User:Rmeiusi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reio Meiusi

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

Essee

Õppekorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärgiks on tutvustada esmakursuslastele, millisesse valdkonda nad on sattunud, mis neid ees ootab, millised on raskused ja milliseid võimalusi see valdkond tulevikus pakkuda võib. Kui esimest korda selle aine nime nägin, sain ettekujutuse, et aine tuleb igav ning pooled loengud on õpingukorraldusest ja ülejäänud eriala tutvustusest. Hiljem sain teada, et õppekorraldusest räägiti vaid esimeses loengus ja ülejäänud loengud olid väga huvitavad ja teineteisest erinevad.

Teises loengus rääkis meile Andres Kütt oma teekonnast IT arhitektini. Ta on hea näide sellest, kuidas Eestis algas IT õpetamine koolides. 80-ndate lõpus oli koolis olemas juba arvutiklass ning sellest ajast peale hakkasid talle arvutid huvi pakkuma. Suveks anti talle arvuti koju kaasa ja mõne aja möödudes õpilased ületasid õpetajate teadmisi arvutite osas, kuna õpilastel oli tol ajal palju rohkem aega arvutitega tegeleda. Ülikooli minnes läks ta ka kohe tööle ning töö hakkas kooli segama. Keskkoolis õppima ei pidanud ning seetõttu tuli ülikooli minnes õppida õppima. Lisaks rääkis ta, et koolil ja koolil on suur vahe. Mõni õpetab selgeks süsteemi, aga teine õpetab kuidas süsteem toimib. Näiteks tõi ta Tartu Ülikooli ja MIT . Kui on väga hea põhjus, siis iga asi muutub võimalikuks. Arhitekti kohapealt rääkis ta esiteks seda, et see on suhteliselt raske eriala, kuna üldiselt keegi ei taha tõde kuulda võtta. Ta seletas, et näiteks kui tuleb mõni uus projekt, millele on juba plaan valmis mõeldud ning arhitekt teab oma kogemuste põhjal, et see ei hakka toimima, siis tal on raske panna teisi ennast uskuma. Moraaliks tõi ta välja, et arhitekti töös kriitiline oskus on oskus suhelda.

IT valdkonnas testimisest rääkisid kolmandas loengus Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Sellest loengust sain teada, mida teeb testija, mis on startup ning mida kujutab endast hackathon. Nimelt testija otsib välja vead teiste süsteemidest ning annab nendest vigadest teada. Kristel Kruustük selgitas, et hackathon on üritus, mis üldiselt kestab 24 tundi või siis terve nädalavahetuse, kus osalejad panevad kokku tiimi, ehitavad prototüübi ja siis esitlevad seda. Startupi selgitamiseks kasutas ta Paul Grahami artiklit „Startup = Growth“ , kus autor on öelnud, et startup on firma, mis on loodud kiirelt kasvama. See loeng pani mind testimise vastu huvi tundma ning kui tekib võimalus, siis valin ka testimise aine, et sellega lähemalt tutvuda.

Neljandas loengus esines meile Lembitu Ling aka Snakeman, kes hakkas varakult tegelema arvutitega, kuid erinevalt Andres Kütile, ei pakkunud IT valdkond temale koheselt huvi. Selle asemel käis ta mitmel erineval erialal tööl. Alles hiljem hakkas ta kokku puutuma arvutitega, esialgu parandades komponente ning hiljem hakkas arvuteid kokku panema. Praegu töötab ta süsteemi administraatorina. Ling ütles, et hea süsteemi administraator pole see, kes on kogu aeg pildis. Ta lisas, et kui süsteemi admin on kogu aeg tööl, siis tekib tööandjal tunne, et süsteem toimib ja adminni polegi tarvis. Umbes poole loengu pealt pandi käima demo videod. Demo on väike arvuti programm, mis loob audio-visuaalse presentatsiooni ning mille peamiseks eesmärgiks on demonstreerida programmeerimis, artistilist ja musikaalset oskust. Tänu sellele loengule nägin ma, mis on demo ja kui huvitavaid esitlusi on võimalik teha koodiga.

Soovitusi, kuidas töökohta valida ja millised on selles osas riskid sain ma viienda loengu esimesest poolest, milles rääkis Andres Septer. Andres Septer tõi välja aspektid, mida tuleks arvestada töökoha valikul. Esimeseks tõi ta välja selle, et tuleb kontrollida töökoha tausta. Ta seletas, et selle tegemiseks tuleks leida keegi „seestpoolt“ või „endine“ töötaja ning tema kaudu saada aimu, mis seal ettevõttes tegelikult toimub. Teiseks aspektiks tõi ta selle, et kõik vähegi mõistlikumad töökohad liiguvad suust-suhu. Ta rääkis, et kui ettevõte otsib endale uut spetsialisti mingile alale, siis esmalt otsitakse ettevõtte siseselt. Kui sealt ei leita, siis küsitakse ettevõttes töötajatelt, kas nemad teavad kedagi, kes sobiks antud alale. Ning kui siis ka ei leita kedagi, siis tehakse töökuulutus avalikuks ning enamjaolt tähendab see seda, et töökohal on midagi viga, sest spetsialist oleks muidu varem juba leitud. Septeri selline seletus oli väga lihtne ja arusaadav ning pani mind kohe mõtlema, et töökuulutustest töökoha leidmine võib olla lihtsam variant, kuid kindlasti mitte kõige parem.

Erinevusest IT ja äripoole vahel rääkis meile viienda loengu teises pooles Einar Koltšanov. Ta tõi välja, et äripool ja IT ei saa teineteisest aru sellepärast, et keegi ei õpeta mõlemale osapoolele vastasosapoole spetsiifikat. Nagu mitmes eelnevas loengus on öeldud, on IT toimimiseks ülimalt tähtis inimeste omavaheline suhtlus. Ning selleks, et see suhtlus saaks toimida, ongi vaja, et IT ja äripool tunneksid üksteise spetsiifikat.

Milleks on andmeanalüüs ning kuidas seda kasutatakse Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile kuuendas loengus Ivar Laur - EMTA analüütikaosakonna juhataja. Ta seletas, et analüüsile saavad tugineda objektiivsed otsused näiteks, kuidas ning kuhu inimesi ja raha suunata. Ta lisas, et kui sul on kogu pilt selge, siis on teada millest võid loobuda ja millega saab suuremat kasu teenida. Laur seletas, et seda andmeanalüüsi kasutataksegi MTA-s selleks, et näha milline on suur probleem ja milline mitte ning nii on lihtsam rohkete probleemidega tegeleda. Kuna antud valdkond mulle huvi ei paku, siis oli raske loengus tähele panna. Sellegipoolest sain targemaks selles osas, et kõige lihtsam on maksudest kõrvale mitte hiilida, kuna Laur rääkis oma loengus, et üle Euroopa käib maksupettuste avastamise metoodikate pidev otsimine ning täiustamine.

Eesti küberkaitsest ja selle ajaloost rääkis meile aine seitsmendas loengus Jaan Priisalu. Küberkaitse eesmärgiks on infosüsteemide vastu suunatud rünnakute kindlaks tegemine, ennetamine ja rünnetele vastamine. Priisalu defineeris mõistet küberkaitse nii, et küberkaitse on pidev õppimine. Inimesed vaatavad, mis juhtub riigis ja mujal ning selle põhjal hakatakse teistmoodi käituma. Priisalu tõi välja ka strateegilised väljakutsed Eestis. Esimeseks on väike rahvaarv. Selle põhjenduseks tõi ta, et teenused ja väljakutsed, millega Eesti peab tegelema on suhteliselt sarnased suuremate riikidega ning see ei sõltu riigi suurusest. Teiseks väljakutseks tõi ta naabrid. Naabrite all mõtles ta seda, et põhjanaabrid Soome, Rootsi, Norra on nii palju rikkamad, et Eesti elanikkonnal on palju lihtsam seal elada, kui Eestis.

Viimases loengus rääkis meile IT-st ja turundusest Hedi Mardisoo. Selles loengus sain targemaks selle koha pealt, et turunduses algab kõik sellest, et firmas olevad inimesed peaksid tundma, et nad müüvad parimat toodet. Mardisoo ütles, et peab tundma klienti selleks, et talle õiget toodet müüa. Ta lisas, et koht, kus IT maailm on tulnud appi turundusele on see, et on võimalik kliente palju paremini tundma õppida.

Mõte, mis esines enamikel loengutel oli see, et IT valdkonnas määrab ettevõtte toimimise ja toote kvaliteedi koostöö ja suhtlus. Andres Kütt ütles oma loengus: „Sa pead väga andekas inimene olema, kui sa suudad suuri süsteeme üksi nullist kirjutada.“ Lisaks ütles Kristel Kruustük, et tema jaoks määrab toote edukuse tiimitöö.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et see aine oli oodatust märksa huvitavam ning loodan, et ka järgmistel aastatel tehakse esmakursuslastele sama põnevaid loenguid. Lisaks tekkis ka kõikide loengute kohta üks küsimus. Nimelt, millega meelitatakse erinevaid inimesi antud teemade kohta loenguid pidama, kuna on näha, et esinejad on oma esitlustega vaeva näinud ja usun, et see pole lihtne töö/kooli ja pere kõrvalt kolmapäeva varahommikul loengut tulla pidama?

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.12 kohaselt ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussooritusele pääsemiseks itk kodulehe kkk punkt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. punkt 10.

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. punkt 10.

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. punkt 10.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Õppekorralduse eeskiri 3.2.1

2.Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Õppekorralduse eeskiri 3.1.1

3. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4

4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekorralduse eeskiri 7.1

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduse eeskiri 5.3.10

Ülesanne

X=24 Y=22

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Kõrgharidusreform (KKK) 2.1)

Õppekulude osalise hüvitamise määr Finantsinfo kohaselt on 50 € 1 EAP kohta.

Aastas peab olema kumulatiivselt 27 + 27 = 54 EAP

54 - ( 24 + 22 ) = 8 EAP

Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 8 EAP ulatuses.

Maksma peab 8 * 50 = 400€