User:Krastas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristina Rästas

Esitamise kuupäev: 19.oktoober 2016

Essee

IT Kolledži õppekava aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärgiks on selgitada algava õppetöö korda, eeskirju ning tutvustada võimalusi, mis avanevad IT Kolledžis õppides. Antud aine raames vaadatud videloengud külalisõppejõududest olid väga huvitavad ning palju mõtteainet pakkuvad. Nagu tuvustavas esmaloengus öeldi, et püüdke leida igast ainest iva, siis püüdsin seekord leida selle ka igast külalisloengust :

Andres Septeri kõne kirjeldas üsna humoorikalt kurba seisu Eesti tööturul, kus parema palga jaoks pead ülemusi ähvardama lahkumisavaldusega. Ent seegi võib toimida vaid palgatõusu soovi korral - kui peaks tekkima tahtmine üleüldiselt firmas karjääriredelil tõusta, siis see on peaaegu võimatu. Lihtsaim lahendus sellises olukorras on ettevõtte vahetus. Oluline aspekt tööturu juures on muidugi Andrese sõnul veel enesemüügioskus. Erakordselt hea karakteriga tööline võib sama tööd tehes saada paremat palka võrreldes nendega, kes on vaiksed ja vagurad.

Einar Koltšanov tõi välja suurima probleemi IT inimeste ja ärimeeste vahel – nad ei mõista teineteist ja pole kedagi, kes õpetaks neid teineteist mõistma. Äripoolel ollakse harjunud olema umbmäärased, kuid see ei sobi IT inimestele. Viimased tahavad kindlat visiooni ja arusaama sellest, mida peab tegema. Samas on IT inimesed need, kes hindavad kõrgeimaks probleemiks tehnilist poolt, kuid nö „mitteolulised“ väiksemad mured võivad olla just need, mis ärimeestele tähendavad kliendi püsimist või lahkumist.

Ka Kristel ja Marko Kruustük rääkisid, kui oluline on enesemüügioskus. Nemad võtsid osa Londonis toimunud hackathonist, kus algul jäid kolmandaks, kuid tänu väikesele õnnele ja heale muljele said Angelhacki asutaja kaudu ka edasi San Franciscosse. Seal tuligi kasuks enesemüügioskus, kuna enda idee pidi lühikese ajaga võimalikult hästi maha müüma. Neil õnnestus see suurepäraselt ning autasu oli vääriline – 25 000 dollarit.

Lisaks enesemüügioskusele on oluline mõista, kuidas müüa enda toodet või teenust. Hedi Mardisoo Starman AS-st tõi välja olulisemad küsimused, mis tuleks läbi mõelda, et enda toode turunduse kaudu edukalt ühiskonda viia. Alustaladena tuleks näiteks mõelda, miks sa seda asjad teed? Milles seisneb selle olulisus teistele? Kuidas sa viid konkreetse toote või brändi mõtteviisi kommunikatsiooni kaudu rahvani? IT valdkond on selles suhtes tulnud turundusmaailmale tugevalt appi. Tänu sellele on võimalik vähemkulukalt õppida klienti tundma ja teha testinguid. Sellest on isegi tekkinud mõiste growth hacking e minimaalsete investeeringutega tehtav edukas promo, mille peamised vahendid on sotsiaalmeedia ja otsingumootorid.

Süsadminnimise juures on Lembitu Lingi sõnul oluline enda võimete õige hindamine. Näiteks 24/7 teenuse jaoks oleks normaalne miinimum 3 inimest, kes seda haldavad. Samuti ei tohiks oma põhitöö kõrvalt teha „sohilapsi“ ehk servereid mõnele heale tuttavale kiirelt ja odavalt. Need hakkavad lõpuks samuti lihtsalt aina rohkem aega ära võtma ning lõpuks võib kõik kasvada üle võimete. Seejuures märkis ta ära, et kõige parem süsadmin on laisk süsadmin, sest tema scriptib süsteemi, mis kiirendab progressi ja jätab ära ebaviisaka käsitöö tegemise.

Andres Kütt räägib ühest märkamatust isikust – arhitektist. Märkamatust just seetõttu, et kui äripoolel on projektijuhi eesmärgiks teha kindlaks tähtajaks klient õnnelikuks ning programmeerija tahab lahendada huvitavaid ülesandeid, siis arhitekt haldab keerukust. Tema töö on teiste jaoks nähtamatu, kuid tema on inimene, kes ainsana on võimeline olukorda lahendama kui ülesande keerukus on teiste jaoks juba üle pea kasvanud. Probleem seisneb aga selles, et tihti kutsutakse arhitekt kohale liiga hilja ning siis võivad ka tema oskused ja lahendused olla piiratud.

Ivar Lauri kõne aitas paremini mõista andmeanalüüsi tähtsust. Enamikele ettevõtetele on andmeanalüüsist saadavad vastused elulise tähtsusega, kuid tegelikult on andmeanalüüs kasulik oskus igaühele. Iga inimene peab hommikust õhtuni langetama otsuseid mitmete valikute seast, isegi kui need on pisikesed – mida selga panna? Mida hommikusöögiks süüa? jne. Enamus meie valikuid tulenevad meile antud info analüüsist – millised riided on mul kapis? Millised neist on puhtad? Mis mul eile seljas oli? Kas ma jõuan kiiremini valmis pudru või võileiva? Kumma järele mul rohkem isu on? Me analüüsime iga päev infot, mõnikord on sellest tulenevad otsused suurema vastutusega, teinekord väiksemaga, kuid oskus ja vajadus andmeid analüüsida on minu arvates igal hetkel ja igas valdkonnas vajalik.

Ka Hedi Mardisoo tõi oma kõnes välja, et tänapäeval on ülioluline roll andmeanalüüsil. Lausa nii oluline, et ükski normaalne ettevõtte ei tee tema arvates ühtegi turundusinvesteeringut ilma eelneva andmeanalüüsita. See on loogiline, sest nagu Einar Koltšanov mainis, on ka kõige pisemad detailid need, mis võivad tagada kliendi püsimise või lahkumise. Need olulised detailid võivad ilmneda just andmeanalüüsi käigus.

Jaan Priisalu jutu tõttu sain targemaks eelkõige kahe teadmise võrra:

1. Koostöö on oluline

Koostöö oli Priisalu elus oluline kuna tema tahtis ühendada erinevate pankade inimesed, et ühiselt võidelda kurjategijate vastu, kes kõikidele pankadele võisid ohtlikuks muutuda. Kuigi tegemist oli pika protsessiga, oli see tulemuslik. Lisaks on koostöö olulisus märgatav ka asjaolust, et küberkurjategijad ei tavatse enam iseseisvalt tegutseda, vaid on kõik kuhugi kokku koondunud ning tegutsevad ühisrindena. See on aastate jooksul toimunud muudatus, milleni on jõutud seetõttu, et nii töötada on kasulikum.

2. Keelteoskus tuleb alati kasuks

IT tudengile on loomulikult oluline mõista mitmeid programmeerimiskeeli. Mida suurem on pagas, seda suuremad on tavaliselt ka võimalused kõrgemale liikuda. Samas ei tohi unustada, et ka meie mõistes klassikaliste ehk võõrkeelte oskus on IT valdkonnas oluline. Huvitava detailina jäi mulle Priisalu kõnest meelde, et küberkuritegevuse tehingud toimuvad vene keeles. Seega ükskõik, mis vallas töötada või tegutseda, keelte oskus ei jookse mitte kunagi mööda külgi maha.

Õpingukorralduse küsimused

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13).

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12).

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.2).

Korduseksamile peab registreerima ÕIS-is, reigstreerumise ja ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1).

Kordussoorituse tegemise võimalused tehakse teatavaks aine alguses, soorituse osas kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2) .

RF tudengitele on kordussooritus tasuta, OF tudengitele 20 eurot (KKK 10).

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

• Kinnitama individuaalse õpingukava igaks semestriks (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1)

• Esitama avalduse akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel kuni üheks aastaks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4)

• Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4)

• Registreerima vabaained, mis on EIK mõnest teisest õppekavast või teise kõrgkooli akredeeritud õppekavast (Õppekorralduse eeskiri 3.1.1)

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10).

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimesel semestril jääb maksukohustuseks 8 EAP-d, kui teisel semestril teha 21, siis jääb teisest semestrist puudu 6 EAP-d, millele lisanduvad esimese semestri puuduvad 8 EAP-d. Seega aasta lõpus tuleb maksta 14 EAP eest, mille väärtus on 14x50= 700 eurot.