User:Kkeelman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristiina Keelmann

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

Essee

IT sektori ametipositsioonide spekter ei piirdu ainult programmeerija ja süsteemiadministraatoriga, vaid hõlmab endas kõikvõimalikke rolle, millest loengusari puudutas veel näiteks analüütiku, SCRUM masteri ja süsteemiarhitekti positsiooni. Ametipositsiooni kõrval on oluliseks teemaks ka oskused ning seda mitte ainult koodikirjutamise aspektist, vaid ka inimsuhete loomise kontekstis. Vähemoluline pole seegi, kus töötatakse - eksisteerib nii start-up’e kui ka traditsioonilisemaid suurettevõtteid. Erialatutvustuse aine koondab enda alla erinevate positsioonide ja ettevõtete näiteid ning annab valdkonna parimatele praktikutele võimaluse jagada oma kogemusi tänaste üliõpilastega.

Tehnoloogia arengu ja maailma avardumise taustal muutub aina olulisemaks IT ja äripoole suhtlus ning viimasest tulenevalt iga tööturule siseneja oskus tulemuslikult suhelda ning suhteid luua. IT inimene ei ole enam pelgalt riistvara, paari serverit või veebilehte üleval hoidev ja hooldav, sageli koridori lõpus kõige nurgatagusemas toas paberihunniku alla mattuv eksootiline museaal, vaid ennekõike ettevõtte kriitiliste protsesside elushoidja ning end pidevalt arendav töötaja. Selles kontekstis oli hea kuulda Einar Koltsanovi ja Andres Küti jagatud arusaama, et suhtlusoskust eri taustaga inimestega tuleb pidevalt arendada ning vajadusel peavad ettevõttes töötama ka inimesed, kes kahe osapoole suhtlust tõlgivad. Seda mõtet võib edasi arendada ka teisipidi - ehk oleks mõistlik senisest enam julgustada IT’d õppima ka neid, kes on loomult tugevad suhtlejad ja organiseerijad, kuid mitte nii tugevad reaalainetes. Tänase tööturu tingimustes on selge, et IT sektor vajab väga erineva taustaga inimesi - miks mitte kaasata neid, kes ei pea õppima vaba ja vahetut suhtlemist, vaid täiendama end just reaalainete vallas. Suhtlusoskuse vajalikkuse kõrval tõi Andres Kütt välja sotsiaalse kapitali ning eri kultuuridega töötamise oskuse vajalikkuse. Meeskonnatööoskus ning eri kultuuritaustaga inimestega arvestamise suutlikkus on kõrgelt hinnatud igas arendusettevõttes, mis pürgib globaalsele turule. (Koltsanov, Kütt, 2016)

Suhtlusoskuse kõrval on samavõrra oluline tutvustada IT valdkonda ja selle köögipoolt ühiskonnas tervikuna. Ivar Laur tunnistas, et analüütikaosakonda aetakse segi IT osakonnaga, Andres Septer tõi välja, et väike-ettevõttes võivad kohvimasina purunedes suunduda pilgud just IT osakonna poole. Üheltpoolt võib väita, et sageli IT inimesed lihtsalt tunnevad rohkem huvi tehnika toimimise vastu ning katkise printeri tagant leiab suurema tõenäosusega süsteemiadministraatori kui sekretäri. Teiselt poolt tuleb tunnistada, et tavainimesele jääb arendusettevõtte köögipool sageli mõistmatuks, kuna tehnoloogiakaugel või vaid argipäevas arvutit kasutaval inimesel puudub arusaam elementaarsetest seostest riistvara-ja tarkvara vahel. Tänane põhikooli-ja keskkooli õppekava võiks sisaldada üldise arvutiõpetuse kõrval, mis sageli keskendub tekstitöötluse või tabelarvutuse võimalustele, ka laiemapõhjalist IT haridust. Üldharidus võiks sisalda lihtsamat robootikat, mängulisi ülesandeid Rasberry Pi’ga, mõne programmeerimiskeele põhiselt lihtsamate reaaleluliste probleemide lahendamist - ainult sellisel juhul tagame me huvi tekkimise ning motiveeritud inimeste jõudmise IT hariduseni. (Laur, Septer, 2016)

Einar Koltsanov tõi oma ettekandes välja huvitava mõtte, et testimises võiksid lisaks ametipositsioonilt testijatele osaleda ka teised ettevõtte töötajad, sealjuures äripool. Tema hinnangul võiks see parandada IT ja äripoole suhtlust. Sageli nähakse testija positsiooni kui esimest võimalust siseneda IT tööturule, kuid Einari idee pöörab selle mõtte ümber - testimist võib näha kui pidevat võimalust hoida end kursis tarkvara arengutega ning tiimi tööga. Testimise kvaliteedi seab esikohale ka tuntud Eesti start-up Testlio, mis on keskendunud mobiilsete rakenduste testimisele. Testijaks saamine eeldab nende puhul teatud testide läbimist ning oma sobivuse pidevat tõestamist. Kristel Kruustük tõi tabavalt välja, et kõige kriitilisemad vead vajavad leidmiseks aega ning kvaliteetse tarkvara loomiseks ei piisa testimisest tasemel, kus raporteeritakse ainult kõige lihtsamalt tuvastatavad vead. Kui mõelda laiemalt sellele, millisesse konteksti võiksid Testlio teenused Eesti ettevõtetele sobida, tuleks ehk vaadata suure koormusega lansseerimisperioodide suunas, kus tarkvara vajab juurutamist uue kliendi juures või täiesti uuel turul. Testlio pakub ettevõtetele mugavat juurdepääsu kvaliteetsele testijate hulgale, keda igapäevase töökoormuse juures vaja ei lähe. (Koltsanov, Kruustük, 2016)

Ivar Laur mainis omast kogemusest, et sageli kiputakse probleeme esimeses etapis lahendama riistvaraga. Viiimane on odavam, kui jõuda analüüsi abil probleemi juurpõhjuseni ning hetkelahendus optimeerida. Paralleeli võib tõmmata Andres Küti loengust, kes väitis, et sageli tuuakse süsteemiarhitekt laua taha liiga hilja, mil lihtsaid lahendusi enam ellu viia pole võimalik. Tema sõnutsi on arhitekti peaülesanne juhtida keerukust, sest just keerukus loob ettevõttele kulutusi, mida tegelikult saaks vältida. Ühelt poolt on kerge tekkima kiusatus saada hakkama ilma süsteemiarhitektita, kelle kulu on alustava ettevõtte jaoks märkimisväärne. Teisalt lõppeb selliselt alustatud tee valusalt just nende jaoks, kes on ühel hetkel sunnitud ettevõtte laienemiseks tingimatult uusi mahte püüdma. Sellises olukorras saab murdepunktiks hetk, mil selgub, et vanal viisil jätkata pole võimalik, kuid uue lähenemise implementeerimine nõuab täiendavaid ressursse. Selles kontekstis on kõnekas Lembit Lingi mõte, et hea süsteemiadministraator on arhitekti parem käsi, kes peab jooksvalt silmas riistvaralist võimekust ning on võimeline nõustama arhitekti mittefunktsionaalsete nõuete osas. Sarnaselt eelmainitutele tõi ka Lembit Ling välja optimeerimise vajalikkuse. Tema hinnangul nähakse arendustiimis ressurssi sageli lõpmatuna ning läbimõeldud SQL päringute asemel minnakse lihtsama vastupanu teed pärida kogu tabel ning alles seejärel filtreerida välja vajaminevad andmed. (Laur, Kütt, Ling, 2016)

Pelgalt heast ideest ja teostusest ei piisa - hea tootega ettevõtet lahutab edust selge müüginumber, milleni jõudmiseks tuleb teha piisavalt mainekujundus-ja turunduslikku tööd. Hedi Mardisoo tõi välja näite, et ühe konkreetse ettevõtte puhul oli arendajaid kaks, muid ametipositsioone täitvaid inimesi samuti kaks ning nende peale kokku kaheksa müügiinimest. Sellest järeldub, et toode, ükskõik kui hea see ka ei oleks, ei müü ennast ise ning arenduse poolel tugevad inimesed vajavad kindlasti enda sekka ka müügi-ja mainekujundajaid, kes toote nähtavaks muudavad. Tänase tarbimisühiskonna kontekstis, kus inimestel on sageli kõik eluks vajalik olemas, on kõrgete müüginumbrite taga süüvimine andmetesse ning korralik kogus planeerivat-organisatoorset tööd. Kõnekas on Hedi Mardisoo näide suurettevõtte kommunikatsioonist, mis tema hinnangul eeldab vastuse võtmist ühiskonna üldsuse ees. Oluline on inimesi mitte asjatult paanikasse juhtida, jäädes samal ajal ausaks ja avatuks. Sama temaatikat puudutas ka Jaan Riisalu, kes ütles, et ühe panga küberründamine langetab ülduse silmis kõigi pankade reputatsiooni. Ta rõhutas, et rünnakute sihtmärgiks on ühiskondlikud protsessid ning igapäevaelus kriitiliste teenuste toimimine. Rünnaku objekt ei ole mitte niivõrd süsteem kui selline, vaid see, kuidas see mõjutab ühiskonna toimimist. Olulise aspektina nägi ta ka teadmiste mitmekesisuse vajadust: küberkaitse eeldab kursisolekut majanduse, psühholoogia ja andragoogika temaatikaga. Sarnaselt Hedi Mardisoole pidas ta väga oluliseks IT töötajate tehnilise oskuse kõrval võimekust oma mõtteid ülejäänud maailmaga selgelt jagada, vajadusel sõnastada vajadusi äripoole eest või neid suunates. (Mardisoo, Riisalu, 2016)

Edukaks hakkamasaamiseks tööturul tuleb omandada head tehnilised ja sotsiaalsed oskused. Tiimitöö tähtsus on aina kõrgemal kohal ning arendusmeeskonnasisese töö kõrval tuleb osata end selgelt väljendada ka teiste valdkondade töötajatele. Oleks tervitatav, kui ühiskondlikul tasandil eksisteeriks elav diskussioon IT valdkonna võimaluste ja piirangute kohta ning IT alane kirjaoskus oleks iga õpilase baasteadmiste varamus. Ainult nii jõuame olukorrani, kus iga süsteemi alustalaks on läbimõeldud arhitektuur, riistvarakasutus, hästi kirjutatud kood ning IT sektoris töötavad motiveeritud inimesed.

Õpingukorralduse küsimused

Õpilaskood *******6

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Eksamile registreerumine toimub ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigifinatseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. OF õppijatele on kordussooritus tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja see on 20€. (IT Kolledž, 2016)

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. (IT Kolledž, 2016)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: esimese semestri lõpus tuleb hüvitada õppekulud 8 EAP ulatuses (arve summas 400 EUR), teise semestri lõpus 10 EAP ulatuses (arve summas 500 EUR). (IT Kolledž, 2016)

Viited

1. IT Kolledž (2016) Finantsinfo [1]

2. IT Kolledž (2016) Õppekorralduse eeskiri [2]

3. Karmo, K. (7.10.2016) Wiki lehe struktuuri näide [3]

4. Koltšanov, E. (21.09.2016) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" [4]

5. Kruustük, K., M. (07.09.2016) "Testimine ja startupid" [5]

6. Kütt, A. (31.08.2016) "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" [6]

7. Laur, I. (28.09.2016) "Andmed ei allu analüüsile" [7]

8. Ling, L. (14.09.2016) "Süsadminnimisest" [8]

9. Mardisoo, H. (12.10.2016) "IT ja turundus" [9]

10. Priisalu, J. (5.10.2016) "Eesti Vabariigi küberkaitse" [10]

11. Septer, A. (21.09.2016) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" [11]