User:Tjagoman: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
 
(One intermediate revision by the same user not shown)
Line 66: Line 66:


'''Vastus'''
'''Vastus'''
Tuleb esitada taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus]VÕTA kord</ref>
Tuleb esitada taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus]VÕTA kord</ref>


Line 91: Line 92:


== Viited ==
== Viited ==
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

Latest revision as of 13:50, 18 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taivo Jagomann

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Väga hea meel oli vaadata videosid teiste esinejate poolt, mis avasid IT-maailma laiemas spektris. Sisse oli toodud turundust, startupindust ja muudki, mis esmapilgul IT-ga otseselt ei haakugi. Antud töös on toodud välja iga esineja poolt kõlama jäänud mõtted.


Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu[1]

Andres Kütt rääkis tarkvara arhitektiks olemisest. Väga põnev oli kuulata arhitekti olemusest ettevõttes. Teda pole otseselt vaja ja ei ole väga populaarne inimene. Seda muidugi naljana öeldud. Olen Andresega nõus, et arhitekt on siiski vajalik organisatsiooni suurtes süsteemides orienteerumiseks ning uute tarkvara lahenduste implementeerimist olemasolevaga. Töötades ise telekomettevõttes, siis uute lahenduste pealetulek on vältimatu ning süsteemid muutuvad aina keerukamaks ning mahukamateks. Arhitekti üks olulisemaid ülesandeid on tarkvarasüsteemi hoidmine arusaadaval tasemel ning mitte lasta süsteemil üle pea kasvada.


Kristel ja Marko Kruustükk: Testimine ja statupid[2]

Marko ja Kristel rääkisid põgusalt oma õpingutest IT-Kolledzis ning pikalt teistest edukatest Eesti startupidest. Eriti paelus esitluse osas just nende enda startupi ehitamise osa. Oli tunda, et Kristel on kirega oma teema juures ja märkas oma igapäeva töös teda häirivaid asju. Esitlusest jäi kõlama, et oma ettevõtte või startupi asutamisel, on oluline omada ka ärilise taustaga inimest, et heast mõttest toodetaks ka reaalset raha. Välja toodi ka reaalne elu - eduni ei jõuta sirgjooneliselt, vaid nõuab pikaaegset pühendumist ja rasket tööd. Kindlasti peab tegevus olema fokusseeritud, et mitte lasta end rajalt kõrvale juhtida. Äri laiendamise juures on kindlasti oluline viibida kliendi juures. Mis tähendab seda, et kontor tuleb rajada ka sinna, kus sul tekib maksev klient.


Lembitu Ling: Süsadminnimisest[3]

Sysadmin peab olema laisk – üle 3 korra ei tee käsku käsitsi, vaid skriptid selle ära. Lembitu Lingi sõnul on vaja teha tööd, mil reaalselt seda vaja on, mitte ei pea istuma kontoris kohapeal. Soovitatav on võtta 24/7 teenuste toimimiseks minimaalselt 3 inimest. Tema soovitus oli mitte lasta tööandjal endale pähe istuda ja ühel inimesel kolme inimese töö ära teha. Üldiselt kuvas tema esitlusest läbi temaatika, et igas ettevõttes on omad probleemid ja ideaalset olukorda ei ole kuskil.


Andres Septer ja Einar Koltśenov: IT tööturg. Karjäärikäänakud.[4]

IT tööturu pildi kirjeldus A.Septeri poolt oli väga ehtne ja tõepärane. Siinkohal peab nõustuma, et lahkumisavaldus on alles ainuke viis Eestis palgatõusu saada. Andres lahterdas väga hästi ära ettevõtte tüüpide järgi iga ettevõtte plussid ja miinused. Kõlama jäi mõte startupide osas - miks sõita kellegi kiiluvees, kui ise sellega alustada? Ise pooldan sellist lähenemist kahe käega 100%-selt. Andres soovitab hoiduda nii arendajatel kui adminnidel hoiduda väikesest ettevõtetest, kel pole raha palkade maksmiseks ning kogu IT on ühe inimese kukil. Einar kirjeldas äriüksuse ning IT vahelist koostöö probleeme ideaalselt. Puutudes ise kokku igapäevatöös selliste teemadega, siis tundsin enamus väljatoodud punktid ära. Positiivne oli see, et toodi välja osapoolte muudatused, et koostöö oleks edaspidi kiire, efektiivne ja tulemuslik. See, et on võimalik teisest valdkonnast ümber tulla IT-sse, annab julgust inimestel muuta oma esialgset valikut. Seda on Einar tõestanud.


Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile.[5]

Andmeanalüüsi ettekandes jäi kõlama, et andmed on võimalik väga erineval viisil tõlgendada ning samuti on keeruline täielikku tõde andmetest leida. Pigem annab andmeanalüüs indikatsiooni ja sisendi teatud tegevustele. Kuna ettekanne tehti MTA andmete põhjal, siis seal ongi raskendatud 100%list vastavust leida. Väga meeldis, et oli toodud mõningad näited, kuidas andmeid visualiseerida arusaadavalt kõikidele osapooltele. Kuna tegemist on bigdata andmetega, siis visualiseerimine andmetele on väga oluline. Huvitav oli ka saada insigihti riigi maksude kohta ning mis valdkonna ettevõtted omavahel kõige tihedamini koostööd teevad. Kindlasti annab ettekanne tänasesse töösse uusi mõtteid andmete kuvamiseks ning erinevate seoste loomiseks.


Jaan Piirsalu: Eesti Vabariigi küberkaitse.[6]

Küberturvalisuse osas jäi mulje, et Eesti on hetkel üks paremaid riike maailmas. Seda just peamiselt sellepärast, et me suudame juurutada lahendusi kiiresti. Tallinn on kujunenud unikaalseks küberturvalisuse epitsentriks. Sellega seoses on üheks perspektiivikaks õppimissuunaks kujunenud ka mulle küberturvalisus.


Hedi Mardisoo: IT ja turundus.[7]

IT ja turunduse ettekandes jäi kõlama Hedi kolm põhiküsimust brändinguga seoses: 1) Miks? See on brändingu tuum. 2) Kuidas? See kaasab müügi, turunduse ning organisatsiooni. 3) Mis? Toode ise. Siinkohal tooksin ka sisse teise teooria (Kotler), kus kliendile pakutaval tootel on võimalik eristada 3 tasandit – 1) põhihüve on tuumikkohal. Toote põhihüve sisaldab neid väärtusi, mida tarbijal on vaja enda vajaduste rahuldamiseks. 2) Tegelik tootele on põhihüvele lisatud täiendavaid atribuute, mis vormivad idee tegelikuks tooteks. Tegelikult tootel on kindel kvaliteet, pakend, funktsioonid, disain ja brändi nimi. 3) Laiendatud toode. Selle puhul pakutakse lisaks eelenvatele täiendavaid hüvesid ja teenuseid. Nendeks võivad olla garantii, installatsioon, finantseerimine, järelteenindus ja tarne (Kotler et al 2008, 501). Olen Hediga nõus, et tänapäeval on ilma turunduse ja kommunikatsioonita keeruline ennast nähtavaks teha. See oleks nagu pimedas ruumis tüdrukule õhusuudluse tegemine – sina tead mida teed, aga teised ümberringi mitte. IT on keeruline valdkond ja turundusel on siinkohal tähtis roll muuta tehniline keel ka vanaema jaoks arusaadavaks. Ka vanaema tahab teatuid teenuseid kasutada, kuid ta peab aru saama temale pakutavast väärtusest.


Esitlused olid kõik päevakajalised ning väga reaalse elu lähedased. Ei räägitud populistlikku poliitilist juttu, vaid konkreetselt nii nagu on. Väga positiivne on edaspidi selliseid loenguid pidada ning erinevaid külalisesineiajd kutsuda.



Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[8]. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga[9]. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is[10]. Kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[11] Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.[12] Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.[13]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[14]

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal).[15]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 24

Y = 26

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.[16]

Kui esimese semesri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 26 EAPd, siis: Aastas kogutud EAP-d kokku:

X+Y= 24+26= 50 EAP

54 - 50 = 4

4 x 50 = 200

Vastus: Esitatav arve on 200 €

Viited

  1. [1] loengusalvestus Andres Kütt
  2. [2] loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)
  3. [3] loengusalvestus Lembitu Ling
  4. [4] loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov
  5. [5] loengusalvestus Ivar Laur
  6. [6] loengusalvestus Jaan Priisalu
  7. [7] loengusalvestus Hedi Mardisoo
  8. Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 18.10.2016
  9. Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. 18.10.2016
  10. Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. 18.10.2016
  11. Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 18.10.2016
  12. [8] Õppekorralduse eeskiri 5.2
  13. [9]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal
  14. [10]VÕTA kord
  15. [11]VÕTA KKK
  16. [12] Kõrgharidusreform KKK