User:Kpartel

Erialatutvustuse töö

Autor: Kaarel Pärtel

Kuupäev: 19.10.2016

Essee

Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest.

Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud , aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid.

Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.

Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.

Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.

Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.

Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis.

Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.

Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et ITs on lõputult palju võimalusi, millega peale hakata.

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:

a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;

b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;

c. motivatsioonikirja;

d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast.

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€