User:Hmalkov: Difference between revisions
Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Heleriin Malkov Esitamise kuupäev: 17.10.2016 == Essee == == Õpingukorralduse küsimused == === Küsimus A === Kukkusid e..." |
|||
| (13 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 2: | Line 2: | ||
Autor: Heleriin Malkov | Autor: Heleriin Malkov | ||
Esitamise kuupäev: 17.10.2016 | Esitamise kuupäev: 17.10.2016 | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Alustuseks võib öelda, et selline kursus on väga sobiv sissejuhatus esimesse õppeaastasse. Kursuse käigus antakse tudengile ülevaade õpingukorraldusest ning IT-ga seotud erinevatest ametitest. Oma eesmärgi, veenda tudengit oma eriala valiku sobivuses, täitis kursus minu vaatenurgast kindlasti. Loengute käigus oli võimalus osa saada erinevate inimeste huvitavatest lugudest ning kogemustest. Need kolmapäeva hommikused loengud olid minu arvates ühed kõige põnevamad loengud sellel semestril. Järgnevalt toon välja minu jaoks kõige tähtsamad ja silmapaistvamad ideed ning soovitused. | |||
Sissejuhatavas loengus jagati palju kasulikku informatsiooni. Juhiti tähelepanu nendele õppeainetele, mis võivad raskusi tekitada. Tänu sellele, olen teadlikult nendele ainetele rohkem aega pühendanud. Lisaks, räägiti õppetöö korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Meeldivaks üllatuseks oli loengusalvestuste võimalus. Loomulikult ei asenda see kohalkäimist, kuid annab hea võimaluse loengus kuuldut üle korrata <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimese loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Teisel loengul esines Andres Kütt. Tema ettekanne oli meeldejääv. Sobivalt eelmise loengu jätkuks, toonitati seda, et ülikooli asjad peavad korras olema. Lihtsam on kohe alguses endale asjad selgeks teha kui hiljem kahetseda. Kindlasti tuleks ka aru saada, kuidas üks või teine aine mind edasises elus aitab või kuidas see mulle edaspidi kasulik on. Andres Küti ametinimetus on arhitekt. Tööülesandeks nimetab ta “keerukuse” juhtimise. Ta peab ette nägema seda, kus võivad projektis probleemid tekkida. Sellest tulenevalt ei pruugi hästi tehtud töö välja paista ning paljudel inimestel on tekkinud arusaam, et arhitekti teenus ei ole vajalik. Selleks, et inimesed mõistaksid arhitekti töö tähtsust ning et probleeme juba eos vältida, on äärmiselt tähtis osa kommunikatsioonil. Arhitekt peab suutma väljendada ennast selgelt ja tabavalt ning püüdma sealjuures selgeks teha, milleks on vaja sisse viia muudatusi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Teise loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Kolmandal loengul esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on püsti pannud eduka startupi Testlio. Nende põhisõnumiks oli nentida, et kui sul on kirg asja vastu, siis on sul suurem võimalus ka edukaks saada. Nad rääkisid ka startupi rasketest aegadest ning sellest kuidas nad ennast ikka ja jälle läbi surusid. Olgugi, et probleeme tuli kuhjaga ette, suutsid nad asjale läheneda ikkagi positiivsest küljest ning nägid nendes probleemides uusi väljakutseid ning võimalusi. Edaspidi üritan isegi vaadelda probleeme positiivsemast vaatevinklist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmanda loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Neljandal loengul esines Lembitu Ling. Erinevalt teistest esinejatest ei ole temal koolipabereid ette näidata. Sellest hoolimata on tema kogemustepagas suur ning töökogemust lausa 21 aastat. Ta on oma oskused omandanud töö käigus. Üks üllatama panev nõuanne oli järgmine: ära tee tasuta tööd! See on vaid aja küsimus kui keegi sugulane või tuttav palub sinu abi oma projektis ning tavaliselt sa pakudki seda tasuta. Kuid Lembitu Ling ütles siinkohal, et aastaid hiljem, siis kui sinu aeg on juba tunduvalt väärtuslikum, võib see sama tuttav taas abi vajada ning siinkohal on äraütlemine juba keeruline. Oma tööd iseloomustab lektor läbi erinevate töökogemuste. Süsadminni töö on väga vastutusrikas. Haldama peab suuri süsteeme ning siinkohal on tähtis mitte lasta endale "pähe istuda". Pidevalt töös olevate süsteemide korral on vaja mitmeid inimesi, et töö saaks tehtud edukalt ning inimlikult. Lembitu Ling iseloomustab head süsteemi administraatorit kui partnerit arendajale, arhitektile ja juhtkonnale. Kindlasti peaks hea süsadmin probleemi korral suutma selgitada, miks ja kus tekkis probleem<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljanda loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Andres Septer andis ülevaate tööturu kohta. Toodi välja erinevate suurustega firmade hüved ning puudused. Sain aru, et pigem püüan oma tulevastel tööotsingutel suuri korporatsioone vältida. Samuti rõhutati suhtlemise tähtsust. “Üksi on paha!” kõlas nii mõnigi kord tema ettekande jooksul. See ütlus on igati tõene ning kehtib nii koolielu kui ka tööelu kohta. Elus on edaspidi tunduvalt kergem edasi pürgida kui lood juba koolis palju tutvusi. Kõlas ka soovitus proovida kätt ettevõtluses ning miks ka mitte välismaal töötada. Einar Koltšanov on SCRUM master. Temagi rõhutas erinevate osapoolte vahelist koostööd. Kui töötad IT alal, peaksid mingil määral hoomama, kuidas käivad asjad teistel aladel. Soovitas samuti ka välismaal töötamine ära proovida, kuid enne minekut peaks eeltööd tegema, et hiljem ebameeldivaid üllatusi ei tuleks. Näiteks võib välja tulla, et kliima või keskkond ei pruugi olla aastaringi ootuspärane<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viienda loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Üks väga oluline koht meie elus on andmete analüüsil. Seda tutvustas lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha objektiivseid otsuseid. Oluline on teada, kuhu peaksime tulevikus suunama ressursse ning mis tuleks prioriteediks määrata. Andmete analüüsi tulemused ei pruugi vastata tegelikkusele, sest neid kas ei ole piisavalt või neid ei osata kasutada ja õigesti tõlgendada. Analüüsi ja IT oskused on alusteks väga headeks karjääri võimalusteks<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuenda loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Eesti Vabariigi küberkaitsest ning selle ajaloost rääkis Jaan Priisalu. Küberkaitses on oluline koostöö ning tiimitöö. Tihtipeale tuleb teha koostööd ka konkurendiga. Näiteks toodi pankade vaheline koostöö. Selleks, et inimesed ei kaotaks usaldust kogu internetipanganduse vastu, oli kasulik pankadel jõud ühendada, et koos küberpättidele vastu astuda. Veel ühe näitena kõlas riikide vaheline koostöö. Siinkohal kehtib tõdemus, et kui naaberriigil läheb hästi, siis läheb meil endal ka paremini<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Seitsmenda loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Hedi Mardisoo on turundusspetsialist. Tema loeng rääkis IT ja turunduse seotusest. Selgus tõsiasi, et tänapäevases kontekstis ei ole enamasti võimalik läbi lüüa ilma turunduse ja IT-ta. Mingil määral on iga firma nendest kahest valdkonnast sõltuv. IT aitab meie elu lihtsustada ning samas võimaldab teha nii mõningaidki asju väiksemate kulutustega. Näiteks võib tuua sihtgrupistamise. IT kogub meie kohta Internetis andmeid ning hõlbustab turundusosakonnal inimesi sihtgrupistada. Seega kulub vähem ressursse. Kõige selle sujuvaks toimimiseks on vaja koostööd IT ja turundusosakondade vahel. Tähtis siinkohal on ka aru saada, kuidas töötaja ise mõjutab oma tegevustega ennast ümbritsevat. Inimene peaks tajuma tervikut ning nägema oma rolli ettevõttes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Kaheksanda loengu videosalvestus]</ref>. | |||
Erialatutvustus osutus ootuspäraselt meeldivaks õppeaineks. Iga külalislektori sõnumist kostus koostöö ning suhtlemise olulisus. Sain osa huvitavate inimeste kogemustest ning julgustust pürgida edasi oma eesmärkide poole. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | == Õpingukorralduse küsimused == | ||
| Line 14: | Line 35: | ||
==== Vastus ==== | ==== Vastus ==== | ||
* Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.). | * Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>). | ||
* Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.). | * Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>). | ||
* Registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.). | * Registreerumine toimub ÕISis (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>). | ||
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.). | * Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>). | ||
* Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.). | * Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>). | ||
* Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.). | * Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>). | ||
=== Küsimus 1 === | === Küsimus 1 === | ||
| Line 33: | Line 54: | ||
==== Vastus ==== | ==== Vastus ==== | ||
* Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (Õppekorralduse eeskiri 7.2.1.). | * Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri 7.2.1.]</ref>). | ||
* Õppekava deklareerides kohustub üliõpilane sooritama kõik deklareeritud õppeained (Õppekorralduse eeskiri 1.2.7.). | * Õppekava deklareerides kohustub üliõpilane sooritama kõik deklareeritud õppeained (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#M%C3%B5istete%20selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.7.]</ref>). | ||
* Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest (Õppekorralduse eeskiri 3.1.8.). | * RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK: Mida deklareerimisel arvestada?]</ref>. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest (<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20%C3%B5igused Õppekorralduse eeskiri 3.1.8.]</ref>). | ||
=== Ülesanne === | === Ülesanne === | ||
| Line 45: | Line 66: | ||
==== Lahendus ==== | ==== Lahendus ==== | ||
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. | Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>. | ||
Sügissemester: 22 EAP | Sügissemester: 22 EAP | ||
| Line 58: | Line 79: | ||
Arve: 8 * 50 = 400 € | Arve: 8 * 50 = 400 € | ||
Arved kokku: 250 + 400 = 650 €. | |||
==== Vastus ==== | ==== Vastus ==== | ||
Esitatav arve on 650 €. | |||
== Viited == | |||
<references /> | |||
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]] | |||
Latest revision as of 13:59, 17 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Heleriin Malkov
Esitamise kuupäev: 17.10.2016
Essee
Alustuseks võib öelda, et selline kursus on väga sobiv sissejuhatus esimesse õppeaastasse. Kursuse käigus antakse tudengile ülevaade õpingukorraldusest ning IT-ga seotud erinevatest ametitest. Oma eesmärgi, veenda tudengit oma eriala valiku sobivuses, täitis kursus minu vaatenurgast kindlasti. Loengute käigus oli võimalus osa saada erinevate inimeste huvitavatest lugudest ning kogemustest. Need kolmapäeva hommikused loengud olid minu arvates ühed kõige põnevamad loengud sellel semestril. Järgnevalt toon välja minu jaoks kõige tähtsamad ja silmapaistvamad ideed ning soovitused.
Sissejuhatavas loengus jagati palju kasulikku informatsiooni. Juhiti tähelepanu nendele õppeainetele, mis võivad raskusi tekitada. Tänu sellele, olen teadlikult nendele ainetele rohkem aega pühendanud. Lisaks, räägiti õppetöö korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Meeldivaks üllatuseks oli loengusalvestuste võimalus. Loomulikult ei asenda see kohalkäimist, kuid annab hea võimaluse loengus kuuldut üle korrata [1].
Teisel loengul esines Andres Kütt. Tema ettekanne oli meeldejääv. Sobivalt eelmise loengu jätkuks, toonitati seda, et ülikooli asjad peavad korras olema. Lihtsam on kohe alguses endale asjad selgeks teha kui hiljem kahetseda. Kindlasti tuleks ka aru saada, kuidas üks või teine aine mind edasises elus aitab või kuidas see mulle edaspidi kasulik on. Andres Küti ametinimetus on arhitekt. Tööülesandeks nimetab ta “keerukuse” juhtimise. Ta peab ette nägema seda, kus võivad projektis probleemid tekkida. Sellest tulenevalt ei pruugi hästi tehtud töö välja paista ning paljudel inimestel on tekkinud arusaam, et arhitekti teenus ei ole vajalik. Selleks, et inimesed mõistaksid arhitekti töö tähtsust ning et probleeme juba eos vältida, on äärmiselt tähtis osa kommunikatsioonil. Arhitekt peab suutma väljendada ennast selgelt ja tabavalt ning püüdma sealjuures selgeks teha, milleks on vaja sisse viia muudatusi[2].
Kolmandal loengul esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on püsti pannud eduka startupi Testlio. Nende põhisõnumiks oli nentida, et kui sul on kirg asja vastu, siis on sul suurem võimalus ka edukaks saada. Nad rääkisid ka startupi rasketest aegadest ning sellest kuidas nad ennast ikka ja jälle läbi surusid. Olgugi, et probleeme tuli kuhjaga ette, suutsid nad asjale läheneda ikkagi positiivsest küljest ning nägid nendes probleemides uusi väljakutseid ning võimalusi. Edaspidi üritan isegi vaadelda probleeme positiivsemast vaatevinklist[3].
Neljandal loengul esines Lembitu Ling. Erinevalt teistest esinejatest ei ole temal koolipabereid ette näidata. Sellest hoolimata on tema kogemustepagas suur ning töökogemust lausa 21 aastat. Ta on oma oskused omandanud töö käigus. Üks üllatama panev nõuanne oli järgmine: ära tee tasuta tööd! See on vaid aja küsimus kui keegi sugulane või tuttav palub sinu abi oma projektis ning tavaliselt sa pakudki seda tasuta. Kuid Lembitu Ling ütles siinkohal, et aastaid hiljem, siis kui sinu aeg on juba tunduvalt väärtuslikum, võib see sama tuttav taas abi vajada ning siinkohal on äraütlemine juba keeruline. Oma tööd iseloomustab lektor läbi erinevate töökogemuste. Süsadminni töö on väga vastutusrikas. Haldama peab suuri süsteeme ning siinkohal on tähtis mitte lasta endale "pähe istuda". Pidevalt töös olevate süsteemide korral on vaja mitmeid inimesi, et töö saaks tehtud edukalt ning inimlikult. Lembitu Ling iseloomustab head süsteemi administraatorit kui partnerit arendajale, arhitektile ja juhtkonnale. Kindlasti peaks hea süsadmin probleemi korral suutma selgitada, miks ja kus tekkis probleem[4].
Andres Septer andis ülevaate tööturu kohta. Toodi välja erinevate suurustega firmade hüved ning puudused. Sain aru, et pigem püüan oma tulevastel tööotsingutel suuri korporatsioone vältida. Samuti rõhutati suhtlemise tähtsust. “Üksi on paha!” kõlas nii mõnigi kord tema ettekande jooksul. See ütlus on igati tõene ning kehtib nii koolielu kui ka tööelu kohta. Elus on edaspidi tunduvalt kergem edasi pürgida kui lood juba koolis palju tutvusi. Kõlas ka soovitus proovida kätt ettevõtluses ning miks ka mitte välismaal töötada. Einar Koltšanov on SCRUM master. Temagi rõhutas erinevate osapoolte vahelist koostööd. Kui töötad IT alal, peaksid mingil määral hoomama, kuidas käivad asjad teistel aladel. Soovitas samuti ka välismaal töötamine ära proovida, kuid enne minekut peaks eeltööd tegema, et hiljem ebameeldivaid üllatusi ei tuleks. Näiteks võib välja tulla, et kliima või keskkond ei pruugi olla aastaringi ootuspärane[5].
Üks väga oluline koht meie elus on andmete analüüsil. Seda tutvustas lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha objektiivseid otsuseid. Oluline on teada, kuhu peaksime tulevikus suunama ressursse ning mis tuleks prioriteediks määrata. Andmete analüüsi tulemused ei pruugi vastata tegelikkusele, sest neid kas ei ole piisavalt või neid ei osata kasutada ja õigesti tõlgendada. Analüüsi ja IT oskused on alusteks väga headeks karjääri võimalusteks[6].
Eesti Vabariigi küberkaitsest ning selle ajaloost rääkis Jaan Priisalu. Küberkaitses on oluline koostöö ning tiimitöö. Tihtipeale tuleb teha koostööd ka konkurendiga. Näiteks toodi pankade vaheline koostöö. Selleks, et inimesed ei kaotaks usaldust kogu internetipanganduse vastu, oli kasulik pankadel jõud ühendada, et koos küberpättidele vastu astuda. Veel ühe näitena kõlas riikide vaheline koostöö. Siinkohal kehtib tõdemus, et kui naaberriigil läheb hästi, siis läheb meil endal ka paremini[7].
Hedi Mardisoo on turundusspetsialist. Tema loeng rääkis IT ja turunduse seotusest. Selgus tõsiasi, et tänapäevases kontekstis ei ole enamasti võimalik läbi lüüa ilma turunduse ja IT-ta. Mingil määral on iga firma nendest kahest valdkonnast sõltuv. IT aitab meie elu lihtsustada ning samas võimaldab teha nii mõningaidki asju väiksemate kulutustega. Näiteks võib tuua sihtgrupistamise. IT kogub meie kohta Internetis andmeid ning hõlbustab turundusosakonnal inimesi sihtgrupistada. Seega kulub vähem ressursse. Kõige selle sujuvaks toimimiseks on vaja koostööd IT ja turundusosakondade vahel. Tähtis siinkohal on ka aru saada, kuidas töötaja ise mõjutab oma tegevustega ennast ümbritsevat. Inimene peaks tajuma tervikut ning nägema oma rolli ettevõttes[8].
Erialatutvustus osutus ootuspäraselt meeldivaks õppeaineks. Iga külalislektori sõnumist kostus koostöö ning suhtlemise olulisus. Sain osa huvitavate inimeste kogemustest ning julgustust pürgida edasi oma eesmärkide poole.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist([9]).
- Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga ([10]).
- Registreerumine toimub ÕISis ([11]).
- Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ([12]).
- Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta ([13]).
- Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis ([14]).
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
- Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse ([15]).
- Õppekava deklareerides kohustub üliõpilane sooritama kõik deklareeritud õppeained ([16]).
- RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve[17]. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest ([18]).
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [19].
Sügissemester: 22 EAP
27 - 22 = 5 EAP
Arve: 5 * 50 = 250 €
Kevadsemester: 19 EAP
27 - 19 = 8 EAP
Arve: 8 * 50 = 400 €
Arved kokku: 250 + 400 = 650 €.
Vastus
Esitatav arve on 650 €.
Viited
- ↑ Esimese loengu videosalvestus
- ↑ Teise loengu videosalvestus
- ↑ Kolmanda loengu videosalvestus
- ↑ Neljanda loengu videosalvestus
- ↑ Viienda loengu videosalvestus
- ↑ Kuuenda loengu videosalvestus
- ↑ Seitsmenda loengu videosalvestus
- ↑ Kaheksanda loengu videosalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 1.2.7.
- ↑ KKK: Mida deklareerimisel arvestada?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8.
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal
