|
|
| (17 intermediate revisions by the same user not shown) |
| Line 1: |
Line 1: |
| [[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
| |
| =Erialatutvustuse aine arvestustöö=
| |
| Autor: Andrei Tomba
| |
|
| |
|
| Esitamise kuupäev: 18.10.2016
| |
|
| |
| Kood: 10162873
| |
|
| |
| ==Essee==
| |
| Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengus sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat:
| |
|
| |
| • Sain teada robotiklubi olemasolust, ning korraldavatest programmeerimise võistlustest.
| |
|
| |
| • Eksamite sooritusel on kolm katset: põhikatse ja kaks kordussooritust, kuhu tuleb registreerida.
| |
|
| |
| • EIK nõukogu otsuse järgi tasuta õppe miinimumpiiriks jääb 27 EAPd semestris. Kumulatiivselt vaadates alla seda piiri saadud EAPd maksavad 50 EUR 1 EAP kohta. See on minu arust teistsugune võrreldes teiste koolidega.
| |
|
| |
| • Vajalik on ka üliõpilaspileti aktiveerimine uste avamiseks.
| |
|
| |
| • Avalikule e-postile saadetud kiri on arvestatud loetuks.
| |
|
| |
| • Väga huvitavaks infoks minu jaoks oli kuulda Merle Varendit stipendiumitest. Erialastipendiumi, mis on 160 EUR kuus, määratakse 1. oktoobril, ning seda saavad kuni 50% arendusel õpivatest tudengitest. Olemas on ka tulemusstipendiumid, millele saab kandideerida teisest semestrist, Veebruaris. Milleks on siis 100 eur/kuus, ning saavad 40-50 tudengit. Olemas on ka muud stipendiumid programmeerimisvõistlustel osalemiseks.
| |
|
| |
| • IT koledzis on loengu salvestuste süsteem, kus salvestatakse kõike loenguid, ning praktikume, kui õppejõududega pole teisiti lepitud.
| |
|
| |
| • Tähelepanu pööras ka IT arenduses startup „e-lab-it“ - labori virtualiseerimise keskkond, nagu ma aru sain loodud Margus Ernitsa poolt.
| |
|
| |
| Huvitav oli kuulda ka Andres Septeri tähelepanu, et kaugõppe õppejõuks on Kristjan Karmo, mitte Pehmo, ning soovitus mitte jamada selle mehega, ning üldist lävenditest ja opossutamise ajast, mis on nüüdseks läbi.
| |
|
| |
| Arhitekti Andres Kütti esinemine oli väga haritav, ning motiveeriv. Meeldis eluloo osa haridusteest, ning saavutustest. Huvitav oli kuulata tema mõtteid välismaa haridusest, selle olulisusest, ning tema soovitus minna nii kõrgele või kaugele, kuhu ambitsioonid ning rahakott lubab. Ülikool õpetab mõtlemist. Ise peame mõtlema mida ainest saama, ning seda ka saama. Ka maailma parimates ülikoolides on mõtetuid aineid, kuid hariduse vajadus on isiklikes huvides. Peame ise olema huvitatud hea hariduse saamisest. Väga huvitav osa oli tema karjäärist, ning arhitekti tööst. Meeldis tema mõte, et arhitekt ei loo mingit väärtust, vaid loob väärtust kontekstis, kui tal on probleem, meeskond, jne. Meeldis väljund, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja selle lahti selgitamine: Kui keerukus kasvab väljapoole organisatsiooni võimekkust, siis juhtub see et organisatsioonil kaob võimekus seda juhtida, ning tagasi tulla. Arhitekti töö on seda kõike lahendada. Halb on aga see, et kutsutakse arhitekti alles siis, kui on juba hilja, kuna keerukus kasvab eksponentiliselt. Arhitekti vaadest on oluline, kuid ka väga raske olulist informatsiooni lühidalt, ning kokkuvõtlikult koostada, et oleks kõigil arusaadav. Arhitektil peab olema mõjukust, kogemust, autoriteeti, et sind kuulaksid teised. Huvitav oli ka kuidas hetkel riigi tasandil arhitektuuriga lood on: ostetakse projekte, mis ei pruugi kooskõlas olla, et puudub arhitekti vaade asjale. Meeldis ka näide E-Bayst, kus oli piirang hardware farmi laiendamisel, kus piirajaks oli Amprite limiit maakonnas. Loeng enesest oli nagu varemgi räägitud kasulik, motiveeriv, ning hariv.
| |
|
| |
| Kolmandast loengus testimisest ja startupidest oli huvitav kuulda Kristel ja Marko Kruustüku eluloodest, nende kogemusest Eestis, Saksamaal, USAs, Dominicanis, Suurbrittannias. Nende eduloost Testliost. Sealt sain teada testijate ametist, milleks on otsida vigu teistest süsteemidest, ning anda nendest teada. Kõige kriitiliste vigade leidmisel tuleb süveneda platvormile, ning see võtab kõige rohkem aega. Ouline oli ka nende tähelepanu sellele, et programmeerimine on hea, aga startupi loomisel peab tähelepanu pöörama ka ärilisele poolele. Oluliseks pean ka Paul Graham’i selgitust startupidest: „kiire kasvuga ettevõte". Heaks näideks edukast startupist oli Transferwise, kus rõhutati sellele, et eduka startupi eelis on võimas tiim. Meeldis ka nende probleemi lahenduse lähenemine: samm sammuliselt, edukalt saavutades enda eesmärke. Suur tähelepanu on pööratud PRile. Meeldisid nende värbamise võted, nagu näiteks „kui kopp on ees, tule transferwise-i“. Tähelepanu pööras ka GrabCadi asutaja Maybaumi struktureeritus, võimsus häid kokkuvõteid teha. Sain teada startupi eventidest, nagu eventbride, hackaton, techstars. Hackatonil nagu sain teada on üksi raske. Peab tiimiga minema. Team on üks olulisemast osadest startupide loomisel. Kui inimesed ei tunne üksteist, võimalik et nad ei sobi omavahel, ning idee ei lähe edasi. Palju riske inimeste värbamisel. Vahest peab inimesi ka lahti laskma.
| |
|
| |
| Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olle süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest.
| |
|
| |
| Andres Septeri loengust IT tööturust, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad "tagatoas". Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Võrdlemiseks näiteks enterprais, kus kõik peab olema kallis, aeglane, ning mitte töötav. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning isnust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte "ujuda teiste kiluvees". Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist.
| |
| Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ie ole seda väärt.
| |
|
| |
| Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust "Andmed ei allu analüüsile" sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendada. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeis riskide väljaselgitamisele: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest - on eelarve täis. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kuliude katmiseks.
| |
| Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTa palju sõtlub ITst - infrastruktuur.
| |
|
| |
| Eesti Vabariigi küberkaitse loengust Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Paroolid on katki, saab neid varastada, ning inimest evastu tulla nende samade projektidega. On vaja krüpteerida. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Kiipkaart on iseenesest arvuti, tal pole toidet, protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik.
| |
| Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuur, 28 pealiku, pandi kinni, ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni.
| |
| Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - selgitab mida peab tegema. Küberkaitse on pidev õppimine. Vadataks emis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit - esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste - on üks vahenditest. Strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus.
| |
| Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept.
| |
|
| |
| ...
| |
|
| |
| ==Õpingukorralduse küsimused==
| |
| ===Küsimus B===
| |
| Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
| |
|
| |
| '''Vastus'''
| |
|
| |
| <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)]</ref> 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja] punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
| |
|
| |
| Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga.
| |
|
| |
| Kordussoorituse registreerimine toimub <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE]</ref> punkti 5.2.8.1 järgi ÕISis.
| |
|
| |
| <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE]</ref> punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
| |
|
| |
| Lähtudes <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]</ref>-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA]</ref> kontole. Tasu suurus on <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE]</ref> punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.
| |
|
| |
| ===Küsimus 2===
| |
| Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
| |
| Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
| |
|
| |
| '''Vastus'''
| |
|
| |
| <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava.
| |
|
| |
| <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.
| |
|
| |
| <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
| |
|
| |
| <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.
| |
|
| |
| ===Ülesanne===
| |
| Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
| |
|
| |
| '''Vastus'''
| |
|
| |
| Lähtudes [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad finantsinfole], õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE] p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.
| |
|
| |
| Lähtudes õpetegevuse alustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE] p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.
| |
|
| |
| Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.
| |
|
| |
| =Viited=
| |
| <references />
| |
