User:Akalavus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Akalavus (talk | contribs)
108 edits
Akalavus (talk | contribs)
108 edits
 
(2 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 2: Line 2:
Autor: Andres Kalavus
Autor: Andres Kalavus


Esitamise kuupäev:
Esitamise kuupäev: 17.10.2016


----
----


= Essee (poolik) =
= Essee =


Eriala tutvustuse ainelt ootasin eelkõige erinevate IT valdkondade spetsialiste tutvustama enda eriala ja tööd. Samuti rääkima enda parematest ja halvematest läbielamistest ning jagama soovitusi pealekasvule. Kuna puudub varasem kogemus tööga IT valdkonnas, siis ootasin järgnevaid loenguid erilise huviga.  
Eriala tutvustuse ainelt ootasin eelkõige erinevate IT valdkondade spetsialiste tutvustama enda eriala ja tööd. Samuti rääkima enda parematest ja halvematest läbielamistest ning jagama soovitusi pealekasvule. Kuna puudub varasem kogemus tööga IT valdkonnas, siis ootasin järgnevaid loenguid erilise huviga.  


Esimene loeng oli IT Kolledži õppekorralduse ja sisekorra kohta. Merike Spitsõn , õppekavade arendusjuht, rääkis õppekorraldusest, õppeastmetest ning õpilaste edasistest võimalustest. Sain hea ülevaate, kuidas ja millal toimub ainete deklareerimine, eksamid ning kui suures mahus tuleb õppekava täita, et õpingud läheksid sujuvalt. Merle Varendi, IT Kolledži kvaliteedijuht, tutvustas stipendiumeid ja nendele kandideerimise kriteeriume. Sain teada, et alates oktoobrikuust saab kandideerida erialastipendiumile ja alates teisest semestrist saab kandideerida tulemusstipendiumile kui ka firma stipendiumitele. Samuti toonitas ta tagasiside tähtsusest kooli arengus. Õpilased saavad avaldada kirjalikult arvamust ja läbi selle teha ettepanekuid muudatusteks ja õpikeskkonna parendamiseks. Hea näide tagasiside jõust on see, et kohvik on alates septembrist kauem avatud. Juri Tretjakov, kooli multimeedia spetsialist, tutvustas IT-Kolledži e-õppe lahendusi ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Milleks neid kasutatakse ja miks need head on. Kuulsin esmakordselt Moodle-st ja Echo360-st. Andres Septer rääkis erialatutvustuse ainest üldiselt, milleks see aine kasulik on ja kuidas aine toimuma hakkab, samuti jagas mitmeid tarkuseterakesi, kuidas enda elu mitte raskeks teha.
Esimene loeng<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>  oli IT Kolledži õppekorralduse ja sisekorra kohta. Merike Spitsõn , õppekavade arendusjuht, rääkis õppekorraldusest, õppeastmetest ning õpilaste edasistest võimalustest. Sain hea ülevaate, kuidas ja millal toimub ainete deklareerimine, eksamid ning kui suures mahus tuleb õppekava täita, et õpingud läheksid sujuvalt. Merle Varendi, IT Kolledži kvaliteedijuht, tutvustas stipendiumeid ja nendele kandideerimise kriteeriume. Sain teada, et alates oktoobrikuust saab kandideerida erialastipendiumile ja alates teisest semestrist saab kandideerida tulemusstipendiumile kui ka firma stipendiumitele. Samuti toonitas ta tagasiside tähtsusest kooli arengus. Õpilased saavad avaldada kirjalikult arvamust ja läbi selle teha ettepanekuid muudatusteks ja õpikeskkonna parendamiseks. Hea näide tagasiside jõust on see, et kohvik on alates septembrist kauem avatud. Juri Tretjakov, kooli multimeedia spetsialist, tutvustas IT-Kolledži e-õppe lahendusi ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Milleks neid kasutatakse ja miks need head on. Kuulsin esmakordselt Moodle-st ja Echo360-st. Andres Septer rääkis erialatutvustuse ainest üldiselt, milleks see aine kasulik on ja kuidas aine toimuma hakkab, samuti jagas mitmeid tarkuseterakesi, kuidas enda elu mitte raskeks teha.


Teisel loengul rääkis süsteemi arhitekt Andres Kütt enda õppimiskogemustest ja enda erialast. Andres Kütt on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika teaduskonna, EBSi(Estonian Business School) ja MIT(Massachusetts Institute of Technology). Samuti on ta töödanud sellistes suurfirmades nagu Hansapank(Swedbank) ja Skype, hetkel töötab Riigi Infosüsteemi Ametis arhitektina. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema jutt oli küllaltki inspireeriv, sest ta suutis pere ülalpidamise kõrvalt lõpetada õige tähtaegselt MIT ja seda läbi interneti. Jutt oli kolmapäeva hommiku jaoks sobiv, oli põnev jutt huvitavate näidetega. Mõtlema pani lõpus see, et Andres samal ajal teisi kuulates laob arvutis kaarte, et paremini keskenduda. Lõi kohe mõtte pähe, et äkki mul endalgi võib mingi selline „kiiks“ olla keskendumiseks.
Teisel loengul<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref> rääkis süsteemi arhitekt Andres Kütt enda õppimiskogemustest ja enda erialast. Andres Kütt on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika teaduskonna, EBSi(Estonian Business School) ja MIT(Massachusetts Institute of Technology). Samuti on ta töödanud sellistes suurfirmades nagu Hansapank(Swedbank) ja Skype, hetkel töötab Riigi Infosüsteemi Ametis arhitektina. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema jutt oli küllaltki inspireeriv, sest ta suutis pere ülalpidamise kõrvalt lõpetada õige tähtaegselt MIT ja seda läbi interneti. Jutt oli kolmapäeva hommiku jaoks sobiv, oli põnev jutt huvitavate näidetega. Mõtlema pani lõpus see, et Andres samal ajal teisi kuulates laob arvutis kaarte, et paremini keskenduda. Lõi kohe mõtte pähe, et äkki mul endalgi võib mingi selline „kiiks“ olla keskendumiseks.


IT Kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük käisid kolmandas loengus rääkimas Testliost ja startupidest. Alguses nad rääkisid enda lugu, miks nad läksid õppima IT-d ja mis nad peale IT Kolledži edasi tegid. Nad rääkisid väga põnevalt oma mitmetest varajasematest ebaõnnestunud projektidest, kust tuli idee luua Testlio ja kuidas see on kasvanud nii edukaks. Veel tutvustasid nad Eesti tuntumaid ja edukamaid startupe, millest enamusi ma polnud varem kuulnud. Lõpetuseks soovitasid nad startupi alustades küsida nõu teistelt inimestelt, kes on sinuga samal lainel, näiteks Tehnopolist või Garage48-st. Loengu kohta pole ühtegi halba sõna öelda, sain kõvasti targemaks startupide kohapealt.
IT Kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük käisid kolmandas loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref> rääkimas Testliost ja startupidest. Alguses nad rääkisid enda lugu, miks nad läksid õppima IT-d ja mis nad peale IT Kolledži edasi tegid. Nad rääkisid väga põnevalt oma mitmetest varajasematest ebaõnnestunud projektidest, kust tuli idee luua Testlio ja kuidas see on kasvanud nii edukaks. Veel tutvustasid nad Eesti tuntumaid ja edukamaid startupe, millest enamusi ma polnud varem kuulnud. Lõpetuseks soovitasid nad startupi alustades küsida nõu teistelt inimestelt, kes on sinuga samal lainel, näiteks Tehnopolist või Garage48-st. Loengu kohta pole ühtegi halba sõna öelda, sain kõvasti targemaks startupide kohapealt.


Lembitu Lingi loeng süsteemiadministraatori tööst oli üks minu isiklikke lemmikuid. Tema erines teistest esinejatest eelkõige sellega, et ta on iseõppinud süsteemiadministraator ilma IT alase akadeemilise taustata. Lembitu tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu, aga nähtamatul süsadminil on raske palka juurde küsida ning tihti ettevõte ei taju tema olulisust. Loengu vältel jagas Lembit mõned head soovitused, mis tasub kõrvataha panna. Esimene soovitus- isegi, kui sõbrale teed midagi, siis tasub raha küsida, sest see võib hiljem sinuni tagasi jõuda, kui su aeg on kõige tähtsam väärtus. Teine soovitus- kasutage valmisolevaid standartseid lahendeid, ei ole mõtet jalgratast leiutada. Kolmas soovitus-  ärge laske ettevõttel endale pähe istuda liiga suure töökoormusega.
Lembitu Lingi loeng<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref> süsteemiadministraatori tööst oli üks minu isiklikke lemmikuid. Tema erines teistest esinejatest eelkõige sellega, et ta on iseõppinud süsteemiadministraator ilma IT alase akadeemilise taustata. Lembitu tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu, aga nähtamatul süsadminil on raske palka juurde küsida ning tihti ettevõte ei taju tema olulisust. Loengu vältel jagas Lembit mõned head soovitused, mis tasub kõrvataha panna. Esimene soovitus- isegi, kui sõbrale teed midagi, siis tasub raha küsida, sest see võib hiljem sinuni tagasi jõuda, kui su aeg on kõige tähtsam väärtus. Teine soovitus- kasutage valmisolevaid standartseid lahendeid, ei ole mõtet jalgratast leiutada. Kolmas soovitus-  ärge laske ettevõttel endale pähe istuda liiga suure töökoormusega.


Viiendas loengu<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref> pidasid Andres Septer ja scrum master Einar Koltšanov. Andres Septer rääkis enterpriside, startupide, riigiasutuste ja väikeettevõtete plussidest ja miinustest. Jutt oli huvitav ja andis palju aspekte juurde, mida töökoha otsimisel tulevikus silmas pidada. Kuigi mul endal puudub suur töökogemus, andis Andres minu arvamusele kinnituse, et parimad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Einar tutvustas scrum masteri vajalikkust. Samuti seletas lahti, millised peaksid IT ja äripool olema, et nad üksteist korrektselt mõistaksid, sest tihtipeale saavad need kaks üksteisest sõltuvat poolt teineteisest valesti aru.


Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja rääkis kuuendas loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref> andmeanalüüsist. Selle põhilistest probleemidest ja otstarvetest. Andmeid ei kasutata, neid ei koguta piisavalt, nad ei ole struktureeritud formaadis või neid ei osata õigesti tõlgendada. Samuti ei mõelda tihti andmebaasi loomisel tulevastele kasutusvajadustele. Andmeanalüüsi kasutatakse peamiselt objektiivsete otsuste tegemiseks, prioriteetide määramiseks, ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks ning järelvalve jaoks. Loeng ei olnud minu arvates huvitavamate seas, kuid sealt sai kindlasti uusi teadmisi, mis mööda külge maha ei jookse.


Jaan Priisalu tõi seitsmendas loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref> ülevaate aastatel 1960 – 2016 Eesti küberkaitses toimunust ja kuidas see on selle ajajooksul arenenud. Küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha, et inimestel jääks aega muude asjade tegemiseks. Kõige huvitavam oli minu arust, kuidas ID-kaart digitaalallkirjaga kasutusele võeti. Põnev fakt, mille Jaan välja tõi on kindlasti see, et küber kuritegevusliku kaubanduse peamine keel on vene keel. Samuti rääkis ta Eesti strateegilistest väljakutsetest. Eesti jaoks on üli tähtis teha teiste rahvastega koostööd, sest kui õppida ainult enda eksimuste pealt, siis ei jääks Eesti küberkaitse konkurentsis ellu.


Viiendas loengu pidasid Andres Septer ja scrum master Einar Koltšanov. Andres Septer rääkis enterpriside, startupide, riigiasutuste ja väikeettevõtete plussidest ja miinustest. Jutt oli huvitav ja andis palju aspekte juurde, mida töökoha otsimisel tulevikus silmas pidada. Kuigi mul endal puudub suur töökogemus, andis Andres minu arvamusele kinnituse, et parimad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Einar tutvustas scrum masteri vajalikkust. Samuti seletas lahti, millised peaksid IT ja äripool olema, et nad üksteist korrektselt mõistaksid, sest tihtipeale saavad need kaks üksteisest sõltuvat poolt teineteisest valesti aru.
Viimasena pidas loengu Hedi Mardisoo IT-st turunduses.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref> Tema arvates ei ole ühtegi ettevõtet, kes täna ilma IT või turunduseta läbi lööks, sest konkurents on tihe ja harjumused muutuvad pidevalt. Ülioluline on kiire kohanemisvõime ja ajaga kaasas käimine, mida IT võimaldab suurepäraselt. Samuti rääkis ta, kui oluline aspekt on brändi loomine ja sellele vastavalt tegutsemine. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.


Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja rääkis kuuendas loengus andmeanalüüsist. Selle põhilistest probleemidest ja otstarvetest. Andmeid ei kasutata, neid ei koguta piisavalt, nad ei ole struktureeritud formaadis või neid ei osata õigesti tõlgendada. Samuti ei mõelda tihti andmebaasi loomisel tulevastele kasutusvajadustele. Andmeanalüüsi kasutatakse peamiselt objektiivsete otsuste tegemiseks, prioriteetide määramiseks, ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks ning järelvalve jaoks. Loeng ei olnud minu arvates huvitavamate seas, kuid sealt sai kindlasti uusi teadmisi, mis mööda külge maha ei jookse.
Jaan Priisalu tõi seitsmendas loengus ülevaate aastatel 1960 – 2016 Eesti küberkaitses toimunust ja kuidas see on selle ajajooksul arenenud. Küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha, et inimestel jääks aega muude asjade tegemiseks. Kõige huvitavam oli minu arust, kuidas ID-kaart digitaalallkirjaga kasutusele võeti. Põnev fakt, mille Jaan välja tõi on kindlasti see, et küber kuritegevusliku kaubanduse peamine keel on vene keel. Samuti rääkis ta Eesti strateegilistest väljakutsetest. Eesti jaoks on üli tähtis teha teiste rahvastega koostööd, sest kui õppida ainult enda eksimuste pealt, siis ei jääks Eesti küberkaitse konkurentsis ellu.
Viimasena pidas loengu Hedi Mardisoo IT-st turunduses. Tema arvates ei ole ühtegi ettevõtet, kes täna ilma IT või turunduseta läbi lööks, sest konkurents on tihe ja harjumused muutuvad pidevalt. Ülioluline on kiire kohanemisvõime ja ajaga kaasas käimine, mida IT võimaldab suurepäraselt. Samuti rääkis ta, kui oluline aspekt on brändi loomine ja sellele vastavalt tegutsemine. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.
Kokkuvõtteks julgen öelda, et need loengud täitsid minu silmis oma eesmärgi. Igast loengust oli midagi meelde jätta, mõnest rohkem ja mõnest vähem. Ükski loeng ei olnud igav, sest kõik esinejad olid osavad suhtlejad. Veidi kahetsusväärne on, et ei olnud ühtegi esinejat arvutimängude loomise valdkonnast, oleks kindlasti põnev olnud.
Kokkuvõtteks julgen öelda, et need loengud täitsid minu silmis oma eesmärgi. Igast loengust oli midagi meelde jätta, mõnest rohkem ja mõnest vähem. Ükski loeng ei olnud igav, sest kõik esinejad olid osavad suhtlejad. Veidi kahetsusväärne on, et ei olnud ühtegi esinejat arvutimängude loomise valdkonnast, oleks kindlasti põnev olnud.


Latest revision as of 19:02, 17 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Kalavus

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

Essee

Eriala tutvustuse ainelt ootasin eelkõige erinevate IT valdkondade spetsialiste tutvustama enda eriala ja tööd. Samuti rääkima enda parematest ja halvematest läbielamistest ning jagama soovitusi pealekasvule. Kuna puudub varasem kogemus tööga IT valdkonnas, siis ootasin järgnevaid loenguid erilise huviga.

Esimene loeng[1] oli IT Kolledži õppekorralduse ja sisekorra kohta. Merike Spitsõn , õppekavade arendusjuht, rääkis õppekorraldusest, õppeastmetest ning õpilaste edasistest võimalustest. Sain hea ülevaate, kuidas ja millal toimub ainete deklareerimine, eksamid ning kui suures mahus tuleb õppekava täita, et õpingud läheksid sujuvalt. Merle Varendi, IT Kolledži kvaliteedijuht, tutvustas stipendiumeid ja nendele kandideerimise kriteeriume. Sain teada, et alates oktoobrikuust saab kandideerida erialastipendiumile ja alates teisest semestrist saab kandideerida tulemusstipendiumile kui ka firma stipendiumitele. Samuti toonitas ta tagasiside tähtsusest kooli arengus. Õpilased saavad avaldada kirjalikult arvamust ja läbi selle teha ettepanekuid muudatusteks ja õpikeskkonna parendamiseks. Hea näide tagasiside jõust on see, et kohvik on alates septembrist kauem avatud. Juri Tretjakov, kooli multimeedia spetsialist, tutvustas IT-Kolledži e-õppe lahendusi ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Milleks neid kasutatakse ja miks need head on. Kuulsin esmakordselt Moodle-st ja Echo360-st. Andres Septer rääkis erialatutvustuse ainest üldiselt, milleks see aine kasulik on ja kuidas aine toimuma hakkab, samuti jagas mitmeid tarkuseterakesi, kuidas enda elu mitte raskeks teha.

Teisel loengul[2] rääkis süsteemi arhitekt Andres Kütt enda õppimiskogemustest ja enda erialast. Andres Kütt on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika teaduskonna, EBSi(Estonian Business School) ja MIT(Massachusetts Institute of Technology). Samuti on ta töödanud sellistes suurfirmades nagu Hansapank(Swedbank) ja Skype, hetkel töötab Riigi Infosüsteemi Ametis arhitektina. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema jutt oli küllaltki inspireeriv, sest ta suutis pere ülalpidamise kõrvalt lõpetada õige tähtaegselt MIT ja seda läbi interneti. Jutt oli kolmapäeva hommiku jaoks sobiv, oli põnev jutt huvitavate näidetega. Mõtlema pani lõpus see, et Andres samal ajal teisi kuulates laob arvutis kaarte, et paremini keskenduda. Lõi kohe mõtte pähe, et äkki mul endalgi võib mingi selline „kiiks“ olla keskendumiseks.

IT Kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük käisid kolmandas loengus[3] rääkimas Testliost ja startupidest. Alguses nad rääkisid enda lugu, miks nad läksid õppima IT-d ja mis nad peale IT Kolledži edasi tegid. Nad rääkisid väga põnevalt oma mitmetest varajasematest ebaõnnestunud projektidest, kust tuli idee luua Testlio ja kuidas see on kasvanud nii edukaks. Veel tutvustasid nad Eesti tuntumaid ja edukamaid startupe, millest enamusi ma polnud varem kuulnud. Lõpetuseks soovitasid nad startupi alustades küsida nõu teistelt inimestelt, kes on sinuga samal lainel, näiteks Tehnopolist või Garage48-st. Loengu kohta pole ühtegi halba sõna öelda, sain kõvasti targemaks startupide kohapealt.

Lembitu Lingi loeng[4] süsteemiadministraatori tööst oli üks minu isiklikke lemmikuid. Tema erines teistest esinejatest eelkõige sellega, et ta on iseõppinud süsteemiadministraator ilma IT alase akadeemilise taustata. Lembitu tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu, aga nähtamatul süsadminil on raske palka juurde küsida ning tihti ettevõte ei taju tema olulisust. Loengu vältel jagas Lembit mõned head soovitused, mis tasub kõrvataha panna. Esimene soovitus- isegi, kui sõbrale teed midagi, siis tasub raha küsida, sest see võib hiljem sinuni tagasi jõuda, kui su aeg on kõige tähtsam väärtus. Teine soovitus- kasutage valmisolevaid standartseid lahendeid, ei ole mõtet jalgratast leiutada. Kolmas soovitus- ärge laske ettevõttel endale pähe istuda liiga suure töökoormusega.

Viiendas loengu[5] pidasid Andres Septer ja scrum master Einar Koltšanov. Andres Septer rääkis enterpriside, startupide, riigiasutuste ja väikeettevõtete plussidest ja miinustest. Jutt oli huvitav ja andis palju aspekte juurde, mida töökoha otsimisel tulevikus silmas pidada. Kuigi mul endal puudub suur töökogemus, andis Andres minu arvamusele kinnituse, et parimad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Einar tutvustas scrum masteri vajalikkust. Samuti seletas lahti, millised peaksid IT ja äripool olema, et nad üksteist korrektselt mõistaksid, sest tihtipeale saavad need kaks üksteisest sõltuvat poolt teineteisest valesti aru.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja rääkis kuuendas loengus[6] andmeanalüüsist. Selle põhilistest probleemidest ja otstarvetest. Andmeid ei kasutata, neid ei koguta piisavalt, nad ei ole struktureeritud formaadis või neid ei osata õigesti tõlgendada. Samuti ei mõelda tihti andmebaasi loomisel tulevastele kasutusvajadustele. Andmeanalüüsi kasutatakse peamiselt objektiivsete otsuste tegemiseks, prioriteetide määramiseks, ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks ning järelvalve jaoks. Loeng ei olnud minu arvates huvitavamate seas, kuid sealt sai kindlasti uusi teadmisi, mis mööda külge maha ei jookse.

Jaan Priisalu tõi seitsmendas loengus[7] ülevaate aastatel 1960 – 2016 Eesti küberkaitses toimunust ja kuidas see on selle ajajooksul arenenud. Küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha, et inimestel jääks aega muude asjade tegemiseks. Kõige huvitavam oli minu arust, kuidas ID-kaart digitaalallkirjaga kasutusele võeti. Põnev fakt, mille Jaan välja tõi on kindlasti see, et küber kuritegevusliku kaubanduse peamine keel on vene keel. Samuti rääkis ta Eesti strateegilistest väljakutsetest. Eesti jaoks on üli tähtis teha teiste rahvastega koostööd, sest kui õppida ainult enda eksimuste pealt, siis ei jääks Eesti küberkaitse konkurentsis ellu.

Viimasena pidas loengu Hedi Mardisoo IT-st turunduses.[8] Tema arvates ei ole ühtegi ettevõtet, kes täna ilma IT või turunduseta läbi lööks, sest konkurents on tihe ja harjumused muutuvad pidevalt. Ülioluline on kiire kohanemisvõime ja ajaga kaasas käimine, mida IT võimaldab suurepäraselt. Samuti rääkis ta, kui oluline aspekt on brändi loomine ja sellele vastavalt tegutsemine. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.

Kokkuvõtteks julgen öelda, et need loengud täitsid minu silmis oma eesmärgi. Igast loengust oli midagi meelde jätta, mõnest rohkem ja mõnest vähem. Ükski loeng ei olnud igav, sest kõik esinejad olid osavad suhtlejad. Veidi kahetsusväärne on, et ei olnud ühtegi esinejat arvutimängude loomise valdkonnast, oleks kindlasti põnev olnud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksami järeletegemise õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist.[9]

Kordusoorituse võimalused, ajad ning sellele eelnevad tingimused teeb teatavaks õppejõud.[10]

Kordussooritusele tuleb registreerida läbi ÕISi.[11]

Eksamiajad teatatakse õppurile hiljemalt üks kuu enne eksamisessiooni algust, reeglina on eksamite vahe 2 päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti on vahe 3 päeva.[12]

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, OF õppekohal maksab kordussooritus 20€[13]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamiseks on vaja esitada vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritused, mida uue õppekava osana taodeldakse EIK õppeosakonda rektori nimele. Avaldus on vaja koos nimekirjaga esitada vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.[14]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Esimese semestri lõpuks on X=24 EAP.

Teise semestri lõpuks on Y=19 EAP.

Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ EAP kohta. Kui sul on semestri lõpuks vähem kui 27 EAP, saadetakse sulle arve. [15]

27-24=3

3*50=150 - Esimese semestri lõpus saadetakse arve 150€.

27-19=8

8*50=400 - Teise semestri lõpus saadetakse arve 400€.

Viited

  1. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a
  2. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f
  3. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true
  4. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76
  5. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc
  6. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802
  7. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76
  8. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127
  9. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12.
  10. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.3.2.
  11. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.1.
  12. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.3.4.
  13. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
  14. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine
  15. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Akalavus&oldid=109070"