User:Mkarner

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Kärner
Esitatud: 18.10.2016

Essee

IT-maailma erialad on tänapäeval küllaltki laiali valgunud. Seda ennekõike lihtinimese peas. Tihti seostatakse IT-päedevust tehnilise taibuga, päris nii see tegelikult ju pole, et programmeerija oskab külmikuid parandada või scrum-master kõvaketta vahetust teha. Selleks, et pärismaailma IT-aladega tuttavaks saada, on IT kolledži õpilastel suurepärane võimalus kui ka kohustus läbida erialatutvustuse kursus. Järgnevalt kirjutangi mida head mina selle kursuse loengutest enda teadmistesse sain.

Andres Kütt rääkis enda arhitektiks kujunemisest ning arhitekti põhiväärtustest. Arhitekti amet ei ole sugugi lihtsate killast ning programmeerimisega otseselt igapäeva elus kokkupuudet on suhteliselt vähe. Võtmeväärtusteks on suhtlemis- ja kommunikeerimis oskus, sest tihtipeale on arhitekt just see kogenud meeskonnaliige, kes näeb ära projekti valukohad, mida suure entusiasmiga "hakkame nüüd koodi kirjutama" programmeerijad ei näe. Siin kohal ongi vaja head suhtlemisoskust - hoida ära üleliigne ja ebamõistlik töö nii, et ka lihtsad programmeerijad aru saaks, miks tegelikult nii peaks tegema ja kõik oma vahel lõpuks sõpradeks jääksid. Minu arvates võiks tuua arhitekti ja tüüpilisele helisüsteemile paralleele: arhitekt on selles maailmas helivõimendi. Signaal ja mõtted tulevad kliendilt, arhitekt võtab välja ebaolulise ja võimendab olulist ning seejärel tuleb kõlaritest ehk programmeerijatelt selge ja kvaliteetne tulemus. Ühe hea mõtte andis Kütt veel. Iga aine kohta tuleb ENDA jaoks välja mõelda, miks seda õpetatakse. Kui jääda kinni õppeaine nimetuse juurde, siis ei jõua kunagi tuumani ning õpingud on vaevalised ning tulemused kehvad. Lõppkokkuvõttes huvitab ainult mind ennast, kuidas mul õpingutega läheb. (Kütt, 2016)

Kristel ja Marko jätsid endast veidi sihitu mulje. Nende minevik tundus suure ringi tõmblemisega mööda maailma, millest oli rohkem rahalist kahjumit kui kasu. Tegelikult on aga sellise tegevusega kaasnev kogemuste pagas hindamatu. Oma lühikese elu jooksul on nad saanud palju valusaid kui ka positiivseid kogemusi ning selle tulemusel on neil nüüd maailma tasemel start-up. Nende kogemustest lähtudes tuleks start-up'i tehes mõelda algusest peale tehnilise inimesena ka korralikult ärilise poole peale. Programmeerija või arendajana kiputakse kinni olema tehnilises lahenduses ning ärilise vaatenurga alt ei suudata oma projekti hinnata. Kliendi vajaduste kaardistamine on start-up'i juures ka kindlasti oluline teema, Kristeli ja Marko kogemustest rääkides, tehti toode valmis ning siis tuli välja, et inimesed tegelikult ei vajagi seda. Innustav oli kuulda, et tegelikult ei ole start-up'i maailmas, kus liiguvad suured rahalised investeeringud, järgmiste sammude astumine üldse keeruline ega ressurssi nõudev. Tuleb ennast natuke tagant sundida ja julgus kokku võtta ning seeläbi hakkavadki sündima ajapikku suured asjad. (Kruustük, K., Kruustük, M. 2016)

Kolmandas väliskülalise loengus leidsin kiirelt lektori Lembitu Ling'iga ühise keele tänu sarnastele elu keerdkäikudele. Eriti puudutas mind tema välja ütlemine, et sõpradele ei tohiks teha tasuta tööd, sest aeg muutub aina väärtuslikumaks ning varsti ei ole sul lihtsalt endal aega kui sõpradele "heategevust" teed. Aeg on iga inimese kõige suurem väärtus. Ühtlasi meeldis mulle ka mõttekäik, et probleemi korral ei peaks otsima lahendust vaid lahenduskäiku. Googeldamine on loomulikult IT inimese vaat et kõige sagedamini kasutatav oskus, kuid tuleks mõelda, mida googeldada. Googeldamine on õige, seda tulebki teha, kuid seda tuleks teha nii, et sellest ise ka midagi õpitakse (jua võib-olla tulevikus vähem vaja läheb). Kõige muu juures andis Lembitu ka põhjaliku ülevaate süsteemi administraatori igapäeva tööst ja mõningatest nippidest. Hea süsteemi administraator oskab lugeda paljusid programmeerimis keeli, on parem käsi arhitektile ning on targalt laisk - automatiseerib kõikvõimalikud korduvad tegevused, mida süsteemi üleval hoidmiseks vaja on. (Ling, 2016)

Eriala tutvustavate loengute sarjas neljas loeng keskendus põhiliselt erialastele raha teenimis võimalustele. Andres Septer tutvustas erinevaid IT-töölisi palkavaid ettevõtete tüüpe, millele töökoha valimisel tähelepanu pöörata ning mida hinnata. Päris kõigega ma nõus ei olnud, näiteks faktiga, et iga ettevõte tahab teenida kasumit ning selle tulemusena tegelikult peedistatakse töötajaid. Jah, selliseid ettevõtteid võib olla, kuid just selleks ju eelnenud nõuanded, kuidas tööandjat valida, olidki. Minu isiklik kogemus kattub mitmes kohas välja toodud põhitõdedega. Minu praegune töökoht, Proekspert AS, on üldiselt kõige selle negatiivse "ohumärk-on-see-ja-see" jutu juures väga meeldiv erand ja mul on selle juures siiralt hea meel. Andres soovitas veel saada oma ettevõtlus kogemus, kas või töö kõrvalt teha mingi väike asja-ajamine. Olen temaga nõus, kuid siinkohal tahaksin siiski ka olla pisut ettevaatlikusele rõhutav. Kui inimeses puudub ettevõtlikkuse kirg siis ei tule sealt kunagi midagi head. Väide, et kui ei taha olla "neeger" suures korporatsioonis, siis tee oma ettevõte, ei ole tegelikult väga mõistlik. Inimesed, kes ei ole kunagi ettevõtlusega tegelenud, ei adu, et siis oled sa tegelikult "neeger" oma enda ettevõttes. Vähemalt alguses. Enda ettevõttes ei ole tööaeg üheksast viieni vaid sa oled oma ettevõtte juht, omanik, ainus arendaja ja raamatupidaja 24/7. Inimesed, kellel ettevõtluskirg puudub, tasuks olla mõned nädalad töövari vms väikeettevõtjale, et saada aru, mida see kõik tegelikult tähendab. Jäävad mitmedki närvirakud ning tuhanded eurod alles. Einari soovitusega minna välismaale ringi vaatama nii kaua kui pole majalaenu ja lapsi, on minu arvates vägagi õige. Einar soovitas ka teha veidi eeltööd ja mõelda, kas too välismaa suure palgaga tööpakkumine ka kohapeal elades ära tasub. Elamiskulud on igal pool erinevad ning vahel ei sobi inimestele ka esmapilgul paradiisina tundunud looduslikud olud. Loengu põhjal olekski kõige õigem variant minna peale kooli välismaale, mõne aja pärast tulla tagasi Eestisse, luua oma pere ja alusatada siis põhitöö kõrvalt mingi enda ettevõtmisega. Olen selle ideaaliga vägagi nõus, kuigi see minul õnnestunud pole. (Septer, 2016)

Ivar Laur'i loeng rääkis andmetöötlusest, seda eriti big data vaatenurgast ja Eesti statistika näidetel, mis on võrreldes muu maailmaga heal järjel - meil on andmed 20 päevase viitega. Ehk on see väikese riigi eelis. Laur'i loengust jäid andmeanalüüsi kõrvalt meelde ka mitmed elulised mõtted, näiteks me ei tea, mida me ülehomme tahame. Täpsustatult, enamasti me ei analüüsi piisavalt, et mõelda, mis saab peale homset. Mis saab, kui oleme oma praeguse tahtmise saavutanud. Minu arvates on see inimese ja võib-olla tänapäevase pealiskaudse nuti-ühiskonna probleem. Suur probleem, sest sellest on tingitud suur (ressursi) raiskamine ning see tõttu ka saastamine. Tsiteerides Ivar'it: "Alati ei ole vaja teha kõike ja tegeleda kõigega. On vaja teha valikuid. [...] On vaja analüüsida, kust sa saad suuremat kasu." Lisaksin viimasele lausele veel, et kust sa saad suuremat kasu võimalikult olematu kahjuga. Veel jäi Ivar Laur'i loengust meelde tõik, et rohkem panustamine ei sisalda alati rohkem ausust. Ettevõtte praktikas siis rohkem maksude maksmist ei võrdu ausama maksmisega. Ettevõte, kes on suurem võib pooli aspekte varjates maksta rohkem makse, kui väike ettevõtja ausalt makstes. See pärast peaks alati millegis seisukoha võtmises jälgima ka taustsüsteemi. See kipub aga tihti meelest minema, kui näeme kuue kohalisi arve, mille lõppu euro märk trükitud. (Laur, 2016)

Erialatutvustuse kursuse Jaan Piirsalu loeng keskendus küberturvalisusele ning Eesti küberneetika eeskujule maailmas. Mind sümpatiseeris lugu noormehest, kes üritas pangast viiruse abil raha varastada ning kelles üritati leida tavalist, mitte-kriminaalset inimest. Uskumatu, et põhjus, miks ta kuritegelikule teele läks, oli eneseusu puudumine. Ta oskas IT-alal väga palju, kuid ta ei uskunud iseendasse. See andis minu jaoks selge signaali, et endasse tuleb rohkem uskuda, nii saavutame rohkem. Eesti on oma küberneetikas väga kõrgel tasemel. Seda tõestab asjaolu, et Jaapanlased, üliarenenud rahvas, küsib Eestilt sellel alal alati nõu. Samas Eesti üks nõrku külgi - vananev väike rahvastik - on tegelikult meile eeliseks mistahes teiste, sh Jaapani ees. Tekib palju konflikte ning probleeme, kui üritame asendada inimesi arvutitega. Võtame sellega inimestelt, kes on töö leidnud, töö ära. Kuna meil on aga väike rahvastik, siis meie saame endale suurte riikide võimekust luua arvutite abil. Loome automatiseeritud töökohad arvutitele. See annab inimestele rohkem vaba aega, kõrgetasemelisemad töökohad ja sellega kõrgema arengutaseme. Minu arvates on see suur eelis suurte riikide ees. (Piirsalu, 2016)

Viimase erialatutvustuse loengu viis läbi Hedi Mardisoo, kes hetkel töötab Starmanis. Hedi keskendus brändingu ning turunduse teemadele ning kuidas see IT projektidega paratamatult seotud on. Bränding jälgibki, et turundus ning toode/teenus ise oleksid omavahel sünkroonis. Üldiselt oli loeng minu jaoks üsnagi segane, olenemata sellest, et mitmed korrad internetist üle kuulasin, ilmselt natukene kinni loengu pidaja väljenusoskusest või ettevalmistusest. Mulle meeldis väga Mardisoo mõte, et programmeerija teeb olemuselt väga loovat tööd. Tõepoolest, olenemata süsteemsest programmeerimiskeelest ja koodi loogikast, peab programmeerija looma probleemile lahenduse. Loovuse piirideks on tema loogika võimed ning programmeerimiskeele võimalused. Tegelikult on ka kunstis sama, näiteks muusika - piirideks muusiku oskused ja tema pill, või näiteks pildikunst - piirideks kunstniku loovus ja tema töövahendid. Hedi Mardisoo andis mulle ka kaks mõtet, kuidas efektiivsemalt õppida. Esiteks, iga õpitu tuleks ise oma sõnadega ja valjuhäälselt üle seletada ning teiseks, arutledes on tulemus seda parem, mida vähem üksteisi omavahelises suhtluses lolliks tehakse. Tahan neid mõtteteri kindlasti enda elus rakendada. (Mardisoo, 2016)

IT-kolledži erialatutvustuse kursuse loengud olid üllatavalt põnevad ning täis igapäevaelus vajalikke nõuandeid ning teadmisi. Eesti küberneetika seikadest big data-ni, tundus mulle siiski, et kogu leongusari oli kokku pandud enne kõike süsteemi administraatori õppuritele, sest mulle ei tundunud mitte üheski loengus, et oleks rääkinud arendaja just arendaja elust. Nii mitmeski kohas, mis ilmselt on tõsi, jäi mulje, et süsteemiadministraatorid on kuidagi eelistatud ning IT-maailmas arendajatest kõrgem klass. Olen väga tänulik, et IT-kolledži õppekavas selline aine kohustuslik on, sest häid kogemuste jagajaid on värskelt õppima tulnud noortele tõesti vaja.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? (IT kolledž, 2016, Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele)

Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituseks tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is ning see peab toimuma vähemalt 2 tööpäeva enne kordussooritust. Kolm kordussooritust on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta. Oma finantseeritaval õppekohal õppijale on kordussooritus tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (IT kolledž, 2016, Õppekorralduse eeskiri) Käesoleval õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu suurus 20 eurot. (IT kolledž, 2016, KKK)

Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? (IT kolledž, 2016, Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele)

Vastus
Selleks, et saada vajaduspõhist õppetoetust, peab õppur olema sisse astunud kõrgkooli 2013/14 õppeaastal või hiljem, perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta ei tohi olla suurem kui 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus. Õppetoetuse saamiseks peab toetust sooviv isik vastama eelloetletud nõuetele, täitma eesti.ee keskkonnas taotluse. Selleks on vajalik eesti.ee-sse sisse logida (ID-kaart, mobiil-ID või panga kaudu). Minimaalne ainepunktide arv toetuse saamiseks on semestris 30. Sealjuures, kui õpilane saab esimese ja teise semestri peale kokku 60EAP-d, siis on tal õigus vajaduspõhisele õppetoetusele olenemata, kas esimesel või teisel semestril oli EAP-sid vähem kui 30. (IT kolledž, 2016, Vajaduspõhine toetus)

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (IT kolledž, 2016, Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele)

Minu X: 20
Minu Y: 28

Lahendus
Tasuda tuleb (27-20) + (54-20-28) = 13 EAP eest. Kokku 50EUR * 13EAP = 650EUR. (IT kolledž, 2016)

Viited

1. IT kolledž (18.10.2016). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [1]
2. IT kolledž (18.10.2016). Finantsinfo [2]
3. IT Kolledž (18.10.2016). KKK [3]
4. IT kolledž (18.10.2016). Vajaduspõhine õppetoetus [4]
5. IT kolledž (18.10.2016). Õppekorralduse eeskiri [5]
6. Koltšanov, E., Septer, A. (21.09.2016). IT tööturg ja karjäärikäänakud [6]
7. Kruustük, K., Kruustük, M. (07.09.2016). Testimine ja startupid [7]
8. Kütt, A. (31.08.2016). Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu [8]
9. Laur, I. (28.09.2016). Andmed ei allu analüüsile [9]
10. Ling, L. (14.09.2016). Süsadminnimisest [10]
11. Mardisoo, H. (12.10.2016). IT ja turundus [11]
12. Priisalu, J. (05.10.2016). Eesti Vabariigi küberkaitse [12]