema ja siht silme ees. Nad tõid välja, et startupide puhul püüa paika saada oma fookus, tugev tiim, protsessid, toode ja teenused, turundus ja müük. Veel jäi kõlama loengust, et Marko soovitas, et ära mitut asja korraga tee. Keskendu ühele asjale ja tee seda hästi. Loengu pealkirjast "Testimine ja startupid" kaeti loengus 95% startupid. Oleks tahtnud rohkem testimistööst ka kuulda. Muidu üldemotsioon, väga positiivne.
"Süsadminnimisest"
Neljandas loengus [4] oli külalisesinejaks Lembitu Ling aka Snakeman. Lembit on süsteemiadministraator. Lembitu ettekandest jäid kõlama mõned soovitused, mida olen isegi elus rakendanud. Näiteks, et kui sa teed midagi sama asja korduvalt, siis automatiseeri see ära. Tööjuures ei tohiks lasta endast üle sõita ja pähe istuda, sest igal võimalikul võimalusel seda püütakse teha, kui on kehv kollektiiv. Ta rõhutas, et tea oma väärtust, et ei ole tark lubada endale tasuta tööd. Lõppu jäi kõlama, et hea süsadmin on arhitekti parem käsi, kes suudab sisendit anda.
"IT tööturg" "Karjäärikäänakud"
Viiendas loengus[5] olid esinejateks Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). Andrest oli hea kuulata, sest olen ka ise juba 8 aastat IT-alal töötanud ja palju väited ja tõed panid mindki muigama. Miskit uut tuli mullegi selles loengus. Näiteks, et tihti IT ja äripool ei mõista üksteist. Mõlemad suunad räägivad niiöelda "oma keelt". It mehest sõltub palju, aga mitte kõik. It-s ei saa olla umbmääraseid vastuseid, on vaja kindlat ja selget vastust küsimusele. Soovitusi välismaal töötamiseks. Uuri välja riigi elatust tase ja võrdle seda pakutava palgaga.
"Andmed ei allu analüüsile"
Kuuendas loengus [6] räägiti andmete analüüsist. Andmeid on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks (ressursi suunamiseks), prioriteetide määramiseks. Andmeid ei kasutata piisavalt, ei koguta piisavalt, ei ole inimesei, vahendeid, andmebaasi ehitamsisel ei mõelda tulevastele kasutusvajadustele. Andmed on näitavad ära kui püütakse midagi varjata. Andmeanalüüsi saab õppida töö käigus, kogemustest. Viimaseks jäi kõlama, et Excel ei kao mitte kuhugi.
Eesti Vabariigi küberkaitse.
Seitsmendas loengu [7] sai teada, et see härra ehitab NATO küberharjutuse väljakut. Loengu kestes tuli välja, et küberkuritegevus kasvab ja tänavalt jääb seda vähemaks. Küberturbes kehtib hea lihtne reegel, et mida vähem asju sa sinna sisse paned, seda lihtsam. Meie esimene väljakutse on see, et inimesi on vähe. Internetis pole originaale, kõik on identsed koopiad. Indiviid ei ole institutsiooni vastu kunagi nii võimas olnud.
"IT ja turundus"
Kaheksandas loengus [8] oli külaliseks Hedi Mardisoo, turundusinimne. Bränd on see mis inimesed räägivad kui sa lahkud ruumist. Kui sa mõtled välja ülilaheda toote, aga sul pole turundust, paned oma poe suhteliselt kiiresti kinni. Inimesed on väga suur osa turundusest. Iga inimene peaks mõtlema, et miks ta läheb hommikul tööle, mis väärtust ta toodab. Kui sa jõuad esimesena õigesse sihtgruppi, on turunduse osakaal väiksem. Üldist soovitust sellest loengust, et lihtne küsimine inimestelt igapäevasel viib eduni, sest inimesed saavad erinevalt asjadest aru.
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
1) Arvestust on võimalik järgi teha [9]:
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.
Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub v.a õppekorralduse eeskirja p. 6.1.5 loetletud juhtudel.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
1)Valida välja õppeained 2)deklareerida õppeained 3)peab arvestama, et õppeained täidavad semestri ainepunktide mahu 4)kui on soov aineid üle kanda siis enne punasejoone päeva
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Positiivset hinnet saab paranda ühekorra, siis läheb viimane hinne akadeemilisele õiendile [10]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.[11]
x- 25
esimese semestri lõpus tuleb hüvitada 2 EAP ulatuses kui esimese semestri lõpuks on 25 ainepunkti tehtud siis tuleb maksta 100 € kuna 1 ainepunkt on 50€ õppekava mittetäieliku täitmise puhul
y -22
teise semestri lõpus tuleb hüvitada 7 EAP ulatuses, kui esimese semestri ained on ikka tegemata.
kui on esimese semestri ained tehtud siis 5 EAP ulatuses
kui teise semestri lõpus teed 22 ainepunkti siis tuleb maksta 250€, kui esimese semestri aineid ei teinud ikka ära, siis kumulatiivselt järgneb ka eelmise semestri summa ehk siis + 100€ kokku 350€
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer ) 24. august loengusalvestus
- ↑ "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
- ↑ "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus
- ↑ "Testimine ja startupid" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus
- ↑ "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))
- ↑ "Andmed ei allu analüüsile" ( Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja)
- ↑ "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu)
- ↑ "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS)
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele
- ↑ Õppekorralduse eeskiri
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2016/2017. õppeaastal