User:Gkahest

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

2 Esimest sissejuhatavat loengut olid väga informatiivsed kooli bürokraatia vaates, antsid vastuseid niimõnelegi tekkinud küsimusele ja viitasid kenasti kust saada lisa informatsiooni kui peaks küsimusi tekkima, kellelt mida küsida ja kust infot leida.

Andres Küti loeng oli väga inspireeriv, andis edasi väga õiget perspektiivi kuidas peaks õppimise ja haridusteesse suhtuma. Nii mõnetigi läheb see kokku minu enda arusaamaga, et kui juba on see tee ettevõetud siis tuleks sellest ammutada maksimaalset kasu. Ilmselt on igal valitud aineil mingi mõte/kasu millest arusaamine võib küll alguses veidikene keeruline tunduda aga järelemõeldes on igast omandatud teadmisest varem või hiljem siiski kasu. Tema haridustee kirjeldus oli väga huvitav ja seda tasub kindlasti eeskujuks võtta. Mulle tundus küll et ta rõhus rohkem tarkvara arhitektuurile aga minumeelest on infosüsteemide/võrkude arhitektuur vähemalt sama huvitav teema millega tegeleda ja sinna poole ma ise proovingi liikuda.

Hea arhitektuur aga eeldab head tarkvara ja head tarkvara saab ainult läbi hea testimise, olgu arendajad kui head tahes nemad näevad ikkagi igal hetkel oma väikest tükikest millega nad tegelevad ja et suureplaanis kõik töötaks nagu ette nähtud peavad käe külge panema testijad. Minumeelest on testimine väga vajalik aga alahinnatud tegevus, kuigi ma ise olen temaga kokku puutunud peamiselt oludel sunnil töökäigus enda asutuse rakendusi testides, on see väga hästi näidanud selle tegevuse vajalikkust, selles valguses on minumeelest imetlusväärne agiilne test-driven Ruby arendus, kus koos koodiga kirjutatakse ka kohe testjuhud ja neid jooksutatakse automaatselt koguaeg koodi arendamise ajal. Samas vabavara kasutajana olen ma aastaid juba tegelikult testimisega endale teadvusatamma tegelenud ja nii mõnegi bugreporti kirjutanud. Testlio'st ei olnud ma enne Kristeli ja Marko loengut kuulnud, aga minumeelest on see geniaalne idee just see osa et "suvalised" inimesed saavad tulla tarkvara testima, ideaalne meetod tudengitele või inimestele kellel töökõrvalt palju aega üle natukene lisarahateenida, mulle tundub et nende Startup võib veel kaugele jõuda, sest mida rohkem tarkvara maailma tekib seda rohkem on seda ka vaja testida. Väga huvitav oli ka kuulda nende teekonnast ideest kuni selleni et nad startupi käima said.

Snakemani loeng oli minu jaoks eriti tore kuulada, tema IT karjäär hakkas väga sarnaset kohast kui mu enda oma, elektroonika ja arvutite parandamisest/kokkupanemisest seda küll palju aastaid hiljem kui tema oma aga siiski oli selles väga suur äratundmisrõõm, lisaks käis jutust läbi minumeelest üks parimaid IT alaseid üritusi mis Eestis tänaseni toimub ee.kevad. Ma olin küll liiga noor et osaelda newsis (news tegelikult veel täitsa eksiteeris kui ma võrku pääsesin aga oli juba suremas) või fidonetis aga käia sellisel üritusel mida on korraldatud 20 aastat ja näha seda seltskonda ja kuulda nende lugusi kuidas vanasti asjad käisid on väga huvitav. Naljakas on see et DEMO scenega puutusin isegi vähemalt niipalju kokku et sain imestada kuidas on võimalik nii väikese mahuga failist nii vägevat pilti ja heli kätte saada. Eriti südantsoojendav oli kuulda Debiani promojatest ja Ökulist, kellega on au isegi kohtuda olnud, minumeelest on Debian tänaseni parim linuxi distro. Minumeelest oli snakemani "õpetussõnad" väga paikapidavad et "sohilapsi" ei tohi omale tasuta teha, sest muidu jäädki tasuta süsteeme haldama aga tegelikult on enda töö hinnastamine minumeelest üks raskemaid asju üldse, eriti olukorras kus sa ei tee seda mõnele suurfirmale vaid kellegi väikese projekti tarvis, selles valguses peaks minumeelest tegelikult ka koolis keegi mingil hetkel sellest rääkima, et millised on "tavalised" turu hinnad et inimestel üldse aimu oleks millise raha eest oma teenust pakkuda.

Andres Septeri ja Einar Koltšanov loeng oli ka täitsa sisuline, kuigi ma Andrese mõne mõttega natukene vaidleks st üldjoontes on õige et üksi on paha töötada või siis väikses meeskonnas, vähe inimesi vähe ideid vähe inimesi kellelt õppida, aga seda saab tegelikult tasandada käies erinevatel kokkusaamiselt, näiteks Tallinn Devops Meetupil või siis liituda mõne organisatsiooniga näiteks kaitseliidu küberkaitse üksusega . Aga täielikult nõustun ma sellega, et inimeste manageerimise ja organisatsiooni mälu tekitamiseks on ka minumeelest asendamatu kasutada mingit laadi Ticketingu, inimesed, eriti IT inimesed kipuvad väga kiiresti unustama asjade detaile ja selleks on info talletamine hädavajalik. Väga värskendav oli näha Einari näidet kus täitsa IT väliselt alalt tulnud inimesest sai scrummaster, aga tegelikult on selliseid ametikohti IT's palju kus rohkem loevad isikuomadused ja koostöövõime kui reaalne "hardcore" IT teadmine, paljud inimesed ei aidu et sellist tööd on väga palju - ja seal on vaja üldist arusaamist mitte kõike pulkadeni teadmist.

Ivar Laur -i loeng oli väga tore näide sellest kuidas tegelikult on IT väga paljudel aladel abistavaks vahendiks, enamus asju meie tänapäevases maailmas töötab IT abil, kus IT pole eesmärk eraldi vaid on ainult toetav vahend. Väga meeldis mulle ka tema lähenemine, et kes proovib see saab hakkama, isegi kui algul pole head mõttet kuidas asja lahendada siis proovimise käigus avaneb väga suur ja huvitav maailm.

Jaan Priisalu loeng oli sisuliselt väga huvitav, kuigi ma olen paljuga sellest infost juba ennem kokku puutunud on alati hea kuulata kui oma ala spetsialistid asjadest räägivad. Minumeelest on tänases Eestis asendamatud väga paljud asjad kuhu Jaan on oma käe külge pannud, pankade koostöö id kaardi ja m-id väljatöötamisel milleta me oma elu ette ei kujutakski. CERT-EE loomine kes on tänaseks minumeelest igati rahvusvahelises CERT-i tasemel organisatsioon ja täidab oma rolli eesti küberkaitses väga adekvaatselt. Ja vähem oluliseks ei loeks ma ka küberkaitseliidu loomist mis tegeleb minumeelest väga tänuväärse tööga inimeste harimisel ja kollektiivse aju loomisel. Ka Guardtime-iga olen ma kokku puutunud ja minumeelest nenede loodud keyless signature infrastuktuur on väga vajalik asi ja varem või hiljem on kõik meie logid taoliselt signeeritud. Ka sellega ma nõustun et ilmselt on tulevik midagi taolist nagu Orwelli teostes ja sellekohapealt on meie igaühe roll teha kõik et ei tekiks totaalset kontrolli inimeste üle ja säiliks inimeste privaatsus, sest minumeelest on privaatsus vaieldamatult üks vabaduse ja demokraatia põhi aluseid ja kui me nendest ei hooli siis kaotame ka vabaduse mõelda ja teha seda mida ise tahame.

Hedi Mardisoo loeng oli samatu huvitav, kuigi ma ei ole turunduse ja turundamisega kokku puutunud siis on enesest mõistetav et eduka äriettevõtte loomiseks ja elushoidmiseks on see väga vajalik. Eriti hästi on seda näha Apple pealt kus bränd on suurem kui toode ise, inimesed ostavad suhteliselt pimesi nende tooteid selle pärast et need on nende tooted, mitte sellepärast et toode on xyz põhjusel parem kui konkurendi oma, geniaalne bränd. Aga nagu loengus selgus on turundus just siis eriti oluline kui tooted on väga sarnased, telekomm-i maailm kust Hedi tuleb on täpselt selline valdkond kus teistest eristuda on suhteliselt raske, seega enamus sinu edust oleneb sellest kui hästi sa ennast turundad.

Kokkuvõtteks võib öelda et kõik loengud olid huvitavad ja ühte või teistmoodi silmaringi laiendavad ja tõid välja väga erinevad tahud IT maailmast, milles on tegelikult palju rohkemat kui ainult IT.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 on 20 eurot.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamist kutsutakse akadeemiliseks liikumiseks, selle taotlemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis rkijalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest mille arvestamist ue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

Kolledzi lõpetamiseks tuleb koguda kokku 180EAP'd ja sooritada kõik kohustlikud ained. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb maksta kõigi EAP-de eest mis ületavad tasuta piiri mis on 180 EAP'd (iga kordudvdeklrareerimine kulutab tasuta EAP-si).

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=21 Y=20

Vastus

S1 27-21=6

S2 27-20=7

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 6+7=13 EAP ulatuses,ehk siis esitatakse 13*50=650 eurone arve