User:Jpentsuk

Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele arvestustöö

Autor: Jan Pentšuk

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016.a.

---

Essee

Tore, et IT Kolledži esimese kursuse eriala "Erialatutvustus ja õpingukorraldus" pakub võimalust sisse elada enda poolt õpitavasse uude erialasse, tuues läbi loengute ja nendes esinenud külaliste esile erinevaid IT-valdkonna tahkusid, käsitledes arendust, administreerimist kui ka muud.

Olles kaugõppe üliõpilasena osalenud isiklikult esimesel sissejuhataval loengul, kus osales lisaks õppeosakonna töötajatele ka rektori kt Peeter Lorents, meeldis just tema avalause, kus ta õnnitles kõiki õppima tulnud tudengeid, öeldes, et õppimine hoiab inimese aju tegevuses. Muu õpingukorraldust puudutav korrati lisaks avaloengule üle ka vastsetele üliõpilastele korraldatud tuutortundides, aga meeldib just konkreetsus - meil on niikaua õppimine tasuta, kuni täidetakse õppekava ettenähtud kiirusega ja inimese laiskust "premeeritakse" arvetega sooritamata ainepunktide eest. (Lorents, Spitsõn, Varendi, Tretjakov, 2016)

Liikudes lähemalt loengutele, kus esinesid külalised erinevatest IT-ga otseselt või natuke kaudsemalt seotud valdkondadest, rääkis kõigepealt Andres Kütt töötamisest tarkvara arhitektina. Juba enda elulookirjelduses jäi kõrva tähelepanek, mille andis Andres Kütile juba tema informaatikaõpetaja, et tähtis on õpetada inimesi mõtlema, mitte tegema mingeid konkreetseid mehhaanilisi tegevusi. Tema arvates on ka IT Kolledžis õpetatav matemaatiline analüüsi kursus siin kindla põhjusega - tuleb õppeaine sildist näha kaugemale ja võtta kursusest enda jaoks välja see oluline. Sama nn. oskus mõelda, kehtib ka tema väitel programmeerimise õpetamisel inimestele. Koolikursuse eesmärk on anda kätte algtõed ja võibolla on ka kuskil lõpupoole midagi väga keerulist, kus on juhendamist vaja, aga kogu vahepealne etapp tuleb inimesel endal õppida ja selgeks teha. Lisaks sellele tõi Andres Kütt välja, et kui inimene ise tahab, siis ta saavutab kõik. Tema enda puhul on näiteks, et lisaks TÜ matemaatika teaduskonnale õppis ta ka EBS s ja lisaks USA-s. Rääkides enda tööst arhitektina on tema peamine eesmärk vähendada keerukust. Ta loob enda ametiga lisandväärtust arendustiimidele ja oskab juba eos öelda, kas konkreetne projekt õnnestub või kui ei, siis mida on vaja muuta.(Kütt, 2016)

Teises loengus esinesid Marko ja Kristel Kruustük, kes rääkisid enda Testlio projektist, mis tegeleb programmide testimisega hõlmates testijaid üle maailma. Nende puhul on tore sümbioos, kus Kristel, kes alustas testijana ja Marko, kes tegeles start-up ga panid oma jõud kokku ja sündis Testlio. Nende kahe puhul on kõige hämmastavam see, kui palju on inimestes visadust ja julgust riskida. Näiteks öelda üles oma senine mugav töökoht ja riskida millegi uuega, isegi vaatamata sellele, et pidid vahepeal olema töötud ja elama Marko vanemate juures ning laenama Marko emalt raha, et USA-s osaleda sealses ärikiirendis. Aga sihikindlus on neid viinud sinna, kus nad on.(Kruustük, Kruustük, 2016)

Süsteemiadministraator Lembitu Ling oli senini osalenud külalistest erandlik, kuna oli alustanud üldse muudel aladel. Tema ääkis omakorda eelnevatest erinevast valdkonnast, milleks on süsteemi administreerimine. Tema minevik on huvitavalt kirju, paljude muude töökohtade seas on ta olnud isegi katuse plekksepp. Lembitu Ling ütles konkreetselt välja, et tuleb tegelda ühe kindla asjaga, milleks tema puhul oli administraator. 90-te Eestis oli päris tavaline, et IT-inimene tegigi kõike. Kirjutas PHP-koodis kodulehte, pani selle ise serverisse, kirjutas HTML/CSS kujundust. Üldse oli tema loengus palju huvitavat ajast, kus infotehnoloogia võidukäik polnud veel alanud. Siit ka näide, et kiirem oli andmed CD-toorikule kirjutada ja autoga Tartust Tallinna sõita, kui hakata ootama, kuni need andmed võrgu teel ühest punktist teise jõuavad. Samuti tõi välja väga olulise asja süsteemiadministraatori töös - skriptide kirjutamine tegevuste automatiseerimiseks. Et nn 3-reegel, kus 3 korda järjest sarnast tegevust ei tehta ja administraator peab olema niiöelda "laisk" ja mitte olema pidevalt kaastöötajatel silma all.(Ling, 2016)

Andres Septer toob välja vajaduse uurida võimalikult palju taustainfot ettevõtte kohta, kuhu kandideerid. Väga üllatav oli ka tõsiasi, et töökohad vahetuvad IT-valdkonnas nn tagatubades. Küsitakse töötajatelt, kas keegi tunneb kedagi, kes seda tööd võiks teha. Ja tööpakkumiste portaalidesse jõuavad ainult jäätmed. Seetõttu toob ta välja vajaduse juba IT-õpingute ajal luua palju sidemeid ja toob näite, et hinnatud inimene, kes saadab enda tutvusringkonnale kirja sooviga leida tööd, siis ca nädala jooksul peaksid talle pakkumised tulema. Oluline on leida kuldne kesktee, et tööülesanded oleksid konkreetsed. Enda kogemusest Playtechis töötades rääkis ta , et ühelt poolt on seal nüri töö, kus teed päevast päeva konkreetsed lõiku. Samas väikefirma on ka teistpidi ohtlik, kus ollakse IT inimesena üksi ja on vaja kohvimasinat parandada ja printeris tahmakassetti vahetada.

Einar Koltšanov on Scrum-master, kelle töö peamine eesmörk on see, et arendajad saaksid rahus oma tööd teha. Ta on selline ühenduslüli juhtkonna ja arendustiimi vahel. Aitab äriinimestel ja IT-inimestel üksteist paremini mõista, et visioonid oleksid ühesed.(Septer, Koltšanov, 2016)

Ivar Laur on EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes rääkis ettevõtete analüüsimisest, et leida petuskeeme. Analüüsimine on tihedalt seotud IT-ga, kuna riistvaraline võimekus selliseks analüüsiks peab olema väga suur. Samas toob ta siiski välja tõe, et tegelik info on analüüsi jaoks kasutatavast infost erinev ja toob näite hetkel Läti viinarallist. EMTA-l on ühed andmed, aga tegelik arv on palju suurem. Aga tegelik põhjus, miks üldse andmete analüüsi on vaja, on see, et kuna ei suudeta kõike teha, siis tuleb millegi alusel välja valida see, mida teha. St mis on kasulikum ja aitab rohkem riigil raha säästa. Ja analüüs on põhjapidavam kui suvaline emotsioon. Lisaks peab EMTA olema paindlik, kuna pidevalt leiutatakse uusi võimalusi riiki petta.(Laur, 2016)

Jaan Priisalu rääkis küberturbest Eestis ja Eesti infotehnoloogiliselt eduloost, olles olnud ise lähedalt seotud ID-kaardi koos digiallkirjaga juurutamises Eestis, lisaks ka e-valimiste ja e-residentsuse projektidega. Samas leidis mainimist ka fakt, et 2003 a. tekkis venekeelne foorum internetti, kus vahetati infot, kuidas küberkuritegevust ellu viia. Nn küberkurjategijate Facebook. Ta toob välja laiemalt, et küberkaitse on meie kõikide heaolu kaitse. Et me ei peaks enda mugavuse pärast muretsema. Et me ei pea muretsema, et meil voolab kraanist vesi ja peale seda voolab kanalisatsiooni. Lisaks oli üllatav teada saada, et tuntud antiviirustarkvara Symantec ja Malwarebytes i arendatakse Eestis.(Priisalu, 2016)

Viimasena esines Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis turundusest, kui ühest tänapäeva majandusruumi olulisimast aspektist. Võib olla väga hea toode, aga ilma turunduseta ei tea sellest keegi. Teine olukord, kus mingi ettevõte on oma tootega sellises nišis, kus konkurentsi pole - et siis toode müüb end ise. Jah, ta müüb, aga kuni selle hetkeni, kuni tekib mõni konkurents. Sealtmaalt on vaja hakata tegelema turundusega. Samas leiab käsitlust ka bränding. Ei ole kasu heast ja kiirest internetiühendusest kodus, kui ruuterit saabub paigaldama lohakas ja ebaviisaka käitumisega tehnik. Turunduse osas on IT-l suur roll. Näiteks Google, Facebook jms. uurivad kasutaja käitumismustreid ja vastavalt sellele suunavad inimesele veebibrauserisse reklaame. Lihtsam on läbi inimese käitumise ( tema veebibrauseri nimistu ) saada teada tema harjumusi, kui võttes arvesse tema sugu, välimust, haridust jms. Kokkuvõttes on bränding nagu vihmavari, mille all on ettevõtte turundus. Lisaks sellele on ka seal PR ehk avalikkussuhted, mis määravad, millise maine ettevõte endast jätab. Samuti toob ka Hedi Mardisoo välja, et IT inimene ja äriinimene peavad suhtlema, et ei saadaks teineteisest valesti aru. (Mardisoo, 2016)

Loengutest kokkuvõtet tehes võib öelda, et loengutega kaeti väga laialt erinevad IT valdkonnad, sh. arhitekti, arendaja, testija ja administraatori töötahud. Lisaks ka analüüsimine, küberturve ja turundus, mis kõik kasutavad IT-d. Kõikjal on oluline see, et inimesed kommunikeeruksid ja saaksid asjadest ühtemoodi aru. Tänu kommunikatsioonile tuleb ka koostöö - nt. arendaja peaks programmi kirjutades arvestama arhitekti soovitustega, Süsadminn oskab omakorda arhitektile öelda, milleks on ettevõtte süsteem võimeline. Ja arendajad peaksid looma logifailid loodavasse tarkvarasse, et süsadminn saaks nende abil probleemidele jälile. Ühine nimetaja on fookus - Testlio keskendub vaid testimisele, Lembitu Ling vaid adminnitööle, küberturve ja maksu-tolliamet keskendub olulisemale, sest kõike niikuinii ei suudeta teha.

---

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates sellest semestrist, millal ainet õpetati.

Eraldi kokku leppida ei ole vajalik, kuna järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-s.

Järelarvestuse puhul toimub registreerumine ÕISi-s.

Õigus arvestust uuesti teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel (OF) õppekohal 20 EURi.

(Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva : a) tuleb koostada ja kinnitada enda õpingukava deklaratsioon, b) esitada VÕTA taotlus, c) esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel, d) liikuda IT-Kolledžis ühelt erialalt teisele.

Kui on saadud eksamil positiivne hinne, aga soovitakse seda parandada, siis on võimalik taotleda ühte kordussooritust. Akadeemilisele õiendile kantakse kõrgem tulemus.

(Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016) (Eesti Infotehnoloogia Kolledž, 2016)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna vajalik sooritada semestris 27 EAP-d , siis esimesel semestril on võlg 3 EAP-d, teisel 5 EAP-d. Aga kuna võlg esimese semestri eest kandub edasi ( kumulatiivselt ), siis maksta on vaja 3*2 + 5 = 11 EAP eest, summas 550 EURi. (Vau, Varendi, Septer, Tretjakov, Võsandi, 2016)