User:Kleesman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

• Sissejuhatus

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

• Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

• Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis). Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

• Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid"

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist, tohutult palju tööd ja unetuid öid. Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

• Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

• Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused. Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

• Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile"

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

• Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse"

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

• Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus"

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud. Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi. Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi välja ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat. Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

• Kokkuvõte

Üldiselt võib öelda, et terve aine vastas ootustele ja oli väga põnev ning huvitav. Oli meeldiv kuulata oma eriala spetsialistidelt erinevaid lugusid ja õpetussõnu, muidugi kõik andsid ka väga hea ülevaate oma valdkonnast. Kõige meeldejäävam oli Andres Kütti peetud loeng, see kuidagi suutis mind panna mõtlema oma eesolevale teekonnale ja välismaal õppimisele või töötamisele. Igatahes olid kõik esinejad põnevad ja laiendasid meie kõigi silmaringi ning kindlasti kõik leidsid midagi, mis neile kõige rohkem huvi pakkus.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi , kui vajutada "Kordussooritused" lingile.

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta.

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastused

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.