User:Kgarmatj

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristina Garmatjuk

Kood: ******50

Esitamise kuupäev: ... oktoober 2016

Essee

Järgnevas töös tutvustan lühidalt õppeaines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” käsitletud teemasid ning esitan nendest kokkuvõtte.

Esimeses loengus rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi ning Juri Tretjakov õppekorraldusest, sisekorrast, stipendiumitest, loengute salvestamisest ja muust, ning Andres Septer rääkis kooli pakutavatest lisavõimalustest ning ellujäämisest IT Kolledžis.
Loengu esimeses osas keskenduti kõrghariduse astmetele, seadusandlikule raamistikule, mis reguleerib kõrghariduse omandamist, ning üleüldisele õppekorraldusele. Rõhutati ka õppekorralduse eeskirja olulisust – see tuleb kõikidel õppuritel kindlasti läbi lugeda, see on IT Kolledži õppuri jaoks kõige olulisem dokument. Loengu teises osas räägiti stipendiumitest ja tagasisidest. Stipendiumid jagunevad laias laastus kaheks – riiklikud stipendiumid ja firma stipendiumid. Tagasisidest rääkides julgustati õppureid julgelt tagasisidet andma ning tutvustati ka regulaarseid tagasisideküsitlusi. Loengu kolmandas osas tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, mida IT Kolledžis kasutatakse. Räägiti MOODLE-st ja WIKI-st ning ka loengusalvestustest. Loengu neljandas osas räägiti lähemalt õppeainest “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” – miks seda õppeainet üldse vaja on ning kuidas saada arvestus.
Kõige väärtuslikumaks osaks esimesest loengust olid minu jaoks soovitused, kuidas IT Kolledžis edukalt hakkama saada – tähtajad on täitmiseks, õpingukava ei tasu keeruliseks ajada, koostöö (tuutoritega, kaastudengitega jne) on oluline. Üldiselt arvan, et kaugõppe õppurite jaoks oli esimene pool loengust suhteliselt ebaoluline, sest esimeses loengus tehtud kiire küsitlus näitas, et suurem osa kaugõppuritest on juba kõrghariduse omandanud ja jutt tuttav ning kogu info on leitav ka kooli kodulehelt.

Teise loengu esinejaks oli Riigi Infosüsteemi Ameti arhitekt Andres Kütt.
Loengu alguses rääkis Andres on elust, õpingutest ning sellest, kuidas ta jõudis IT-ni, samuti rääkis ta põgusalt oma erinevatest töökohtades ning -ülesannetest. Minu jaoks kõige väärtuslikumad olid Andrese jagatud õppetunnid. Esiteks, käia võiks erinevates koolides, kui vähegi võimalik (sh ka välismaistes). Olen ka ise erinevates kõrgkoolides käinud – tase on tõepoolest väga erinev ning “selle õige” leidmine on keeruline. Teiseks, kui on vähegi huvitav, siis leiab teemaga tegelemiseks võimaluse. Tõesti, kui põnev projekt on käsil, siis lähevad ka unetunnid selle projektiga tegelemiseks. Kolmas, ning minu arvates väga oluline õppetund, on see, et iga õppur peab ise välja mõtlema, miks mingi aine on oluline. Õppekava vaadates võib esmapilgul tunduda, et mõned ained võib-olla ei sobi õppekavasse kuigi hästi, aga ilmselgelt ei ole need ained seal asjata.
Loengu lõpetuseks rääkis Andres lähemalt oma tööst – arhitekti tööst. Arhitekti tööks on juhtida keerukust ning hea arhitekti töö ei paista välja. Oluline hea arhitekti omadus on kommunikatsioonioskus ning olla autoriteet ilma n-ö ametlikult antud võimuta.

Kolmanda loengu esinejateks olid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma ettevõttest ning start-up’idest üldiselt.
Pärast enda tutvustamist rääkisid esinejad start-up’idest. Räägiti, mis täpsemalt on start-up ning tutvustati tuntumaid Eesti start-up’e (Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies, GrabCad). Seejärel räägiti ka Testlio loost – kuidas Testlio alguse sai ning kuidas neil ettevõttega läinud on.
Sellest loengust jäi mulle kõige enam silma see kirg, millega nad oma tööst rääkisid. Tundub, et Kristel ja Marko tõesti armastavad seda, mida nad teevad ja see on edu saavutamisel ääretult oluline faktor.

Neljanda loengu esineja oli Lembitu Ling, kes täna töötab süsteemiadministraatorina (kuigi ise profileerib ennast pigem Linuxi-administraatorina).
Esimene õppetund, mille esineja välja tõi, on see, et tööolukordades tuleb alati ära jagada vastutusvaldkonnad – kui öelda, et “keegi” teeb, siis lõpuks jääbki tegemata. Teine oluline õppetund, mida ilmselt sageli ära unustatakse, aga mis on väga oluline, on see, et pilveteenuste kasutamisel peab olema väga ettevaatlik, sest see on kellegi kolmanda poolt pakutav teenus.
Mulle meeldis Lembitu mõte, et süsteemiadministraator peab olema laisk. Ma arvan, et see kehtib mitte ainult süsteemiadministraatoritele vaid ka teiste ametite esindajatele. Mida esineja selle all mõtles, on see, et ta kehtestas endale “kolme reegli” – kui mingit asja peab tegema üle kolme korra käsitsi, siis tuleb see automatiseerida/skriptida. Nagu Andres Kütt ütles, siis hea arhitekt on nähtamatu. Sama kehtib ka süsteemiadministraatori kohta – ka hea süsteemiadministraator on nähtamatu. See tähendab, et kõik süsteemid töötavad ja probleemide korral lahendatakse need justkui märkamatult ära.

Viienda loengu esinejad olid Andres Septer ning Einar Koltšanov, kes rääkisid IT tööturust ja karjäärist IT valdkonnas.
Andres Septer rääkis alustuseks tööturule sisenemisest või uue töökoha valimisest. Tema nõuanded olid üsna lihtsad, kuid kindlasti väärt meeldetuletust. Näiteks, kindlasti tuleks enne ettevõtte kohta taustauuringut teha ning leida mõni endine või praegune töötaja, kes oskaks väärtuslikku infot jagada. Samuti tasub sõlmida kasulikke tutvusi, sest tänapäeval liiguvad väärt töökohad just tutvuste kaudu (minu isiklik kogemus näitab, et palju tehakse tegelikult ka head-hunting’ut). Edasi rääkis Andres erinevate võimalike töökohtade (nt riigiasutused, suurkorporatsioonid, start-up’id jne) positiivsetest ja negatiivsetest külgedest.
Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov oma teekonnast IT-sse. Ta on töötanud erinevates valdkondades, alustades meditsiinist ning lõpetades IT-ga. Täna töötab Einar Scrum Master’ina. Mulle väga meeldisid Einari mõtted erinevate võimaluste kohta – võib liikuda mõnel muult alalt IT-sse, võib liikuda IT sees erinevatel aladel ning võib liikuda ka IT-st välja mõnele muule alale. Loeng jätkus IT ja äri koostööst, või õigemini selle keerukusest – IT-inimesed ei mõista äriinimesi ja äriinimesed ei mõista IT-inimesi. Tegelikult peaks olukord olema teistsugune, töökultuur peaks olema teistsugune – äri- ja IT-inimesed peavad jagama ühist visiooni ja eesmärki.
Minu arvates oli tegemist igati kasuliku ja praktilise loenguga, mulle väga meeldisid Andres Septeri mõtted erinevatest töökohtades, samuti meeldis mulle väga Einar Koltšanovi jutt äri- ja IT-inimeste koostöö parendamisest.

Kuuendas loengus rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur sellest, kuidas andmed ei allu analüüsile.
Algustuseks rääkis Ivar üldiselt, mis on andmeanalüüs, milleks seda vaja on, mis probleemid esinevad erinevate andmete analüüsimisel ning millega täpsemalt EMTA tegeleb.
Analüütika on IT-ga seotud üsna tihedalt – kasutatakse rahvusvahelise tootja tarkvara (SAS Institute) ning minimaalselt kasutatakse sisseostetud arendusi. SAS’i poolt kasutatakse erinevaid rakendusi (Enterprise Guide, Data Integration Studio, Customer Intelligence Studio ning Miner – nendest kolme esimest kasutan ka mina oma igapäevases töös). Sõltuvus IT-st on üsna suur – vajalik on piisav jõudlus, tarkvara installeerimine ja haldus (kusjuures SAS’i tööriistade installeerimine ja haldus on paras peavalu), ligipääsuõiguste jagamine, ühendused serverite vahel jpm. Omalt poolt lisan veel ka seda, et hea analüütik peaks oskama vähemalt SQL’i, aga võiks osata ka näiteks Pythonit.
Minu jaoks oli tegemist ilmselt selle loenguseeria kõige huvitavama teemaga, sest töötan ise Telias analüütikuna ning see valdkond köidab mind väga. Naljaga pooleks mainin ka, et eriti täppi läks Andres Septeri vahemärkus, et analüütikud on IT-osakonnale eriti tüütud, sest analüütikud tahavad kõige võimsamaid servereid, kõige suuremat mälumahtu ja üldse on kogu aeg nendega mingi häda :)

Seitsmendas loengus rääkis küberturbe spetsialist Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest.
Nagu juba kombeks saanud, tutvustas esineja kõigepealt ennast – missugustes koolides ta käinud, missuguseid ameteid ta pidanud on ning kuidas ta küberturbeni jõudnud on. Lisaks rääkis ta erinevatest tehtud projektidest ning koostööst, näiteks digitaalallkirja seadusest, I-valimistest, Küberjulgeoleku Strateegiast jne. Küberkaitse missioon on tegelikult väga lihtne – eluviisi säilitamine. Väga põnev oli kuulda sellisest organisatsioonist nagu Küberkaitseliit – ma ei olnud varem selle olemasolust teadlik. Väga lahe, et on seltskond inimesi, kes on võtnud küberturbe enda südameasjaks ning tahavad ja leiavad aega sellesse valdkonda panustada.
Põnev teema, millest Jaan veel rääkis, oli Eesti stereotüüp – ta rääkis Eesti tugevustest ning eripäradest. Olulised tugevused on muuhulgas digiallkirja kasutamiskogemus ja digiriigi kuvand – minu arvate on imetlusväärne, missugune töö on ära tehtud ning kui mugavaks on inimeste elu tegelikult tehtud. Ei kujutaks küll enam ette, et näiteks tuludeklaratsiooni peaks paberkandjal esitama või et dokumente ei saaks digiallkirjastada (eriti tänuväärne “leiutis” on Mobiil-ID).

Kaheksanda loengu esinejaks oli Starmani turundusjuht Hedi Mardisoo, kes rääkis IT ja turunduse seostest.
Hedi sõnul seisneb oluline seos IT ja turunduse vahel just tööriistades – turundus tugineb tänapäeval päris palju analüütikale ning suurtes ettevõtetes on andmeid, mida analüüsida, palju. Selleks on vaja võimsaid tööriistu. Üks hea märksõna, mille tasub meelde jätta on Growth Hacking (sümbioos andmeanalüüsist, turundusest ja programmeerimisest). Seejärel rääkis esineja oma kogemustest IT-s ja turunduses. Esimeses näites rääkis ta oma tööst äritarkvara pakkuvas ettevõttes. Teises näites tutvustas ta oma tööd ühes pangas, kus tema peamiseks ülesandeks oli panna omavahel suhtlema äripool ja IT. Suhtlemine on väga oluline faktor edukaks äriks - lõppude lõpuks tegutsetakse ühise eesmärgi nimel. Ma usun, et seepärast ongi kasulik olla käppapidi sees erinevates valdkondades (näiteks, ise omandasin esimese kõrghariduse TTÜs turunduse alal, töötan täna analüütikuna ning nüüd õpin IT süsteemide arendust). Kolmandaks rääkis Hedi oma tööst Starmanis. Kuna töötan konkureerivas ettevõttes, siis oli ka äratundmisrõõmu - eriti see aspekt, et IT peab olema paindlik ja suutlik kiiresti reageerima turumuutustele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et väga põnev oli kuulda erinevate valdkondadega seotud IT-spetsialistide mõtteid – valdkond on lai ja huvitav ning ma usun, et igav ei tohiks ühelgi IT-spetsialistil hakata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (näiteks, kui kukun sügissemestril 2016 eksamil läbi, siis eksamit võin järele teha kuni 2017 sügissemestri punase joone päevani, mis on ilmselt september 2017 lõpus). Õppuril on õigus kuni kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida aine põhiõppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis nii, et registreerumise ja soorituse vahele jääb vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta (aga, kui õppur ei saa ettenähtud kolme korraga sooritust kirja, siis peab ta aine uuesti deklareerima ning see on tasuline).

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Omafinantseeritaval õppekohal peab õppur tasuma kordussoorituse tasu, mis on hetkel 20€.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks peab üliõpilane esitama õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ning nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist ta uue õppekava osana taotleb. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui üliõpilasel on ettenähtud mahus valikained sooritatud, siis ei pea deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet sooritama.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Lõpetades õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastavalt EIK nõukogu otsusele peab õppur koguma semestris vähemalt 27 EAPd. Näites toodud õppur peab pärast esimest semestrit hüvitama õppekulud 27-24=3 EAP ulatuses. Teise semestri lõpus peab õppur hüvitama õppekulud 2*27-(24+19)=11 EAP ulatuses. Kokku peab õppur hüvitama õppekulud 3+11=14 EAP ulatuses, esitatava arve suurus on 14 EAP * 50€=700€.