User:Onurk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Oliver Nurk

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ja näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.

Esimeses loengus, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja kuna enamus tudengitest reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.

Teises loengus tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.

Kolmas loeng tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad. Mõlemad neist on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlased ning fakt, et nende loomingust on saanud rahvusvaheline ettevõte oli vägagi inspireeriv. Selline edu aga ei tule päevapealt ning mitte ka ilma raskusteta. Marko ja Kristel rääkisid erinevatest probleemidest millega nad oma karjääri jooksul on pidanud kokku puutuma. Üldkokkuvõttes õppisin, et kui sa oled piisavalt pühendunud oma eesmärkidele on võimalik jõuda väga kaugele. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid, kuna eduka startupi loomine on üks minu unistusi. Tänu neile sain suurema ülevaate sellest, mida startupi loomine endast kujutab.

Neljandas loengus ilmus meie ette Lembit Ling(keda huvitaval kombel tuntakse ka nime all Snakeman). Loengu teemaks oli Süsadminnimine. Oma ameti õppis Lembit peamiselt iseseisvalt. Loengu alguses tõi ta ka välja, et üks tema iidoleid IT alal on olnud teist loengut andnud Andres Kütt. Lembit avastas varakult, et koodi kirjutamine tema rida ei ole - samas pani ta südamele, et väga kasulik on see, kui on olemas oskus koodi lugeda ning seda mõista. Ka soovitas ta olla veidikene laisk ning asju automatiseerida nii palju kui võimalik. Loeng pakkus huvi kuna õpin ka ise administreerimist ning see andis suurema kujutluspildi sellest, millega üks korralik süsteemi administraator tegeleb. See oli ka väga teretulnud kuna terve esimene semester eriti admini poole peale õppekavas rõhku pandud eriti ei ole ning ülevaade tulevikust oli vägagi teretulnud.

Viies loeng rääkis meie õppejõud Andres Septer koos Einar Koltšanoviga IT tööturust. Loengu esimeses pooles toodi välja erinevad asjad mida peaks meeles pidama tööd otsides ning toodi ka välja erinevaid kohti kuhu tööle võimalik minna(Startupid, Enterprise, Riigiasutus jne.). Välja toodi iga tüübi head ja vead mis on tulevikus kindlasti kasulik. Huvitav oli ka see, et enamus tööpakkumisi mis tegelikult midagi väärt on liiguvad nii öelda tutvuste kaudu - avalikus konkursis on enamasti aga madalama astme tööotsad. Soovitati ka luua omale juba ülikoolis tutvuste võrgustik, mis kindlasti tulevikus kasuks tuleb. Loengu teises pooles räägiti IT inimeste ja äriinimeste omavahelisest läbikäimisest ning mõistmisest. Selgus, et kuna mõlemal poolel on oma arusaam asjadest, mis enamasti ei ühti on probleemid kerged tekkima. Ideaalses olukorras oleks mõlemal aga ühine visioon ning mõistmine.

Kuuendas loengus tuli rääkima EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ta rääkis sellest, kuidas analüüs tegelikult meie igapäevaelu mõjutab. Teatud seoseid ning käitumismustreid uurides on võimalik suunata ressursse täpselt sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. Räägiti ka täpsemalt andmete analüüsi tähtsusest Maksu- ja Tolliametile. Nimelt koostatakse just analüüside põhjal riskianalüüse. Kuigi ma isiklikult eriti andmete analüüsi vastu huvi ei tunne ei ole ma ka ignorantne ning mõistan seda, kui kasulik on olemasoleva info läbi töötamine. Saadud tulemused võivad tõsiselt kasumit suurendada.

Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist on teemaga, mis mind ennast on isiklikult minevikus vägagi palju huvitanud kuna tegemist on aja kulgedes aina päevakohasema temaatikaga. Arvestades tänapäeva ühiskonna toetumist arvutitele on küberkaitse kindlasti valdkond mida unarusse jätta ei ole mõistlik. Väga huvitav oli täpsemalt teada saada, mis võimalusi küberkaitse pakub - Näiteks suuri sündmusi nagu sõjad saab ennetada just küberkaitse teel. Toonitati palju ka koostöö tähtsust naaberriikidega. Koostöö viib kiiremate lahendusteni ning ka turvalisema lõpptulemuseni. Eesti on endiselt üks juhtivaid riike küberkaitses olenemata meie väiksest rahvaarvust ning asukohast ning arvan, et seda trendi tuleks jätkata.

Viimases loengus tuli oma kogemusi jagama Starmani turundusjuht Hedi Marasoo. Juttu tuli IT ja turunduse vahelisest suhtest. Hedi ütles, et turundus ning IT käivad käsikäes. Selle väitega nõustun ma 100% kuna ilma turunduseta eisaa IT firma enamus juhtudel läbi lüüa. Peab olema midagi, mis paneb inimesi sinu firmast rääkima ning viib selle avalikkuse ette. Firmal tekib nö brand, mis võiks tähendada siis seda, mida inimesed sinust räägivad kui sind kohal pole. Hea branding aga toob juba firmale tohutu kasu ja eelise.

Kokkuvõttes olen positiivselt meelestatud kogu õppeaine kohta. Kuigi oli ka loenguid mis minu huvidega nii väga ei haaku, oli sellele vastukaaluks ka palju loenguid mis mind vägagi huvitasid. Kõige enam meelde jäid mulle: Loeng küberkaitsest, kuna tegemist on aina aktuaalsema ja tähtsama teemaga tänapäeval ; Loeng IT tööturust, kuna see tuleb töö otsides kindlasti kasuks ; Loeng startupidest, kuna tunnen, et startup võiks olla midagi, mida kunagi proovida võiks. Aine andis mulle palju uut infot ning oli kasulik kuigi järgneva semestri üritan kolmapäeva hommikul ikkagi magada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12)

• Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8)

• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1)

• Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7)

• Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva peab:

• Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1)

• Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4)

• Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4)

• Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1)

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=25 EAP, Number 6

Y=22 EAP, Number 3

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.