User:Akonsap: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
(One intermediate revision by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
== Erialatutvustus == | == Erialatutvustus == | ||
Autor: Ako Konsap<br /> | Autor: Ako Konsap<br /> | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Olen enne IT Kolledžisse(ITK) õppima tulemist tudeerinud ka Tallinna Tehnikaülikoolis sarnasel õppesuunal, seega ei sisaldanud aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” minu jaoks suuremaid üllatusi. Meeldis, kuidas seletati lahti õppetöö ülesehitus. Loengutes käisid esinemas inimesed IT-maastiku eri nurkadest ja nurgatagustest ning aitasid kindlasti mõista, et ITK-s olevad õppesuunad (arendus ja administreerimine) ei määra meile ette kindlaid rolle, vaid on kõigest hüppelauaks laia ja (kohati üllatavalt) mitmetahulisse IT-maailma. | |||
== Õpingukorralduse | |||
Esimeses loengus esinesid meile antud aine õppejõud Andres Septer, õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kvaliteedijuht Merle Varendi ning haridustehnoloog Juri Tretjakov. Loengus käidi üle olulisematest õppekorralduslikest ja koolis edukat hakkamasaamiseks vajalikest punktidest nagu ainepuktide arvestamine, stipendiumite taotlemine, erinevate õpikeskkondade kasutamine ning loengute videosalvestuste leidmine.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Teise loengu teemaks oli “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”, kus käis meile rääkimas Riigi Infosüsteemide Ameti IT-arhitekt Andres Kütt. Ta seletas meile oma käänulist teekonda arhitekti ametini ning et arhitekt otseselt ei loo mingit uut väärtust, vaid aitab pigem teistel osapooltel tulevaid probleeme vältida. Huvitav oli ka kuulata tema hariduskäiku Tartu Ülikoolist MIT-ni ning tarkusetera, et õppige nii palju kui saate ning seda ka võimalikult hea tasemega koolides(ning soovitatavalt välismaal). Üks teadmine, mille olen küll juba selgeks saanud, kuid mida on hea alati taas kuulda, kõlas ka tema suust – nimelt ainuke, keda huvitab sinu heaolu ja edukas haridustee oled sina ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Kolmandas loengus jagasid meiega oma kogemusi ja teadmisi testimise ja startupide valdkonnas Testlio kaasasutajad Marko ja Kristel Kruustük. Nad mõlemad on IT-Kolledži vilistlased ning Kristel jagas meile ka julgustavad sõnad, et peale esimese aasta suuremaid füüsikalisi ja matemaatilisi pingutusi läheb märgatavalt paremaks ning et me lihtsalt peame piisavalt püsivad olema. Nad seletasid natuke üldiseid idufirmade põhimõtteid ning enda teekonda ühe Eesti edukaima startupini. Kõrvu jäid mitmed huvitavad (põhi-)mõtted: tiimi koostöö ja sünergia on äärmiselt oluline, kehvas olukorras sünnivad tihti head ideed (kuid kui ka raha on lõppemas, tulevad veel paremad) ning et idufirmat luues võiks mõelda ka ise äripoolega tegelemise peale, kuna muidu ei pruugi heast ideest head äri saada.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Lembitu Ling käis rääkimas oma kogemusest süsadminnina. Nimelt on tal 21 aastat töökogemust antud alal ning leidsin tema jutust mitmeid sarnasusi oma isiklike arusaamade ja mõtetega. See andis juurde enesekindlust, et administreerimise õppesuund on õige algus minu jaoks. Just nagu mindki, huvitab teda süsteemide haldamine ning selle kohta oli tal mitmeid soovitusi jagada – eelkõige peaks olema süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte asju käsitsi teha, vaid need skriptide abil automatiseerida. Samuti oli hea soovitus mitte lasta endale pähe istuda ning veenduda, et administraatorite vastutusala oleks kindlalt määratletud ning töökoormus peab olema mõistlikult jaotatud (24/7 süsteemi jaoks vähemalt 3 adminni). Nagu iga asjalik admin, rääkis ka Lembitu, kuidas süsadmini heast tööst ei pruugi keegi aru saada, kuna see on enamasti proaktiivne. Usun, et tulevikus arendajana töötavatele tudengitele oli ka loeng silmaringi avaldav, et mõista paremini süsteemiadministraatoreid ning seega ka omavahelist sünergiat tekitada.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Viies loeng käsitles IT tööturgu, karjäärivõimalusi ja nende keerdkäike. Andres Septer rääkis selgelt ja arusaadavalt olukorrast tööturul – parimad kohad lähevad “omadele”(sõbrad, tuttavad ja varem koostööd teinud inimesed) ning avalikule pakkumisele lähevad tihti kohad, mida väga ei taheta. Seetõttu soovitas ta meil omale juba ülikoolis kontaktide võrgustik luua. Samuti kõlas soovitus teha enne firmasse tööle minekut korralik taustauuring, kuna ilusa pealiskihi all võib peidus olla kehv sisekliima ja liigne bürokraatia. Andres jagas ka oma kogemusi palgatõusu ja ametikõrgendustega seoses. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov IT ja äripoole omavahelisest (mitte-)mõistmisest ning kuidas seda parandada, arendades teineteist vastastikku.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Andmed ja nende analüüs oli kuuenda loengu teemaks. EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur seletas kas ja kuidas alluvad andmed analüüsile ning millega Maksu- ja Tolliamet täpsemalt tegeleb. Ta seletas ka kuidas otsitakse andmeanalüüsi abil riskimustreid maksupetturite tabamiseks. Loengust selgus hästi, et ilma tehnoloogia ja tarkvarata poleks tänapäeva statistikast erilist kasu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Seitsmes loeng käsitles Eesti Vabariigi küberkaitset. Lektoriks oli TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti küberturbe ajaloost ja ka hetkeseisust. Küberturve peaks tema sõnul olema võimalikult lihtne, sest lihtsaid süsteeme on kergem hallata ning tõenäosus turvaintsidentide tekkeks on samuti väiksem. Samuti toimub küberkaitses pidev kohanemine – kaitsemeetmed kohanevad ajas vastavalt rünnetele ning ründed arenevad, et pääseda kaitsesüsteemidest mööda. Samuti on oluline koostöö ja head suhted teiste riikidega, kuid riik peaks oma küberkaitsega ka iseseisvalt hakkama saama. Juttu oli ka sellest, kuidas (suuresti venekeelne) küberkuritegevusmaailm on viimase 15 aasta jooksul liikunud üksiküritajatest hästiorganiseeritud kuritegevuseni. Jaan rääkis väga huvitavalt ning kindlasti kuulaks teda teinegi kord.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Viimases loengus käis esinemas Hedi Mardisoo Starman AS-st, kes rääkis teemal “IT ja turundus”. Hedi rääkis IT ja turunduse vahelisest suhtest ning et need käivad omavahel käsikäes. Brändi juures on oluline miks, kuidas ja mida bränd kujutab ning et bränd toimiks ühtsena. Hedi täiendas ka kursuse jooksul läbi käinud äri- ja IT-inimeste koostöö teemat äriinimese vaatest. Loeng kattus ka kursuse algusepoole olnud startupide teemaga, kuna ka seal rõhutati äripoole kaasamise vajadust ning teineteisele eesmärkide ja võimaluste selgekstegemist.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.16 loengusalvestus]</ref> | |||
Antud aine raames toimunud loengud andsid hea ülevaate erinevatest IT-valdkonna tahkudest ja kindlasti avardasid silmaringi. Selgeks sai koostöö vajalikkus ja seda, et hea sünergiaga meeskond suudab rohkem saavutada. Samuti oli julgustav kuulda, et kuna IT on tänapäeval juba sedavõrd laialt levinud ja haakub paljude eluvaldkondadega, siis läbi otsimise (erinevate töökohtade, projektide, koolide ja ettevõtete/startupide) on lootust leida enda huvidega haakuv töökoht või luua lausa edukas ettevõte. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | |||
=== Küsimus B === | === Küsimus B === | ||
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? |
Latest revision as of 04:38, 19 October 2016
Erialatutvustus
Autor: Ako Konsap
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016
Essee
Olen enne IT Kolledžisse(ITK) õppima tulemist tudeerinud ka Tallinna Tehnikaülikoolis sarnasel õppesuunal, seega ei sisaldanud aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” minu jaoks suuremaid üllatusi. Meeldis, kuidas seletati lahti õppetöö ülesehitus. Loengutes käisid esinemas inimesed IT-maastiku eri nurkadest ja nurgatagustest ning aitasid kindlasti mõista, et ITK-s olevad õppesuunad (arendus ja administreerimine) ei määra meile ette kindlaid rolle, vaid on kõigest hüppelauaks laia ja (kohati üllatavalt) mitmetahulisse IT-maailma.
Esimeses loengus esinesid meile antud aine õppejõud Andres Septer, õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kvaliteedijuht Merle Varendi ning haridustehnoloog Juri Tretjakov. Loengus käidi üle olulisematest õppekorralduslikest ja koolis edukat hakkamasaamiseks vajalikest punktidest nagu ainepuktide arvestamine, stipendiumite taotlemine, erinevate õpikeskkondade kasutamine ning loengute videosalvestuste leidmine.[1]
Teise loengu teemaks oli “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”, kus käis meile rääkimas Riigi Infosüsteemide Ameti IT-arhitekt Andres Kütt. Ta seletas meile oma käänulist teekonda arhitekti ametini ning et arhitekt otseselt ei loo mingit uut väärtust, vaid aitab pigem teistel osapooltel tulevaid probleeme vältida. Huvitav oli ka kuulata tema hariduskäiku Tartu Ülikoolist MIT-ni ning tarkusetera, et õppige nii palju kui saate ning seda ka võimalikult hea tasemega koolides(ning soovitatavalt välismaal). Üks teadmine, mille olen küll juba selgeks saanud, kuid mida on hea alati taas kuulda, kõlas ka tema suust – nimelt ainuke, keda huvitab sinu heaolu ja edukas haridustee oled sina ise.[2]
Kolmandas loengus jagasid meiega oma kogemusi ja teadmisi testimise ja startupide valdkonnas Testlio kaasasutajad Marko ja Kristel Kruustük. Nad mõlemad on IT-Kolledži vilistlased ning Kristel jagas meile ka julgustavad sõnad, et peale esimese aasta suuremaid füüsikalisi ja matemaatilisi pingutusi läheb märgatavalt paremaks ning et me lihtsalt peame piisavalt püsivad olema. Nad seletasid natuke üldiseid idufirmade põhimõtteid ning enda teekonda ühe Eesti edukaima startupini. Kõrvu jäid mitmed huvitavad (põhi-)mõtted: tiimi koostöö ja sünergia on äärmiselt oluline, kehvas olukorras sünnivad tihti head ideed (kuid kui ka raha on lõppemas, tulevad veel paremad) ning et idufirmat luues võiks mõelda ka ise äripoolega tegelemise peale, kuna muidu ei pruugi heast ideest head äri saada.[3]
Lembitu Ling käis rääkimas oma kogemusest süsadminnina. Nimelt on tal 21 aastat töökogemust antud alal ning leidsin tema jutust mitmeid sarnasusi oma isiklike arusaamade ja mõtetega. See andis juurde enesekindlust, et administreerimise õppesuund on õige algus minu jaoks. Just nagu mindki, huvitab teda süsteemide haldamine ning selle kohta oli tal mitmeid soovitusi jagada – eelkõige peaks olema süsadmin olema piisavalt laisk, et mitte asju käsitsi teha, vaid need skriptide abil automatiseerida. Samuti oli hea soovitus mitte lasta endale pähe istuda ning veenduda, et administraatorite vastutusala oleks kindlalt määratletud ning töökoormus peab olema mõistlikult jaotatud (24/7 süsteemi jaoks vähemalt 3 adminni). Nagu iga asjalik admin, rääkis ka Lembitu, kuidas süsadmini heast tööst ei pruugi keegi aru saada, kuna see on enamasti proaktiivne. Usun, et tulevikus arendajana töötavatele tudengitele oli ka loeng silmaringi avaldav, et mõista paremini süsteemiadministraatoreid ning seega ka omavahelist sünergiat tekitada.[4]
Viies loeng käsitles IT tööturgu, karjäärivõimalusi ja nende keerdkäike. Andres Septer rääkis selgelt ja arusaadavalt olukorrast tööturul – parimad kohad lähevad “omadele”(sõbrad, tuttavad ja varem koostööd teinud inimesed) ning avalikule pakkumisele lähevad tihti kohad, mida väga ei taheta. Seetõttu soovitas ta meil omale juba ülikoolis kontaktide võrgustik luua. Samuti kõlas soovitus teha enne firmasse tööle minekut korralik taustauuring, kuna ilusa pealiskihi all võib peidus olla kehv sisekliima ja liigne bürokraatia. Andres jagas ka oma kogemusi palgatõusu ja ametikõrgendustega seoses. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov IT ja äripoole omavahelisest (mitte-)mõistmisest ning kuidas seda parandada, arendades teineteist vastastikku.[5]
Andmed ja nende analüüs oli kuuenda loengu teemaks. EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur seletas kas ja kuidas alluvad andmed analüüsile ning millega Maksu- ja Tolliamet täpsemalt tegeleb. Ta seletas ka kuidas otsitakse andmeanalüüsi abil riskimustreid maksupetturite tabamiseks. Loengust selgus hästi, et ilma tehnoloogia ja tarkvarata poleks tänapäeva statistikast erilist kasu.[6]
Seitsmes loeng käsitles Eesti Vabariigi küberkaitset. Lektoriks oli TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti küberturbe ajaloost ja ka hetkeseisust. Küberturve peaks tema sõnul olema võimalikult lihtne, sest lihtsaid süsteeme on kergem hallata ning tõenäosus turvaintsidentide tekkeks on samuti väiksem. Samuti toimub küberkaitses pidev kohanemine – kaitsemeetmed kohanevad ajas vastavalt rünnetele ning ründed arenevad, et pääseda kaitsesüsteemidest mööda. Samuti on oluline koostöö ja head suhted teiste riikidega, kuid riik peaks oma küberkaitsega ka iseseisvalt hakkama saama. Juttu oli ka sellest, kuidas (suuresti venekeelne) küberkuritegevusmaailm on viimase 15 aasta jooksul liikunud üksiküritajatest hästiorganiseeritud kuritegevuseni. Jaan rääkis väga huvitavalt ning kindlasti kuulaks teda teinegi kord.[7]
Viimases loengus käis esinemas Hedi Mardisoo Starman AS-st, kes rääkis teemal “IT ja turundus”. Hedi rääkis IT ja turunduse vahelisest suhtest ning et need käivad omavahel käsikäes. Brändi juures on oluline miks, kuidas ja mida bränd kujutab ning et bränd toimiks ühtsena. Hedi täiendas ka kursuse jooksul läbi käinud äri- ja IT-inimeste koostöö teemat äriinimese vaatest. Loeng kattus ka kursuse algusepoole olnud startupide teemaga, kuna ka seal rõhutati äripoole kaasamise vajadust ning teineteisele eesmärkide ja võimaluste selgekstegemist.[8]
Antud aine raames toimunud loengud andsid hea ülevaate erinevatest IT-valdkonna tahkudest ja kindlasti avardasid silmaringi. Selgeks sai koostöö vajalikkus ja seda, et hea sünergiaga meeskond suudab rohkem saavutada. Samuti oli julgustav kuulda, et kuna IT on tänapäeval juba sedavõrd laialt levinud ja haakub paljude eluvaldkondadega, siis läbi otsimise (erinevate töökohtade, projektide, koolide ja ettevõtete/startupide) on lootust leida enda huvidega haakuv töökoht või luua lausa edukas ettevõte.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
- Vastus
- Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9]
- Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga. [10]
- Kordussooritusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. [11]
- Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal(OF) õppijatel on kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [12] Kordussoorituse tasu 2016/2017. õppeaastal OF tudengile on 20€.[13]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
- Vastus
- Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks. Lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muid võimalusi esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minemiseks ei ole.[14]
- Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [15]
- Maksimaalne puhkuse aeg on vastsündinud lapse puhul 3 aastat.[16]
- Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida:
- Keskmise, raske või sügava puudega isikud
- Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja
- Seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega akadeemilisel puhkusel viibivad isikud[17]
- Akadeemilisel puhkusel saab järele teha eksameid ja arvestusi.[18]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?
- Lahenduskäik
- Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[19]
- Kuna sügissemestril on õppekava täies mahus täidetud, siis sellest ei teki mingit võlgnevust. Aasta lõpuks aga peaks koos olema 2 * 27 EAP = 54 EAP, on aga hoopis 28 EAP + 24 EAP = 52 EAP.
- Seega on aasta lõpuks 54 - 52 = 2 EAP vähem kui vaja.
- Vastus
- Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 2 EAP ulatuses õppekulusid, mille kohta esitatakse arve summas 100€.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08.16 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08.16 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09.16 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.16 loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09.16 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.16 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.16 loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.16 loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 18.10.2016
- ↑ EIK teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5 - 6.1.6 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 18.10.2016
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal 18.10.2016