User:Jkoolmei

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jaan Koolmeister

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Esimesest loengust sain teada, miks ma üldse IT Kolledžisse õppima tulin ning miks on hea, et ma selle kooli lõpetan. Sai palju üldist informatsiooni, millest on väga palju abi õpingute alustamiseks. Kindlasti üks tähtsamaid loenguid, sest sai teada, millal tuleb oma tööd esitada ning millised sanktsioonid järgnevad ebaõnnestumisel. Samuti anti teada, kelle poole teatud küsimustega pöörduda. Tungivalt soovitati spagetti mitte teha! Ka kõik teised tarkuseterad olid väga objektiivsed ning tabasid naelapea pihta.

Loengut pidas arhitekt Andres Kütt. Alguses ütles, et hommikune loeng on tema jaoks öö. Järelikult töö nõuab öösel kaua üleval olemist, mis tundubki olevat IT teemalistel töökohtadel tavapärane. Akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida, kuigi see tundub äärmiselt tüütu ja mõttetu. Ülikoolis peab ise kõike tegema, haridus on meie enda asi ning keegi teine sind sundida ja suunata ei saa. See tähelepanek on väga õige ning kehtib suuremal määral just kaugõppe kohta, sest kui ise motivatsiooni ja aega õppimiseks ei leia, siis ei ole lihtsalt võimalik aineid positiivselt läbida. Sain teada, milleks peab matemaatilist analüüsi õppima, kindlasti annab see motivatsiooni sellele ainele palju aega pühendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga huvitavalt rääkis ning hea oli kuulata. Motiveeris õppima ning ennast pidevalt arendama. Loengu viimane pooltund samuti huvitav arutelu üldistel IT teemadel.

Kolmas loeng oli testimisest ja start-upimisest. Kristel Kruustük töötab testijana ning rääkis sellest tööst. Testija töö tundus väga huvitav ning erinevaid töövõimalusi palju. „Start-up on kiire kasvuga ettevõte.“ (Paul Graham). Eesti start-up edulood, mis andsid palju indu, et kõik on võimalik, kui piisavalt aega panustada. Testlio asutamise lugu oli ka väga huvitav, algul pealtnäha lihtne asutus nõuab tohutult suurt tiimi ning aega, et üldse sellise tulemuseni jõuda. Kindlasti väga õpetlik ning andis aimu, milliseid samme tuleks läbida, kui kunagi hiljem oma start-up luua. Minule isiklikult väga meeldib, et loengutes on erinevad esinejad, kes räägivad IT maailma erinevatest tahkudest ning annavad sellega aimu, millega täpsemalt mingi valdkond tegeleb. Esimese kursuse tudengile on see väga valgustav ning aitab valida, millised alad rohkem huvi pakuvad ning millised vähem. Huvitav on kuulata inimest, kellel on mingi teemaga rohkem kogemusi ning oskab teemast rääkida ka sügavuti.

Süsadminnide vastutusvaldkond peab olema täpselt määratletud. Lembitu Ling suutis süsadminnide elu väga huvitavaks rääkida. Head nõuanded, mida hea süsadminn peab tegema ning mida ta teha ei tohiks. Ei ole mõtet käsitööd teha, vaid korduvad protsessid tuleks scripti kirjutada. Loll administraator on see, kes teeb kõik töö käsitsi, näiteks uue kasutaja loomisel logib igasse serverisse eraldi sisse. Lisaks sai teada, et administraatorite ja arendajate vahel on pidev heitlus, kuna üks ei mõista teist ja vastupidi. Hea administraator peaks olema partner nii arendajale kui ka arhitektile. Samuti on kõigil vajalik mõista süsadminnide vajalikkust, kuigi võib tunduda, et nad eriti tööd ei teegi. Hea süsadminn on lihtsalt kõik protsessid automatiseerinud.

Väga head soovitused töökoha otsimiseks olid viiendas loengus. Tähtis on IT siseringi sisse saada ning inimestega suhelda, siis on suurem võimalus hea töökoht leida. Meeldis see, et pöörati tähelepanu kohtadele, mida tuleks vältida. Samuti Einar Koltšanov andis julgust juurde, et ei pea olema IT taustaga, et IT’d õppida või kunagi töötada selles valdkonnas. Hästi oli välja toodud ka IT inimeste ja ärimeeste vahe, kus üks ei mõista teist ja vastupidi. Nagu ka varasemates loengutes välja toodud, on kõige hea aluseks ühtne tiim, kes räägib omavahel asjad läbi ning liigub ühise eesmärgi poole.

Kuna Tartu Ülikoolis infokorraldust õppides käsitlesime samuti palju andmete ja andmete analüüsi teemat, siis oli kuues loeng minu jaoks huvitav ning natuke tuttav. Kirjutasin ka oma lõputöös Big Datast ning selle mõiste kasutusvormidest. Kui natuke uurida, siis selgub, et äärmiselt keeruline on oma andmetes sorimist takistada. Erinevad kliendikaardid, ID kaart, sõidupiletid ning rääkimata arvutist, koguvad meilt pidevalt andmeid. Nagu selgus, siis toimub see ka juriidilisel tasandil. Tundub, et see on jõhker privaatsuse rikkumine, kuid ilma n.ö nuhkimiseta läheks riik päris ruttu hukka. Kogu riigi majandus sõltub andmetest. Hästi oli välja toodud ka IT poole vajalikkus andmete kogumisel, töötlemisel ning analüüsimisel. Ilma korralikult ülesehitatud süsteemita ei ole võimalik Big Datat analüüsida, andmete hulk on lihtsalt tohutu ning nõuab väga palju ressurssi. Suuri andmekogusid tavalise koduarvutiga juba analüüsima ei hakka. Eks loengu idee oligi selles, et ilma tehnoloogiata ei ole statistikal mõtet.

Seitsmendas loengus oli palju huvitavat ajalugu. Sain palju targemaks küberturvalisuse kohapealt. Jaan Priisalu tundub olevat oma ala täielik spetsialist, keda kuulaks palju pikemalt. Lisaks IT teemadele rääkis palju ka üldharivat juttu, mis laiendas silmaringi. Esinejal oli palju kogemusi erinevate süsteemide ülesehitamisega, millest enamus olid seotud Eesti riigi e-süsteemidega. Üks suuremaid ja rohkem kasutatavaid on kindlasti digiallkiri, mida arvatavasti on enamus eestlastest oma elu jooksul kasutanud. Hea on kuulda, et Eesti on tegelikult ka infotehnoloogias maailma tipus.

Nagu ka varem on räägitud, siis räägiti ka kaheksandas loengus, et väga vajalik on IT inimeste ja ärimeeste vaheline kommunikatsioon. Samuti on toote brändingul ja turundamisel oluline, et toode tõesti oleks hea ning teenuse puhul peavad kõik töötajad, kes klientidega tegelevad, hoidma firma mainet üleval. Kõige parem bränding firmale on see, kui kliendid räägivad toote või teenuse kohta head. Olen ise klienditeeninduses töötades aru saanud, et juhtide suhtumine töötajatesse kandub edasi ka klientidele ning firmale see absoluutselt kasu ei too, kui töötajat ei austata. Kui tööandja ei suuda töötajat piisavalt motiveerida (olgu selleks siis palk või mingi muu preemia), siis ei ole viimasel tahtmist oma töössse täielikult pühenduda ning sealt saabki kõik halb alguse. Rahulolematu töötaja ei suuda tekitada rahulolevaid kliente.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. 2) Õppekorralduse eeskirja järgi kellegagi kordussooritust kokku leppima ei pea, vajalik on end ÕIS-is eksamile registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. 3) RF õppekohal õppides on eksami kordussooritus tasuta. Juhul, kui kukutakse kahest kordussooritusest läbi, siis on aine uuesti deklareerimine tasuline. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus on 20 eurot.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamise eelduseks on vabade kohtade olemasolu teisel erialal. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui õppekava läbimiseks vajalikud ainepunktid on koos, siis ei ole tingimata vaja deklareeritud, aga tegemata jäänud ainet sooritada. RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. Siiski on võimalus ka raha tagasi saada, kui õppekorralduse punkti 3.1.8. lugeda: „Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimese semestri lõpuks on koos 28 EAP’d ja teise semestri lõpuks 19 EAP’d. Kuna semestris on kohustuslik täita õppekava 27 EAP mahus, siis esimese semestri eest arvet ei tule. Küll tuleb arve teise semestri eest 7 EAP ulatuses (kohustuslikud 54 EAP’d – 47 EAP’d). Kuna ühe puuduoleva EAP eest tuleb tasuda 50 EUR’i, siis on summa 350 eurot.