User:Rkurel: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (3 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 2: | Line 2: | ||
== Erialatutvustustuse aine arvestustöö == | |||
| Line 13: | Line 13: | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Aine oli väga huvitav ja igal tunnil käisid tutvustama eriala spetsialistid oma tööd. Kõik külalised teadsid väga hästi, mis on tähtis ja jagasid meile väärtuslikke ja kasulikke nõuandeid tulevaseks eluks. Igast hommikust jäi midagi meelde. Kahjuks algas loeng kell 8.15 hommikul ja mõnel nädalal oli väga raske kohal olla ja kuulata, varajase hommikutunni tõttu. Mulle isiklikult oleks meeldinud, kui see oleks kell 10.00 alanud. Kuid see mind ei siiki ei takistanud, kuna teadsin, et teemad, millest rääkima tulllakse on huvitavad ja harivad. | |||
Esimene tund oli juba 24. augustil. Seal veel külalist ei käinud, aga räägiti meile, et kuidas koolielu toimuma hakkab ja jagati väga väärtuslikke nippe kooli edukaks lõpetamiseks. Üks põhilisi asju mis meelde jäi on see, et tuleb õppida, õppida ja veelkord õppida, sest õppimata on väga raske kooli lõpetada. Meelde jäi ka ütlus, et kõik asjad tuleb õigeaegselt ära teha, sest kõrgkoolides sellist tralli pole, et õpetajad venitavad aegu. Kui tähtaeg kukub, siis enam mingit ajapikendust ei tehta. | |||
Esimene loeng toimus 31 august. Seal käis meil külas arhitekt Andres Kütt. Ta rääkis oma elust ja sellest, kuidas ta on väga paljudes erinevates kohtades töötanud. Andres Kütt rääkis, et haridusest peab olema ise huvitatud. Seda peab koolilt ja õppejõududelt võtma, sest keegi ei anna seda mulle. Kindlasti tuleb ka läbi mõelda ja praktiseerida seda, mida on mulle räägitud ja mida olen tahtnud õppida. Tema jutust jäi mulle meelde lause, et hästi tehtud asju ei jää keegi mäletama, mäletatakse ainult ebaõnnestunud katseid. Seega ei tohi kunagi alla anda ja tuleb alati pingutada lõpuni. | |||
Teine loeng toimus 7. septembril, kus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustükk Testliost. Nad rääkisid meie oma startupi Testlio eluteest, selle tõusudest ja mõõnadest. Kristeli ja Marko jutust jäi meelde, et neil oli väga raske algus. Kristel ja Marko alustasid oma startupi Marko vanemate juures, sest neil ei olnud muud võimalust ja raha oli vähe. Aga siis hakkas neil kõik arenema ja lõpuks said nad endale uue kontori ning samal ajal avasid ka kontori San Franciscos, kus nüüd töötab kokku üle 50 inimese. Nende loo moraal on, et kunagi ei tohi alla anda! | |||
Kolmas loeng toimus 14. septembril ning külas oli Lembitu Ling, kes töötab süsteemide adminina. Tema jutust jäi mulle meelde see, et head süsadminid ei tee ühtegi asja üle kolme korra käsitsi. Kui on vaja mingit ülesannet rohkem teha, tuleb selle jaoks kirjutada skript ja kasutada vanu põhjasid, mis teevad töö palju kiiremaks ja kergemaks. Ka tema jaoks ei olnud algus kerge: ta vahetas pidevalt töökohti, kuna alati tuli paremaid pakkumisi. Alguses töötas Lembitu Ling ühes väikeses firmas tehniku/süsadminina. Seal pidi ta töötama põhimõtteliselt 24/7, kuna ta oli selles firmas ainuke tehnik, ning see käis talle ülejõu. Loo moraaliks ta ütles, et heas firmas peab olema vähemalt kolm süsadminit/tehnikut. | |||
Neljas loeng toimus 21. septembril. Sel korral külastas meid Einar Koltšanov. Tema, koos Andres Septeriga, rääkis meile tööturu olemusest ja mida tuleks jälgida ning teha, kui minna tööle. Sellest loengust jäi väga hästi meelde, et tähtis on enne firmasse tööle minekut uurida nende tausta. Näiteks küsida infot sõpradelt või inimestelt, kes seal töötavad või on töötanud. Kindlasti tuleb tööle asuda sõpradelt saadud tutvuste kaudu, sest avalikud konkursid on ainult jäänuste korjamiseks. Neid tehakse siis, kui tutvuste kaudu ei ole enam kedagi tööle võtta. Sellest loengust jäi kõrva taha fakt, et alati on võimalik töökohta ja eriala vahetada. Kui praegune töökoht ei meeldi, õpi midagi muud ja mine uude kohta tööle. Ei tohi jääda toppama töökoha taha, kus sulle tegelikult olla ei meeldi. | |||
Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ivar Laur töötab seal analüütikuna ja kogu ta ettekanne oli üles ehitatud analüütiku tööst. Ta rääkis, et paljud firmad koguvad andmeid, aga ei tee nendega midagi. Samas ta rääkis, et andmeid peab koguma. Mul tekkis kohe sellepeale peas küsimus, et „miks?“. Õnneks sain ka kohe vastuse. Nimelt andmeid kogutakse, et teha objektiivseid otsuseid, ressursse õigesse kohta suunata ja ka prioriteetide määramiseks. Analüüsi tulemusel saab teada, et mida ja kuhu on kõige mõistlikum suunata ja kus neid kõige rohkem vaja. Andmeanalüüside tulemusi ka petetakse. Selleks ongi olemas Maksu- ja Tolliameti poolt järelvalve. Nad kontrollivad, kas firmad on ausad ja sorteerivad selle käigus välja petturid. Analüütiku töö ongi eraldada ebaausad ausatest. | |||
Kuues loeng toimus 5. oktoobril, kus oli meie külaliseks Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta panustas suure Eesti digiallkirjade seaduse tegemisse. See seadus hädavajalik osa, et Eesti Vabariik saaks kaitsta Eesti kodanikke internetis. Ta jutust jäi mulle meelde, et kõiki asju ei ole võimalik teostada. Tuleb koostada enda jaoks nimekiri asjadest, mis on vaja teha. Seejärel panna need tähtsuse järjekorda ja olulisemad asjad enne ära teha. Priisalu jutust jäi ka mulle meelde, et Eestil on tegelikult suuri raskusi. Väike elanikkond, tipptasemel naabrid, selalhulgas ka agressiivne naaber, vananev elanikkond ja vilets ilm - need kõik on takistused arendamaks ja kaitsmaks meie endi riiki. Seega väga tähtis on alustada iseendast, sest kui kõik natukene pingutavad, jõuame üheskoos suurte tulemusteni. | |||
Viimane loeng toimus 12 oktoober. Seda loengut andis külaline Starmanist. Hedi Mardisoo rääkis meile oma eluloost ja sellest, kuidas ta jõudis sinnamaani, kus ta praegu on. Ta küll rääkis meile rohkem turunduse osakonnast, aga tema juttu kuulates sai väga kiiresti aru, et tegelikult on IT ja turunduse osa väga tihedalt seotud. Ta rääkis erinevatest trikkidest, mida kasutatakse inimeste sihtrgupeerimiseks. Kuid siis ta ütles, et tänapäeval enam nii ei saa, sest inimesed on hästi sulandunud ja kindlaid sihtgruppe enam pole. Hedi Mardisoo ütles lõpus väga tabava lause, mis jäi mulle terveks päevaks pähe kinni. „Tasa sõuad, kaugele jõuad“. Sellega ta tahtis öelda, et alati pole tähtis kiirelt midagi saavutada. Mõnikord on mõistlik võtta aeg maha ja teha asju sellises tempos mis sulle paras on. | |||
Lõpetuseks tahan öelda, et kõik loengud ja külalised olid huvitavad ja neid oli põnev kuulata. Igast loengust panin ma midagi kõrva taha, mida tulevases elus kasutada. Isegi mitte tulevases, neid läheb ka kooliteel vaja, et kool edukalt lõpetada. Märkasin ka seda, et kõik esinejad olid avatud ja ei häbenenud rääkida oma läbikukkumistest ja raskustest. Tänu nende avatusele sain väga hea ülevaate, et elus ei lähe kõik alati ülesmäge. Alati on languseid ja raskeid hetki, mis tuleb lihtsalt ületada. Kuulates loenguid ja võrreldes neid jõudsin ma järeldusele, et kõikidel külalistel on tegelikult väga tihedalt seotud ametid. Igal erialal tuleb IT oskused kasuks. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | == Õpingukorralduse küsimused == | ||
'''Küsimus B:''' | '''Küsimus B:''' | ||
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | ||
| Line 41: | Line 60: | ||
'''Küsimus 3:''' | '''Küsimus 3:''' | ||
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? | Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? | ||
| Line 60: | Line 78: | ||
'''Ülesanne:''' | '''Ülesanne:''' | ||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. | Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. | ||
Latest revision as of 18:26, 17 October 2016
Erialatutvustustuse aine arvestustöö
Autor: Rando Kurel
Rühm: 12
Esitamise kuupäev: 17.10.2016
Essee
Aine oli väga huvitav ja igal tunnil käisid tutvustama eriala spetsialistid oma tööd. Kõik külalised teadsid väga hästi, mis on tähtis ja jagasid meile väärtuslikke ja kasulikke nõuandeid tulevaseks eluks. Igast hommikust jäi midagi meelde. Kahjuks algas loeng kell 8.15 hommikul ja mõnel nädalal oli väga raske kohal olla ja kuulata, varajase hommikutunni tõttu. Mulle isiklikult oleks meeldinud, kui see oleks kell 10.00 alanud. Kuid see mind ei siiki ei takistanud, kuna teadsin, et teemad, millest rääkima tulllakse on huvitavad ja harivad.
Esimene tund oli juba 24. augustil. Seal veel külalist ei käinud, aga räägiti meile, et kuidas koolielu toimuma hakkab ja jagati väga väärtuslikke nippe kooli edukaks lõpetamiseks. Üks põhilisi asju mis meelde jäi on see, et tuleb õppida, õppida ja veelkord õppida, sest õppimata on väga raske kooli lõpetada. Meelde jäi ka ütlus, et kõik asjad tuleb õigeaegselt ära teha, sest kõrgkoolides sellist tralli pole, et õpetajad venitavad aegu. Kui tähtaeg kukub, siis enam mingit ajapikendust ei tehta.
Esimene loeng toimus 31 august. Seal käis meil külas arhitekt Andres Kütt. Ta rääkis oma elust ja sellest, kuidas ta on väga paljudes erinevates kohtades töötanud. Andres Kütt rääkis, et haridusest peab olema ise huvitatud. Seda peab koolilt ja õppejõududelt võtma, sest keegi ei anna seda mulle. Kindlasti tuleb ka läbi mõelda ja praktiseerida seda, mida on mulle räägitud ja mida olen tahtnud õppida. Tema jutust jäi mulle meelde lause, et hästi tehtud asju ei jää keegi mäletama, mäletatakse ainult ebaõnnestunud katseid. Seega ei tohi kunagi alla anda ja tuleb alati pingutada lõpuni.
Teine loeng toimus 7. septembril, kus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustükk Testliost. Nad rääkisid meie oma startupi Testlio eluteest, selle tõusudest ja mõõnadest. Kristeli ja Marko jutust jäi meelde, et neil oli väga raske algus. Kristel ja Marko alustasid oma startupi Marko vanemate juures, sest neil ei olnud muud võimalust ja raha oli vähe. Aga siis hakkas neil kõik arenema ja lõpuks said nad endale uue kontori ning samal ajal avasid ka kontori San Franciscos, kus nüüd töötab kokku üle 50 inimese. Nende loo moraal on, et kunagi ei tohi alla anda!
Kolmas loeng toimus 14. septembril ning külas oli Lembitu Ling, kes töötab süsteemide adminina. Tema jutust jäi mulle meelde see, et head süsadminid ei tee ühtegi asja üle kolme korra käsitsi. Kui on vaja mingit ülesannet rohkem teha, tuleb selle jaoks kirjutada skript ja kasutada vanu põhjasid, mis teevad töö palju kiiremaks ja kergemaks. Ka tema jaoks ei olnud algus kerge: ta vahetas pidevalt töökohti, kuna alati tuli paremaid pakkumisi. Alguses töötas Lembitu Ling ühes väikeses firmas tehniku/süsadminina. Seal pidi ta töötama põhimõtteliselt 24/7, kuna ta oli selles firmas ainuke tehnik, ning see käis talle ülejõu. Loo moraaliks ta ütles, et heas firmas peab olema vähemalt kolm süsadminit/tehnikut.
Neljas loeng toimus 21. septembril. Sel korral külastas meid Einar Koltšanov. Tema, koos Andres Septeriga, rääkis meile tööturu olemusest ja mida tuleks jälgida ning teha, kui minna tööle. Sellest loengust jäi väga hästi meelde, et tähtis on enne firmasse tööle minekut uurida nende tausta. Näiteks küsida infot sõpradelt või inimestelt, kes seal töötavad või on töötanud. Kindlasti tuleb tööle asuda sõpradelt saadud tutvuste kaudu, sest avalikud konkursid on ainult jäänuste korjamiseks. Neid tehakse siis, kui tutvuste kaudu ei ole enam kedagi tööle võtta. Sellest loengust jäi kõrva taha fakt, et alati on võimalik töökohta ja eriala vahetada. Kui praegune töökoht ei meeldi, õpi midagi muud ja mine uude kohta tööle. Ei tohi jääda toppama töökoha taha, kus sulle tegelikult olla ei meeldi.
Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ivar Laur töötab seal analüütikuna ja kogu ta ettekanne oli üles ehitatud analüütiku tööst. Ta rääkis, et paljud firmad koguvad andmeid, aga ei tee nendega midagi. Samas ta rääkis, et andmeid peab koguma. Mul tekkis kohe sellepeale peas küsimus, et „miks?“. Õnneks sain ka kohe vastuse. Nimelt andmeid kogutakse, et teha objektiivseid otsuseid, ressursse õigesse kohta suunata ja ka prioriteetide määramiseks. Analüüsi tulemusel saab teada, et mida ja kuhu on kõige mõistlikum suunata ja kus neid kõige rohkem vaja. Andmeanalüüside tulemusi ka petetakse. Selleks ongi olemas Maksu- ja Tolliameti poolt järelvalve. Nad kontrollivad, kas firmad on ausad ja sorteerivad selle käigus välja petturid. Analüütiku töö ongi eraldada ebaausad ausatest.
Kuues loeng toimus 5. oktoobril, kus oli meie külaliseks Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta panustas suure Eesti digiallkirjade seaduse tegemisse. See seadus hädavajalik osa, et Eesti Vabariik saaks kaitsta Eesti kodanikke internetis. Ta jutust jäi mulle meelde, et kõiki asju ei ole võimalik teostada. Tuleb koostada enda jaoks nimekiri asjadest, mis on vaja teha. Seejärel panna need tähtsuse järjekorda ja olulisemad asjad enne ära teha. Priisalu jutust jäi ka mulle meelde, et Eestil on tegelikult suuri raskusi. Väike elanikkond, tipptasemel naabrid, selalhulgas ka agressiivne naaber, vananev elanikkond ja vilets ilm - need kõik on takistused arendamaks ja kaitsmaks meie endi riiki. Seega väga tähtis on alustada iseendast, sest kui kõik natukene pingutavad, jõuame üheskoos suurte tulemusteni.
Viimane loeng toimus 12 oktoober. Seda loengut andis külaline Starmanist. Hedi Mardisoo rääkis meile oma eluloost ja sellest, kuidas ta jõudis sinnamaani, kus ta praegu on. Ta küll rääkis meile rohkem turunduse osakonnast, aga tema juttu kuulates sai väga kiiresti aru, et tegelikult on IT ja turunduse osa väga tihedalt seotud. Ta rääkis erinevatest trikkidest, mida kasutatakse inimeste sihtrgupeerimiseks. Kuid siis ta ütles, et tänapäeval enam nii ei saa, sest inimesed on hästi sulandunud ja kindlaid sihtgruppe enam pole. Hedi Mardisoo ütles lõpus väga tabava lause, mis jäi mulle terveks päevaks pähe kinni. „Tasa sõuad, kaugele jõuad“. Sellega ta tahtis öelda, et alati pole tähtis kiirelt midagi saavutada. Mõnikord on mõistlik võtta aeg maha ja teha asju sellises tempos mis sulle paras on.
Lõpetuseks tahan öelda, et kõik loengud ja külalised olid huvitavad ja neid oli põnev kuulata. Igast loengust panin ma midagi kõrva taha, mida tulevases elus kasutada. Isegi mitte tulevases, neid läheb ka kooliteel vaja, et kool edukalt lõpetada. Märkasin ka seda, et kõik esinejad olid avatud ja ei häbenenud rääkida oma läbikukkumistest ja raskustest. Tänu nende avatusele sain väga hea ülevaate, et elus ei lähe kõik alati ülesmäge. Alati on languseid ja raskeid hetki, mis tuleb lihtsalt ületada. Kuulates loenguid ja võrreldes neid jõudsin ma järeldusele, et kõikidel külalistel on tegelikult väga tihedalt seotud ametid. Igal erialal tuleb IT oskused kasuks.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B:
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]
Kokku tuleb leppida õppejõuga. [2]
Registreerimine toimub ÕIS-is. [3]
Registreerida tuleb hiljemalt 2 päeva enne kordusarvestust. [4]
Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestus tasuta. [5]
Tasulisel õppekohal 20€. [6]
Küsimus 3:
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus:
Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [7]
Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks tuleb esitada valdus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [8]
Akadeemilist puhkust on võimalik võtta kuni kaheks aastaks või kuni laps saab kolme aastaseks. [9]
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [10]
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [11]
Ülesanne:
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus:
X=19EAP
Y= 24EAP
Õppeaasta jooksul vajalik EAP hulk 54(Semestris 27EAP) [12]
Ühe EAP hind on 50€ [13]
Esimene semester tuleb täis saada 27EAP. Sain täis 19EAP. Maksma pean 27-19=8EAP eest mis on 8EAP * 50€= 400€
Teine semester sain juurde 24EAP. kokku läheb vaja 54EAP teise semestri lõpuks. Ehk Kahe semestri peaele sain kokku X+Y=43EAP. Maksma pean teisel semestril 54EAP- 43EAP=11EAP eest. Maksma pean 11EAP * 50€ = 550€
Tasuda tuleb kokku 400+550=950€
Viited
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.12
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.4.2
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1
- ↑ KKK Pukt 10
- ↑ KKK Pukt 10
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 6.1.3 kuni 6.1.3.3
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 6.1.3 kuni 6.1.3.3
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 6.1.3 kuni 6.1.3.3
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 6.1.2
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 6.1.5
- ↑ Finantsinfo
- ↑ Finantsinfo
