User:Ltalsi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liis Talsi

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt. Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod, kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas, omas suuruses ja raskuses, kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.

Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik, kes sõna võtsid, jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd.

ANDRES KÜTT - "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"

Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistrikraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt. Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab, siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema. Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha.

Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid

Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: "Kirglikkus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist, mis sulle tegelikult meeldib ka!" Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli lõpetamist kumbki ei teadnud mida edasi teha, kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid. Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse.

Lembitu Ling - Süsadminnimisest

Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks, et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega.

Andres Septer – IT tööturg

Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võin julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad "mustalt" ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki.

Ivar Laur - Andmeanalüüsist "Maksu- ja Tolliamet"

Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll, kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivseks prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks.

Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse

Eelviimase loengu pidas meile TTÜ õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia. Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie eluspüsimiseks vajaminevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitab säilitada inimestele sellise vabaduse. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta seda, et enda kaitsmiseks tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi, kui ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta. Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaoluühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida).

Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus

Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel, ning kokkuvõtvalt kogu turundusstrateegia paremini planeerimises. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus, kui "agiilne" arendusmeetod ning tavaettevõtete turundus, kui "waterfall" arendusmeetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.

c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).

b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:

• Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks
• Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks
• Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni

c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi. Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest. Kokku seega 5 EAP eest *50 = 250.- EURi