User:Pstamber

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Peeter Stamberg

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt Peeter Lorents. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist (ÕIS). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht Merle Varendi keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov rääkis e-õppe keskkonnast MOODLE, sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.

Andres Kütt pidas loengu teemal "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu". Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.

Kolmandas loengus rääkisid vilistlased Kritsel ja Marko Kruustük startup firmast Testlio. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi Viidik. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. Startupide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju startupidest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema. Üldiselt oli huvitav kuulata sellist edulugu aga õhku jäi ka palju küsimusi, eelkõige startupinduse äri poolelt. Miks kaasatakse lisaraha (kas vaatamata toimivale teenusele ei ole ikkagi rahavood positiivsed) ja kui palju osalust selle eest ära antakse? Kuidas motiveeritakse töötajaid (kas vaid palgad või ka osalused). Mis on pikaajalisem eesmärk - kas kellegile ennast lõpuks maha müüa (mis on finantsinvestorite ootused?).

Lembitu Ling kõneles loengu alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Tema sõnul pani aluse tema IT-karjäärile Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktsionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha. Arusaam, mida administeerija töö endast kujutab sai loengut kuulates palju selgemaks.

Andres Septer ja Einar Koltšanov pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta scrumist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et scrum master ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. Scrum masteri üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma scrumi meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega. Loeng oli kasulik ja kindlasti tasuks selliseid loenguid kuulata ka teiste eluvaldkondade inimestel (tööturu osas on nähtavasti sarnased võlud ja valud ka muude valdkondade spetsialistidel).

Kuuendas loengus rääkis Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alati on kuskil keegi, kes "teab", et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga. Meelde jäi, et oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid, mis teada sain: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikute käitumine järgib teatud mustreid, mis korduvad (petturite avastamise peamine meetod). Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid. Esitlus oli väga hea ja keerulisi asju suudeti lihtsalt selgeks teha. Taaskord oli tunda, et loengu pidaja tegeleb alal, mis talle rõõmu pakub.

Jaan Priisalu pidas loengu Eesti Vabariigii küberkaitse teemadel. Väga huvitav ja üks pikemaid loenguid. Slaidid toetasid esitlust ja esitluse ülesehitus oli väga hea ja loogiline. Küberkaitse teemadel sai hea ülevaate, mis toimub, kuidas toimub ja kuhu maailm edasi liigub. Mõned meelde jäänud mõtted loengust: inimesed õppivad kui keegi midagi küsib, iga iseseisev riik/ettevõte vajab küberturvet, paroolid ei ole turvalised, küberturbes peavad asjad olema lihtsad, kiipkaart on kõige lihtsam arvuti (protsessor, mälud, sisend/väljund) ning inimeste häda on, et nad ei usu iseendasse (mitte vähesed teadmised). Küberturvalisus on nähtavasti üks valdkond kus koostöö on vajalik ka kõige suuremate konkurentide vahel ja ka üle sektorite. Koostöö kaitses on oluline, et tagada üldine usaldusväärtus. Sain teada ka, et küberkuritegevuse keel on vene keel (inglise ja hiina keel on regionaalsed). 80% küberkurjategijatest on organiseerunud (kahjuks väga hästi organiseerunud). Süsteemid lähevad katki kahte moodi - kui füüsiliselt ei toimi, kui ei kasutata (ei peeta usaldusväärseks, turvaliseks). Küberrünnakud on ühiskondlikke protsesside mitte arvutite vastu. Priisalu tõi välja, et (küber)kaitse alus on endast aru saamine, mis on minu tugevused ja nõrkused. Võidu saamiseks on vaja ka vastase tugevusest ja nõrkusest aru saamist. Eesti loomulik areng oleks küberis (logistiliselt kehv asukoht).

Hedi Mardisoo rääkis kaheksandast loengus IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku TEDi vidoele ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Huvitav fakt oli, et usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta (seda aluseks võttes läheb siis nullist alustades 50 aastat 100%-se usalduse saamiseks). Erinevates valdkondades on erinevad terminid (lühendid), peavad olema arusaadavad osapooltele; 3) telekomi maailmas on oluline harjumuste muutmine, et muuta tarbijate käitumismustreid. Oluline on olla milleski väga hea aga tajuda ka suurt maailma. Kasulikku viited kuidas turunduse kaudu müüki kasvatada olid growth hacking - parimate müügikanalite leidmine, mida toetab andmete analüüs, programmeerimine ja turundus ning kissmetrics.

Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), soovi palju õppida (vanemad esinejad olid suuresti ka iseõppijad) tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Selleks, et hea spetsialist olla ja elus hakkama saada peab lisaks oma eriala headele teadmistele olema ka laiem silmaring (miks ja kellele ma midagi teen, kas see on ka elluviidav, kuidas teised teevad). Kommunikatsiooni/suhtluse roll kõlas läbi enamuses loengutest. Tundub, et enamus probleeme tekkib puudulikust kommunikatsioonist (ei suudeta teiste vajadustest aru saada ja teistele oma vajadusi selgeks teha, seda nii IT sees, kui ka IT ja äripoole vahel). Üldiselt esinejate tööalast käiku IT-sektoris vaadates on näha, et päris sageli vahetatakse töökohti (võib olla lihtsalt inimesed arenevad sageli kiiremini kui ettevõtted kelle jaoks nad töötavad, lisaks ka asjaolu, et ametikõrgenduse, kõrgema palga joaks on vajalik nn sunnitud mobiilsus). Loengud olid väga huvitavad (Septeri vahekommentaarid asjalikud) ja kindlasti tasuks neid kuulata ka mitte IT-inimestel. Sain palju selgema pildi, millega erinevate alade spetsilistid tegelevad ja huvi teatud teemade vastu tõusis tunduvalt. Võib olla oleks huvitav ka sellised kokkuvõtvad loengud, kus sama valdkonna (nt ainult adminnid või arendajad või testijad) ja ka erinevate valdkondade sptsialistid (äripool(turundus,kasutajad)-arendaja-testija-admin-turundus jms) koos arutaks, kuidas asjad on, kuidas võiks olla ja mida teha, et koostöö (kommunikatsioon) oleks parem jms.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

Kaua on võimalik arvestust järele teha?Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole.

Mis on tähtajad? Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx]punktis 10 on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:

• on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.

Mida peab toetuse saamiseks tegema? Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Koodi number	Ainepunkte
0	19
1	20
2	21
3	22
4	23
5	24
6	25
7	26
8	27
9	28

Allikas:

Vastus Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d. 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€.

Lisainformatsioon

Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt.