User:Mnomm

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mihkel Nõmm

Esitatud: 19.10.2016

Essee

• Loeng #1: Õppekorraldus ja sisekord.

Eks see oli nagu sissejuhatavad loengud ikka on - ehk siis anda ülevaade eesootavast. Sai väärtusliku ülevaate aspektidest, mida peaks õpingute käigus meeles pidama ja tähele panema, seejuures sai ka informatsiooni kolledžisisestest üritustest ja muudest tegemistest-tegevustest.

• Loeng #2: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (esinejaks Andres Kütt).

Esineja andis huvitava tausta sellest, kuidas ta on siiamani välja jõudnud. Vaatamata sellele, et tal oli oma pere ja töökoht millega tegeleda, suutis ta kõige selle kõrvalt veel MIT magistrikraadi kätte saada, mis näitab, et kui piisavalt tahta, siis ka saab. Samuti kirjeldas ta oma töökohustusi kui süsteemiarhitektina ja milliste katsumustega ta kokku puutub igapäevases elus. See andis huvitava ettekujutuse kuidas sellesse ametisse kohati suhtutakse IT-valdkonnas ja kuidas inimestega suhtlemine on üüratult tähtis, et oma seisukoht maksma panna. Tööõhustikus kultuuriliste erinevuste väljatoomine maadeti andis mõista, et need erinevused on märksa drastilisemad kui ma arvata oleksin osanud.

• Loeng #3: "Testimine ja startupid." (esinejateks Kristel ja Marko Kruustük).

Minu ettekujutus startup-idest on alati olnud selline, et kamp karvaseid tuleb vägevate ideedega lagedale, klopsivad midagi suure hurraaga kokku ja sinna see ka jääb - hea kui teadmisi juurde saab. Sellest loengust oli selge, et vaatamata sellele, et startup-i loomine on äärmiselt stressirohke, aeganõudev ja riskantne, on see täiesti teostatav ning pole välistatud, et sellest võib irduda ka vägagi edukas ettevõte. Huvitav oli tõdeda sedagi, et reaalse toote olemasolu pole nii oluline kui potentsiaalse toote müümine - peaasi, et inimesed kuulama jääksid. Startup-ide teemal rääkides võiks mainida ka ühte seriaali startup-i loomisest, nimega "Silicon Valley". Tegu pole kindlasti eluliselt täielikult korrektse seriaaliga, kuid käsitleb rohkemal või vähemal määral startup-i loomise konarlikke aspekte (koos huumoriga), seega huvitujatel soovitan vaadata.

• Loeng #4: "Süsadminnimisest." (esinejaks Lembitu Ling).

Esineja andis mõista, kui tähtis on arendaja ja administreerija kooslus. Arendaja peab oma töö tegemisel arvestama nii riistavaliste piirangutega (mitte süsteeme üle koormata ja kasutada ressursse säästlikult) kui ka sellega, et administreerijal elu lihtsam oleks kui ta süsteeme päevast päeva haldama peab. IT-inimestel on tihtipeale raske oma 'kastist' välja tulla ja mõista, et mida talt nüüd tahetakse ning millega arvestama peab, seega on kommunikatsioon esmatähtis kahe osapoole koosluses.

• Loeng #5: "IT tööturg ja karjäärikäänakud." (esinejateks õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov).

Kohati üllatav oli võib-olla see, kui oluline on tutvuste olemasolu ja et avalikku konkurssi jäävad n.ö. jäänused, mida ei suudeta kinniste konkurssidega täita, kuigi selge on see, et parimad töökohad liiguvad juba loomu poolest siseringides. Ettevõtte valikul võiks valida sellise, mis on piisavalt suuremõõtmeline (kindlus, struktuur, töövõime) ja võimaluse korral väikeettevõtteid vältida, kuna sellega kaasneb keskmisest suurem töömaht, palju tööväliseid kohustusi aetakse kaela jms 'sekeldused'. Startupidel on suur varisemioht, seega tuleb olla ettevaatlik nende valikul ja tõsiselt kaaluda kas on mõtet seda riski võtta, et üks hea päev võib asi lihtsalt katki jääda, samas mitte püstitades kõrgeid lootusi stabiilsele töökohale/palgale. Kasulik oleks ka teada saada, kas eksisteerib mingisugune efektiivne haldus, et ei tekiks liigset segadust ning töö tegemine läheks hõlpsamalt. Samuti on juhtimisahela olemasolu vajalik, vastasel juhul kipuvad konfliktid tekkima, kuna kellegi sõna ei jää n.ö. peale ja iga otsuse tegemise hakul demokraatlikult kisa tõstmine ei ole just soovitatav. Kokkuvõtlikult võiks siis rangelt soovitada teha eeltöö ära kui on plaan kuhugi tööle asuda.

Info levik IT poolelt äri poolele ja vastupidi ning osapoolte vajaduste selgitamine on esmatähtis, kuna tihtipeale IT ja äripoole arvamused ning teadmised ei ühti omavahel ja sellest tulenevalt võib tekkida palju lahkhelisid ning arusaamatusi.

• Loeng #6: "Andmed ei allu analüüsile." (esinejaks Ivar Laur).

Sai hea tutvustuse EMTA igapäevaste tegemiste kohta - ega varem pole väga lähemalt selle kohta uurinud ega otsest huvi olnud. Esineja käsitles nii ettevõtete maksupettusi, koostööprotsesse EMTA-ga ning toodi välja ka mitmeid statistilisi andmeid seoses EMTA tegevustega. Andmete kogumine on üks asi aga nagu Ivar selgitas, siis võib nende asjakohane ärakasutamine olla üpriski keeruline. Tihtipeale piirab andmete efektiivset kasutust andmete valesti tõlgendamine, andmete vähesus või andmete kehv struktureeritus.

• Loeng #7: "Eesti Vabariigi küberkaitse." (esinejaks Jaan Priisalu).

Esineja on väga mitmekesise taustaga ja kogenud küberkaitse alal. Jaan tõi välja mitmeid näiteid Eesti küberajaloo põhjal. Esineja mainis ka e-valimisi, mis on rahvusvaheliselt suure kriitika alla sattunud selle potentsiaalse ebaturvalisuse pärast. Küberkaitse põhineb tugevalt hetkeolukorra jälgimisel nii kodus kui ka mujal ning selle põhjal mõistlike järelduste tegemisel. Nagu iga turvalisust sisaldaval alal, peab ka küberturbes tõsiselt n.ö. ajaga kaasas käima, vastasel korral jõuavad pätid sinust ette ja turvalisus on ohustatud. Väga raske, kui et mitte võimatu, on absoluutselt igat küberkaitse aspekti perfektselt läbi mõelda ja teostada, seega on vajalik eristada tähtsamad osised vähem olulisematest ja vastavalt tõõjõudu rakendada ühele või teisele poole, samas osata ka näha võimalikke nõrkusi süsteemis, mis võivad hiljem probleemiks osutuda.

• Loeng #8: "IT ja turundus." (esinejaks Hedi Mardisoo).

Sihtgrupid kui sellised ei ole väga mõistlikud, vaid kasulikum on keskenduda pigem inimeste käitumismallidele, mille kaudu saab enim ette näha, millisel viisil peaks reklaamima oma toodet. Hedi tõi välja aspekti mida käsitleti ka paaris eelmises loengus - ehk äri poole ja IT poole koosluse tähtsus ehk efektiivse kommunikatsiooni olemasolu. Maine ülestöötamine kehvast seisust on väga aeganõudev ja kulukas. Avalikkusele edasi antavat informatsiooni töötatakse hoolikalt läbi ja viimsete täpsusteni. Reklaam ja turundus kipub tihtipeale olema tähtsam kui toode ise, sest kui keegi antud tootest või teenusest pole mida kuulnudki, siis ei õnnestu seda kellelegi ka müüa.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri "punase joone" päevani.

---

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse tegemiseks peab ennast selleks ÕIS-is registreerima ja kui õppejõud seda nõuab, siis ka õppejõuga kokku leppima.

---

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritustele on võimalik registreerida ennast kas ÕIS-i kaudu või õppejõu poolt määratud viisil.

---

Mis on tähtajad?

Kordusarverstusele registreerimisel peab meeles pidama, et töö sooritamise ja registreerimise vahele peab jääma minimaalselt kaks tööpäeva, vastasel korral pole võimalik tööd sooritada.

---

Kui palju maksab kordussooritus, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumuseks 20€. Arved soorituste kohta edastatakse ÕIS-i.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Selleks peab esitama avalduse 1 tööpäev enne semestri "punase joone" päeva õppeosakonda rektori nimel, kusjuures avaldusele peab lisama nimekirja senistest õppesooritustest, kuna sobivad ained arvatakse uue õppekava soorituste hulka.

---

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Põhiline on, et kolledži lõpuks oleks vajalik arv õppekava valikainete mahust täidetud (minimaalselt 25 EAP).

---

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Peale selle, et liigsete valikainete arv võib üle jõu käia, tuleks tähele panna ka seda, et nominaalõppemahtu (180 EAP) ületavate ainete eest peab maksma iga EAP eest 40€ (k.a. RF õppekohal olevad tudengid). Lisamärkuseks peaks ka mainima, et kui tudeng lõpetab EIK nominaalajaga, siis on tal õigus taotleda nominaalõppemahtu ületavate ainete eest makstud raha tagastamist kuni 30EAP piires.

Ülesanne

X=26; Y=20

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAP-d ja teise semestri lõpuks 20 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna EIK poolt on kehtestatud õppekulude osalise hüvitamise määraks 50€/EAP - mis kehtib siis, kui semestris on täidetud vähem kui 27 EAP mahus õppeaineid - tuleb esimesel semestril tasuda 50€ (1 EAP) ning teisel semestril 350€ (7 EAP). Õppeaasta lõpuks oleks siis kokku 400€ (8 EAP).