User:Ekaup: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Ekaup (talk | contribs)
21 edits
Ekaup (talk | contribs)
21 edits
 
(12 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 7: Line 7:
=== Essee ===
=== Essee ===


Kohe alguses tundus see loengusari minu jaoks ühtetest huvitavamatest ainetest õppekavas, kuna mind on alati väga huvitanud teiste inimeste elukogemused, sest need annavad hea võimaluse vigade vältimiseks ja uute asjade õppimiseks.  
Kohe alguses tundus see aine minu jaoks ühtedest huvipakkuvamatest õppekavas. Nimelt on mind alati väga huvitanud teiste inimeste elukogemused, sest need annavad hea võimaluse vigade vältimiseks ja uute asjade õppimiseks. Asjaolu, et igal korral oli uus külalislektor ja uus teema tähendas seda, et loengud ei tundunud kunagi üksluiste ja igavatena.  


Esimene loeng oli tuvustav loeng, kus räägiti lisaks erialatutvustuse aine enda korraldusest veel ka üleüldisest õppekorraldusest ja muudest võimalustest koolis. Loengu juhatas sisse erialatutvustuse aine õppejõud Andres Septer. Esimene esineja oli õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes keskendus õppekorralduse tutvustamisele IT Kolledžis. Pärast teda jätkas kooli kvaliteedijuht Merle Varendi, kes tutvustas täpsemalt stipendiume ja nende saamisvõimalusi kui ka tagasiside andmist parema õpikeskkonna loomise nimel. Juri Tretjakov, kooli haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist, rääkis loengu kuulajatele e-õppe lahendustest ja võimalustest läbi Moodle õpikeskkonna ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Lõpetuseks tutvustas Septer täpsemalt erialatutvustuse aine vajalikkust ja korraldust ning jagas nippe, kuidas koolis hästi hakkama saada. Minu arvates oli see loeng üks olulisemaid, sest olen kõrgkoolis esimest korda ja eduka lõpetamise seisukohast on väga oluline saada täpselt aru sellest, kuidas on koolis asjad korraldatud. Seega tuli läbi lugeda õppekorralduse eeskiri. Tänu esinejatele sain parema ettekujutuse nii õppeinfosüsteemist kui ka ainete deklareerimisest.
Avaloeng kujutas endast tutvustavat loengut, kus räägiti lisaks erialatutvustuse aine enda korraldusest veel ka üleüldisest õppekorraldusest ja muudest võimalustest koolis. Loengu juhatas sisse erialatutvustuse aine õppejõud Andres Septer. Esimene esineja oli õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes keskendus õppekorralduse tutvustamisele IT Kolledžis. Pärast teda jätkas kooli kvaliteedijuht Merle Varendi, kes tutvustas täpsemalt stipendiume ja nende saamisvõimalusi kui ka tagasiside andmist parema õpikeskkonna loomise nimel. Juri Tretjakov, kooli haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist, rääkis loengu kuulajatele e-õppe lahendustest ja võimalustest läbi Moodle õpikeskkonna ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Lõpetuseks tutvustas Septer veel täpsemalt erialatutvustuse aine vajalikkust ja korraldust ning jagas nippe, kuidas koolis hästi hakkama saada. Minu arvates oli see loeng üks olulisemaid, sest olen kõrgkoolis esimest korda ja eduka lõpetamise seisukohast on väga oluline saada täpselt aru sellest, kuidas on asjad koolis korraldatud. Seega tuli läbi lugeda õppekorralduse eeskiri. Tänu esinejatele sain parema ettekujutuse nii õppeinfosüsteemist kui ka ainete deklareerimise protsessist.


Teise loengu esinejaks oli riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes jättis endast väga püüdliku, enesekindla ja tööka mulje, mida tõestasid nii mitmeaastane töökogemus kui ka mitmed diplomid mainekatelt kõrgkoolidelt. Kuna Kütt lõpetas keskkooli kuldmedaliga siis Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda sissesaamine läks lihtsalt, kuid päris õigele erialale ta ei pääsenud. Siit tuli ka Küti esimene soovitus- teha selgeks endale akadeemiline bürokraatia vältimaks negatiivseid üllatusi. Edasi järgnesid mitmed erinevad töökohad ja õppimine EBSis ning MITis, kus ta mõistis, et isiklikust vaatepunktist on väga oluline minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi võimalik. Koolil ja koolil võib olla väga suur erinevus – teine õppetund. Hästi jäi meelde ka tema kolmas soovitus, et maailmas on ainult üks inimene, keda huvitab sinu haridus ja selleks inimeseks oled sina ise. Ehk, et koolitööd tuleks teha ära korralikult ning kindlasti võiks mõelda ka edasiõppimise peale. Ta sai väga hästi hakkama oma ameti kirjeldamisega tuues mitmeid näiteid selle kohta, mis võib juhtuda süsteemiga kui arhitekti ei kaasata arendusprotsessi õigeaegselt. Loeng oli väga inpireeriv ja õpetlik ning teda oli väga põnev kuulata tänu tema vabale ja enesekindlale esinemisele, mida oli täiendatud lugematute näidetega elust enesest.  
Teise loengu esinejaks oli riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes jättis endast väga püüdliku, enesekindla ja tööka mulje, mida tõestasid nii mitmeaastane töökogemus kui ka mitmed diplomid mainekatelt kõrgkoolidelt. Kuna Kütt lõpetas keskkooli kuldmedaliga siis Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda sisse pääsemine ei valmistanud probleemi, kuid päris õigele erialale ta ei pääsenud. Siit tuli ka Küti esimene soovitus- teha selgeks endale akadeemiline bürokraatia vältimaks negatiivseid üllatusi. Edasi järgnesid mitmed erinevad töökohad ja õppimine EBSis ning MITis, kus ta mõistis, et isiklikust vaatepunktist on väga oluline minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi võimalik. Koolil ja koolil võib olla väga suur erinevus – teine õppetund. Hästi jäi meelde ka tema kolmas soovitus, et maailmas on ainult üks inimene, keda huvitab sinu haridus ja selleks inimeseks oled sina ise. Ehk, et koolitööd tuleks teha ära korralikult ning kindlasti võiks mõelda ka edasiõppimise peale. Ta sai väga hästi hakkama oma ameti kirjeldamisega tuues näiteid selle kohta, mis võib juhtuda süsteemiga kui arhitekti ei kaasata arendusprotsessi õigeaegselt. Loeng oli minu jaoks väga inspireeriv ja õpetlik ning esinejat oli väga põnev kuulata tänu tema vabale ja enesekindlale esinemisele.


Kolmanda loengu esinejad olid IT Kolledži vilistlased ja Testlio asutajaid Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemine oli kindlasti üks meeldejäävamaid kuna tegu oli ikkagi eduka startupi asutajatega. Alustuseks rääkisid mõlemad esinejad oma teekonnast ITsse. Kristel alustas oma karjääri testijana ja Marko veebiarendajana. Kristeli kirjeldusest sain teada, mida kujutab endast testija amet ning millised on selle eripärasused. Lisaks räägiti veel ka teistest Eesti edukatest startupidest. Kristeli rahulolematusest seniste testimissüsteemidega kasvas välja mõte teha asja paremini ja nii loodigi Testlio keskkond, mis pakub testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele. Loengust jäi kõige paremini meelde tarkusetera, et hea idee ilma õige meeskonna ja juhtimiseta pole midagi ning edukas startup tuleks luua oma kirest.
Kolmanda loengu esinejad olid IT Kolledži vilistlased ja Testlio asutajaid Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemine oli kindlasti üks meeldejäävamaid kuna tegu oli ikkagi eduka startupi asutajatega. Alustuseks rääkisid mõlemad esinejad oma teekonnast infotehnoloogiasse. Kristel alustas oma karjääri testijana ja Marko veebiarendajana. Kristeli kirjeldusest sain teada, mida kujutab endast testija amet ning millised on selle eripärasused. Lisaks räägiti veel ka teistest Eesti edukatest startupidest. Kristeli rahulolematusest seniste testimissüsteemidega kasvas välja mõte teha asja paremini ja nii loodigi Testlio keskkond, mis pakub testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele. Loengust jäi kõige paremini meelde tarkusetera, et hea idee ilma õige meeskonna ja juhtimiseta pole midagi ning edukas startup tuleks luua oma kirest.


Neljanda loengu viis läbi kogenud süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes on erinevatelt eelmistest esinejatest tänapäevase akadeemilise tee asemel omale asjad iseseisvalt selgeks teinud. Ta mõistis juba päris alguses, et programeerimine pole tema jaoks ja otsustas keskenduda süsteemide administeerimisele. Ta kirjeldas pikalt oma elulugu ja tõi palju erinevaid näited oma mitmekümne aasta pikkusest töökogemustest. Kuna mina polnud varem väga hästi kursis, mida täpselt ühe adminisraatori töö endast kujutab, siis oli see üks harivamaid loenguid. Sain teada, et administaator on justkui vahemees arendaja ja arhitekti vahel. Samuti, et heal adminnil on raske palka juurde küsida, sest kui süsteemid hästi töötavad võib tunduda, et administraator ei teegi tööd. Lisaks tõi ta ka veel välja mitmeid heale arendajale omaseid oskusi ja omadusi nagu seda on logifailide loomine või sarnaselt malemängijale oskus asju ette näha. Mind üllatas mõnevõrra Lembitu väide, et ka kohe alguses tuleks oma töö eest kindlasti ka palka küsida, kuna tänapäeval on üsna levinud ka tasuta töötamine kogemuse saamise nimel.
Neljanda loengu viis läbi kogenud süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes on erinevatelt eelmistest esinejatest tänapäevase akadeemilise tee asemel omale asjad iseseisvalt selgeks teinud. Ta mõistis juba päris alguses, et programmeerimine pole tema jaoks ja otsustas keskenduda süsteemide administreerimisele. Ta kirjeldas pikalt oma elulugu ja tõi palju erinevaid näited oma mitmekümne aasta pikkusest töökogemustest. Kuna mina polnud varem väga hästi kursis, mida täpselt ühe administraatori töö endast kujutab, siis oli see minule üks harivamaid loenguid. Sain teada, et administraator on justkui vahemees arendaja ja arhitekti vahel, kelle tööks on asjad töös hoida. Samuti, et heal adminnil võib olla raske palka juurde küsida, sest kui süsteemid hästi töötavad võib tunduda, et administraator ei teegi tööd. Lisaks tõi ta ka veel välja mitmeid heale arendajale omaseid oskusi ja omadusi nagu seda on logifailide loomine või sarnaselt malemängijale oskus asju ette näha. Mind üllatas mõnevõrra Lembitu väide, et kohe alguses tuleks oma töö eest kindlasti ka palka küsida, kuna tänapäeval on üsna levinud ka tasuta töötamine kogemuse saamise nimel.


Viies loeng oli kindlasti tuleviku seisukohalt üks tähtsamaid, sest teemaks oli tööturg. Andres Septer rääkis täpsemalt IT-ala töökohtadest ja erinevatest ettevõtetest. Ta tutvustas erinevaid viise, kuidas veenduda võimaliku tulevase töökoha sobivuses konkreetses ettevõttes. Selleks tuleks uurida põhjalikult ettevõtte tausta ja hea oleks ka leida keegi seestpoolt, kellelt täpsemalt järgi küsida. Hea mõte oleks ka luua omale tuttavatest koosnev võrgustik, kelle kaudu vajadusel töö leida, sest parimad tööpakkumised levivad „tagatoas“. Sain ka üsna hea ettekujutuse era- ja riigisektori vahelistest erinevustest ning oma ettevõtte loomisest. Tulenevalt ettevõtete väiksusest tuleb tihtipeale palgatõusu ja ametikõrgenduse saamiseks vahetada töökohta. Lisaks Septerile esines ka Einar Koltšanov, kes tutvustas Scrum Masteri tööd ja tutvustas infotehnoloogia äripoolt. Einar oli üks nendest, kes oli IT-sse sattunud hoopis teiselt erialalt. Ta tõi välja, et tänapäeval on liikumisvabadus muutunud suureks, mis annab võimaluse liikuda nii IT siseselt kui ka sinna sisse ja välja. Infotehnoloogia ja äripoole suhtlus on tihtipeale raskendatud, kuid ettevõtte kasvamise seisukohast väga tähtis.  
Viies loeng oli kindlasti tuleviku seisukohalt üks tähtsamaid, sest teemaks oli tööturg. Andres Septer rääkis täpsemalt töökohtadest ja erinevatest ettevõtetest. Ta tutvustas erinevaid viise, kuidas veenduda võimaliku tulevase töökoha sobivuses. Selleks tuleks uurida põhjalikult ettevõtte tausta ja hea oleks leida keegi seestpoolt, kellelt täpsemalt järgi küsida. Hea mõte oleks luua omale tuttavatest koosnev võrgustik, kelle kaudu vajadusel töökoht leida, sest parimad tööpakkumised levivad „tagatoas“. Sain ka üsna hea ettekujutuse era- ja riigisektori vahelistest erinevustest ning oma ettevõtte loomise variandist. Tulenevalt ettevõtete väiksusest tuleb tihtipeale palgatõusu ja ametikõrgenduse saamiseks vahetada töökohta. Lisaks Andresele esines ka Einar Koltšanov, kes tutvustas Scrum Masteri tööd ja infotehnoloogia äripoolt. Einar oli üks nendest, kes oli IT-sse sattunud hoopis teiselt erialalt. Ta tõi välja, et tänapäeval on liikumisvabadus muutunud suureks, mistõttu on kerge liikuda nii IT siseselt kui ka sinna sisse ja sealt välja. Infotehnoloogia ja äripoole suhtlus on tihtipeale raskendatud, kuid ettevõtte kasvamise seisukohast väga tähtis.


Kuuendas loengus tutvustas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmeanalüüsi EMTA näitel. Sain teada, et andmete analüüs on hoopis huvitavam ja keerulisem maailm kui olin varem arvanud. Andmete analüüsimine annab meile võimaluse objektiivsemate otsuste vastuvõtmiseks, mis aitab omakorda suunata ressursse õigetesse kohtadesse ja annab seega parima võimaliku tulemuse. Väga huvitav oli ka kuulata, kuidas käib läbi andmete analüüsimise ausate ja ebaausate ettevõtete ning isikute eristamine. Andmeanalüüsi koha pealt on väga oluline, et andmed oleks lihtsasti masinloetavad ja selgesti arusaadavad. Palju probleeme valmistavad nii andmete puudus kui ka olemasolevate andmete vale vorming. Andmeanalüüs võib olla väga mitmetahuline ja ressurinõudlik tegevus nõudes selleks komplitseeritud tehnilisi lahendusi. Ivar rõhutas ka süsteemide tulevikukindluse tähtsust. Loengut kuulates jõudsin seisukohale, et maailmas, kus informatsioonis peitub võim ja raha on andmeanalüüsil alati koht olemas.  
Kuuendas loengus tutvustas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmeanalüüsi EMTA näitel. Sain teada, et andmete analüüs on hoopis huvitavam ja keerulisem maailm kui olin varem arvanud. Andmete analüüsimine pakub meile võimalust objektiivsemate otsuste vastuvõtmiseks, mis aitab suunata ressursse õigetesse kohtadesse. See omakorda annab saavutada parima võimaliku tulemuse. Väga huvitav oli ka kuulata, kuidas käib läbi andmete analüüsimise ausate ja ebaausate ettevõtete ning isikute eristamine. Andmeanalüüsi koha pealt on väga oluline, et andmed oleks lihtsasti masinloetavad ja selgesti arusaadavad. Palju probleeme valmistavad nii andmete puudus kui ka olemasolevate andmete vale vorming. Andmeanalüüs võib olla väga mitmetahuline ja ressursinõudlik tegevus nõudes selleks komplitseeritud tehnilisi lahendusi. Ivar rõhutas ka süsteemide tulevikukindluse tähtsust. Loengut kuulates jõudsin seisukohale, et maailmas, kus informatsioonis peitub võim ja raha on andmeanalüüsil alati koht olemas.


Eelviimasel seitsmendal korral rääkis meile TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal ja palju vaeva nähakse, et ka niimoodi jääks. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digiallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemidest sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks ka riigi toimimine on riskid väga suured, mis tähendab, et sellel ala pole vigadele ruumi. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja juurde õppimisest.
Eelviimasel seitsmendal korral käis meile rääkimas TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele vägagi köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digitaalallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemide tööst sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks riigi toimimine on riskid väga suured. See tähendab, et sellel alal vigadeks ruumi ei jätku. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja õppimisest.


Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka enda lihtsamaks leidmiseks. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.  
Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavamaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.


Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala läbi külalislektorite loengute, mida oli alati äärmiselt põnev kuulata. Positiivne oli see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed ja ei keskendunud alati konkreetselt ITle. See andis võimaluse saada teadmisi ka teistest eluvaldkondadest ja aitas seeläbi laiendada silmaringi ka väljaspoole infotehnoloogia eriala.
Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala ja selle seoseid muu maailmaga. Tehes seda läbi külalislektorite loengute. Loenguid oli alati äärmiselt põnev kuulata ning tihti avastasin ennast huviga kaasa mõtlemast. Positiivne oli ka see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed. See andis võimaluse saada teadmisi teistest eluvaldkondadest ja aitas laiendada silmaringi ka väljapoole infotehnoloogia eriala.


=== Õpingukorralduse küsimused ===
=== Õpingukorralduse küsimused ===
Line 43: Line 43:
* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref> Selleks tuleb klikata lingile “Kordussooritused”.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref> Selleks tuleb vajutada lingile “Kordussooritused”.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>
* Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>
* Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
Line 55: Line 55:
===== Vastus =====
===== Vastus =====


* Enne punase joone päeva: 1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11]</ref><br>2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1]</ref><br>3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref><br>4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1]</ref>
* Enne punase joone päeva:<br>1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11]</ref><br>2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1]</ref><br>3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref><br>4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1]</ref>
* Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kõrgeim saadud hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.10]</ref>
* Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kõrgeim saadud hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.10]</ref>


Line 65: Line 65:
===== Vastus =====
===== Vastus =====


Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan x=24 ja y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.
Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan X=24 ja Y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.


* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAP-d.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 3*50=150€ ning teise semestri eest 5*50+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.
* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 3*50=150€ ning teise semestri eest 5*50+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.


= Viited =
= Viited =
<references />
<references />

Latest revision as of 20:09, 31 October 2016

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

Autor: Erik Kaup

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Kohe alguses tundus see aine minu jaoks ühtedest huvipakkuvamatest õppekavas. Nimelt on mind alati väga huvitanud teiste inimeste elukogemused, sest need annavad hea võimaluse vigade vältimiseks ja uute asjade õppimiseks. Asjaolu, et igal korral oli uus külalislektor ja uus teema tähendas seda, et loengud ei tundunud kunagi üksluiste ja igavatena.

Avaloeng kujutas endast tutvustavat loengut, kus räägiti lisaks erialatutvustuse aine enda korraldusest veel ka üleüldisest õppekorraldusest ja muudest võimalustest koolis. Loengu juhatas sisse erialatutvustuse aine õppejõud Andres Septer. Esimene esineja oli õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes keskendus õppekorralduse tutvustamisele IT Kolledžis. Pärast teda jätkas kooli kvaliteedijuht Merle Varendi, kes tutvustas täpsemalt stipendiume ja nende saamisvõimalusi kui ka tagasiside andmist parema õpikeskkonna loomise nimel. Juri Tretjakov, kooli haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist, rääkis loengu kuulajatele e-õppe lahendustest ja võimalustest läbi Moodle õpikeskkonna ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Lõpetuseks tutvustas Septer veel täpsemalt erialatutvustuse aine vajalikkust ja korraldust ning jagas nippe, kuidas koolis hästi hakkama saada. Minu arvates oli see loeng üks olulisemaid, sest olen kõrgkoolis esimest korda ja eduka lõpetamise seisukohast on väga oluline saada täpselt aru sellest, kuidas on asjad koolis korraldatud. Seega tuli läbi lugeda õppekorralduse eeskiri. Tänu esinejatele sain parema ettekujutuse nii õppeinfosüsteemist kui ka ainete deklareerimise protsessist.

Teise loengu esinejaks oli riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes jättis endast väga püüdliku, enesekindla ja tööka mulje, mida tõestasid nii mitmeaastane töökogemus kui ka mitmed diplomid mainekatelt kõrgkoolidelt. Kuna Kütt lõpetas keskkooli kuldmedaliga siis Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda sisse pääsemine ei valmistanud probleemi, kuid päris õigele erialale ta ei pääsenud. Siit tuli ka Küti esimene soovitus- teha selgeks endale akadeemiline bürokraatia vältimaks negatiivseid üllatusi. Edasi järgnesid mitmed erinevad töökohad ja õppimine EBSis ning MITis, kus ta mõistis, et isiklikust vaatepunktist on väga oluline minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi võimalik. Koolil ja koolil võib olla väga suur erinevus – teine õppetund. Hästi jäi meelde ka tema kolmas soovitus, et maailmas on ainult üks inimene, keda huvitab sinu haridus ja selleks inimeseks oled sina ise. Ehk, et koolitööd tuleks teha ära korralikult ning kindlasti võiks mõelda ka edasiõppimise peale. Ta sai väga hästi hakkama oma ameti kirjeldamisega tuues näiteid selle kohta, mis võib juhtuda süsteemiga kui arhitekti ei kaasata arendusprotsessi õigeaegselt. Loeng oli minu jaoks väga inspireeriv ja õpetlik ning esinejat oli väga põnev kuulata tänu tema vabale ja enesekindlale esinemisele.

Kolmanda loengu esinejad olid IT Kolledži vilistlased ja Testlio asutajaid Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemine oli kindlasti üks meeldejäävamaid kuna tegu oli ikkagi eduka startupi asutajatega. Alustuseks rääkisid mõlemad esinejad oma teekonnast infotehnoloogiasse. Kristel alustas oma karjääri testijana ja Marko veebiarendajana. Kristeli kirjeldusest sain teada, mida kujutab endast testija amet ning millised on selle eripärasused. Lisaks räägiti veel ka teistest Eesti edukatest startupidest. Kristeli rahulolematusest seniste testimissüsteemidega kasvas välja mõte teha asja paremini ja nii loodigi Testlio keskkond, mis pakub testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele. Loengust jäi kõige paremini meelde tarkusetera, et hea idee ilma õige meeskonna ja juhtimiseta pole midagi ning edukas startup tuleks luua oma kirest.

Neljanda loengu viis läbi kogenud süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes on erinevatelt eelmistest esinejatest tänapäevase akadeemilise tee asemel omale asjad iseseisvalt selgeks teinud. Ta mõistis juba päris alguses, et programmeerimine pole tema jaoks ja otsustas keskenduda süsteemide administreerimisele. Ta kirjeldas pikalt oma elulugu ja tõi palju erinevaid näited oma mitmekümne aasta pikkusest töökogemustest. Kuna mina polnud varem väga hästi kursis, mida täpselt ühe administraatori töö endast kujutab, siis oli see minule üks harivamaid loenguid. Sain teada, et administraator on justkui vahemees arendaja ja arhitekti vahel, kelle tööks on asjad töös hoida. Samuti, et heal adminnil võib olla raske palka juurde küsida, sest kui süsteemid hästi töötavad võib tunduda, et administraator ei teegi tööd. Lisaks tõi ta ka veel välja mitmeid heale arendajale omaseid oskusi ja omadusi nagu seda on logifailide loomine või sarnaselt malemängijale oskus asju ette näha. Mind üllatas mõnevõrra Lembitu väide, et kohe alguses tuleks oma töö eest kindlasti ka palka küsida, kuna tänapäeval on üsna levinud ka tasuta töötamine kogemuse saamise nimel.

Viies loeng oli kindlasti tuleviku seisukohalt üks tähtsamaid, sest teemaks oli tööturg. Andres Septer rääkis täpsemalt töökohtadest ja erinevatest ettevõtetest. Ta tutvustas erinevaid viise, kuidas veenduda võimaliku tulevase töökoha sobivuses. Selleks tuleks uurida põhjalikult ettevõtte tausta ja hea oleks leida keegi seestpoolt, kellelt täpsemalt järgi küsida. Hea mõte oleks luua omale tuttavatest koosnev võrgustik, kelle kaudu vajadusel töökoht leida, sest parimad tööpakkumised levivad „tagatoas“. Sain ka üsna hea ettekujutuse era- ja riigisektori vahelistest erinevustest ning oma ettevõtte loomise variandist. Tulenevalt ettevõtete väiksusest tuleb tihtipeale palgatõusu ja ametikõrgenduse saamiseks vahetada töökohta. Lisaks Andresele esines ka Einar Koltšanov, kes tutvustas Scrum Masteri tööd ja infotehnoloogia äripoolt. Einar oli üks nendest, kes oli IT-sse sattunud hoopis teiselt erialalt. Ta tõi välja, et tänapäeval on liikumisvabadus muutunud suureks, mistõttu on kerge liikuda nii IT siseselt kui ka sinna sisse ja sealt välja. Infotehnoloogia ja äripoole suhtlus on tihtipeale raskendatud, kuid ettevõtte kasvamise seisukohast väga tähtis.

Kuuendas loengus tutvustas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmeanalüüsi EMTA näitel. Sain teada, et andmete analüüs on hoopis huvitavam ja keerulisem maailm kui olin varem arvanud. Andmete analüüsimine pakub meile võimalust objektiivsemate otsuste vastuvõtmiseks, mis aitab suunata ressursse õigetesse kohtadesse. See omakorda annab saavutada parima võimaliku tulemuse. Väga huvitav oli ka kuulata, kuidas käib läbi andmete analüüsimise ausate ja ebaausate ettevõtete ning isikute eristamine. Andmeanalüüsi koha pealt on väga oluline, et andmed oleks lihtsasti masinloetavad ja selgesti arusaadavad. Palju probleeme valmistavad nii andmete puudus kui ka olemasolevate andmete vale vorming. Andmeanalüüs võib olla väga mitmetahuline ja ressursinõudlik tegevus nõudes selleks komplitseeritud tehnilisi lahendusi. Ivar rõhutas ka süsteemide tulevikukindluse tähtsust. Loengut kuulates jõudsin seisukohale, et maailmas, kus informatsioonis peitub võim ja raha on andmeanalüüsil alati koht olemas.

Eelviimasel seitsmendal korral käis meile rääkimas TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele vägagi köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digitaalallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemide tööst sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks riigi toimimine on riskid väga suured. See tähendab, et sellel alal vigadeks ruumi ei jätku. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja õppimisest.

Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavamaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.

Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala ja selle seoseid muu maailmaga. Tehes seda läbi külalislektorite loengute. Loenguid oli alati äärmiselt põnev kuulata ning tihti avastasin ennast huviga kaasa mõtlemast. Positiivne oli ka see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed. See andis võimaluse saada teadmisi teistest eluvaldkondadest ja aitas laiendada silmaringi ka väljapoole infotehnoloogia eriala.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

  • Kaua on võimalik arvestust järele teha?
  • Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
  • Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
  • Mis on tähtajad?
  • Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
  • Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
  • Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]
  • Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[2]
  • Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).[3] Selleks tuleb vajutada lingile “Kordussooritused”.[4]
  • Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.[5]
  • Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.[6]
  • Omafinantseeritaval(OF) õppekohal on kordussooritus tasuline.[7] Kordussooritusele pääsemiseks tuleb tasuda 20€.[8]

Küsimus 2

  • Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
  • Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
  • Enne punase joone päeva:
    1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.[9]
    2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.[10]
    3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.[11]
    4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.[12]
  • Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kõrgeim saadud hinne.[13]

Ülesanne

  • Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
  • Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus

Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan X=24 ja Y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.

  • Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.[14] Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
  • Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.[15] Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 3*50=150€ ning teise semestri eest 5*50+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.

Viited

  1. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12
  2. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12
  3. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8
  4. ↑ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10
  5. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8
  6. ↑ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10
  7. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7
  8. ↑ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10
  9. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11
  10. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1
  11. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12
  12. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1
  13. ↑ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.10
  14. ↑ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2
  15. ↑ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ekaup&oldid=113262"