|
|
| (3 intermediate revisions by the same user not shown) |
| Line 1: |
Line 1: |
| [[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
| |
| =Erialatutvustuse aine arvestustöö=
| |
| Autor: Maile Mäesalu
| |
|
| |
|
| Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016
| |
|
| |
| ==Essee==
| |
| Kaks esimest loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov)]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng "Erialatutvustus" (Kristjan Karmo)]</ref> käsitlesid õpingukorraldust IT Kolledžis ja tutvustasid või tuletasid värsketele tudengitele meelde õppeasutuse kodukorra ja reeglid, samuti antud aine läbimiseks vajalikud sammud. Järgnevad loengud aga pakkusid vägagi hea ülevaate IT valdkonna töötajast erinevates rollides ning seostest eri rollide vahel.
| |
|
| |
| Teine loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Arhitekti lugu" (Andres Kütt)]</ref>, kus esines Andres Kütt, oli minu jaoks üks meeldejäävamaid. Tudengeid kannustavana mõjus sõnum, et kui on põhjus, muutuvad kõik asjad võimalikuks ning samuti see, et akadeemilise bürokraatiaga on võimalik vägagi kenasti hakkama saada, kui ise asjadel silm peal hoida. Samuti jäi meelde see, kui oluline on hoida kontrolli all infosüsteemide keerukus ning see, et võtmetähtsusega infosüsteemide arhitekti ametis on kommunikatsiooni roll. Viimases edukas olemise eeldusteks on hea taustateadmine ja organisatsioonide olemusest arusaamine.
| |
|
| |
| Kommunikatsiooni ja koostööd käsitlesid võtmeküsimusena ka Testlio näitel startup'ide sündimist ja käekäiku kajastanud loengus Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük)]</ref>. Nende ettekandest jäid kõlama soovitused tegeleda teemadega, mis tõsist huvi pakuvad, kuna vastasel juhul ei ole võimalik seda pikaajaliselt teha. Samuti soovitasid nad oma kogemuse põhjal kasutada kõiki võimalusi ja küsida kogenumatelt kolleegidelt head nõu. Pealehakkamine on pool võitu!
| |
|
| |
| Lembitu Lingi loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref> koorus samuti välja koostöö teema. Seda küll eelnevatest kõnelejatest veidi erineva nurga alt. Nimelt tõi Lembitu Ling koostöö esile seoses töötajatevahelise tööjaotuse kokkuleppimise vajadusega, pidades siin silmas seda, et kui mingi valdkond on kokkulepetest väljas, siis selle eest ka keegi hoolt ei kanna. Huvitav oli ka kuulda lähemalt süsadminni töö sisu kohta. Tema on oma töös lähtunud reeglist, et üle kolme korra sama käskude tsüklit käsitsi ei tehta - hea süsadminn on laisk, aga mitte liiga laisk. Samuti peab süsadminn olema nähtamatu, mis praktikas aga tihti viib selleni, et teda peetakse ebavajalikuks.
| |
|
| |
| Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref> andis Andres Septer soovitusi tööturule sisenemiseks ja seal heade otsuste tegemiseks. Omad plussid ja miinused on nii avaliku sektori kui suurkorporatsioonide jäikusel kui teisalt ka startup'ide ülimal paindlikkusel. Tähtis on seista enda eest ja vajadusel enda soove ja eelistusi silmas pidades edasi liikuda (edutamine Eestis kombeks pole). Samuti on oluline tööandjate tausta piisav uurimine ning kontaktidevõrgustiku omamine töökohtade leidmisel, sest avalikult pakkumisele jõuavad väikeste eranditega vaid probleemsed töökohad probleemsete tööandjate juures. Einar Koltšanov lisas oma ettekandes, et eriti oluline ja hinnatud on oskus viia äripoolt ja ITpool omavahel vastavusse.
| |
|
| |
| Ivar Laur käsitles oma loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur)]</ref> andmete kogumise ja tõlgendamise valdkonda Maksu- ja Tolliameti vaatepunktist. Ta tõi välja, et info kogumise juures on väga oluline see, kuivõrd struktureeritud on kogutav info. Struktureerituse puudumisel on infot küll palju, aga sellega pole võimalik midagi peale hakata. Samuti on andmeanalüüsis oluline oskus teha õigeid järeldusi, kuna nii ebaõnn kui ka pettus paistavad andmekogumis silma ühel ja samal moel. Ka Ivar Laur jagas Einar Koltšanovi seisukohta, et kullahinnaga on anaüütik ja ITmees ühes isikus.
| |
|
| |
| Küberkaitset käsitlev loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu)]</ref> oli väga huvitav, võiks isegi öelda, et kõigist selle aasta loengutest minu jaoks kõige huvitavam. Ka Jaan Priisalu tõi esile koostöö mõistlikkuse, seda siis pankade ja nende ühise huvina toimiva küberkaitse vaatenurgast. Huvitav oli ka kuulda sellest, kuidas rahvusvaheliste konfliktide tekitamine on ajas muutunud. IT roll on seejuures saanud kaasnevast konflikte algatavaks (nn ''triggeriks''). Ka tulevikuperspektiividest, st millistesse eluvaldkondadesse IT järjest enam sisse liigub, oli põnev ülevaadet saada - väljatoodud valdkondadest jäid meelde eelkõige ehitus, transport, haridus ja meditsiin.
| |
|
| |
| Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo)]</ref> käsitles Hedi Mardisoo IT ja turunduse seoseid. Ta tõi välja turunduse eesmärgina ettevõttest endast väljapoole loodava kuvandi kujundamise, kusjuures väga tähtis on ka see kõige madalam lüli, kellega klient kokku puutub. ITst on turunduse seisukohalt oluliselt abi sihtgrupistamisel ja lahenduste testimisel. Arvestada tuleb sellega, et ettevõtete tahtmise ja vajaduse vahel on tüüpiliselt konflikt. Viimasest kerkib taas esile koostöö vajalikkus, IT ja äripoole vahelise suhtluse kriitilisus, mida olid puudutanud ka paljud eelnevate loengute esinejad.
| |
|
| |
| ==Õpingukorralduse küsimused==
| |
| ===Küsimus A===
| |
| Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
| |
|
| |
| '''Vastus'''
| |
|
| |
| Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussoorituseks on nõutav registreerumine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaasta]</ref> RF õppekohal olevatele õppuritele on kordussooritused tasuta, OF õppijatele aga tasulised, kusjuures ühe kordussoorituse tasu on 20 eurot.<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2</ref> Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.
| |
|
| |
| ===Küsimus 1===
| |
| Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
| |
| Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
| |
|
| |
| '''Vastus'''
| |
|
| |
| Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
| |
| Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.<ref>Õppekorralduse eeskiri P7</ref>
| |
|
| |
| Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama sellega, et mulle väljastatakse arve ettenähtud mahtu ületavate ainepunktide ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK "Mida deklareerimisel arvestada?" P2]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<ref>Õppekorralduse eeskiri P3.1.8</ref>
| |
|
| |
| ==Ülesanne==
| |
| Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X ehk 27 EAPd ja teise semestri lõpuks Y ehk 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
| |
|
| |
| '''Vastus'''
| |
|
| |
| Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Seega hüvitada tuleb õppekulusid teisel semestril vähem tehtud 8 EAP ulatuses ehk 400 euro suuruses summas.
| |
|
| |
| =Viited=
| |
| <references />
| |
