User:Avendla

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Allar Vendla

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2016

Essee

Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad kohe peale gümnaasiumi lõpetamist ITd õppima, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena. Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.

Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut , kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellist, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, oli et igast ainest tuleb leida enda jaoks iva. Sellisel juhul võivad huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.

Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks üks paremaid soovitusi oli see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.

Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling. Tema tutvustas end kui self made süssadmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endalgi viimase tera osas kogemusi.

Neljandas loengus , kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli kõnelejal, Andres Septeril, palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:

• Enne töövestlusele minemist, tee kodutöö ära. Uuri ettevõtte tausta, küsi sõpradelt tuttavatelt, millised kellegi kogemused on.
• Kõik vähegi mõistlikud töökohad liiguvad suust-suhu. Sõbralt-sõbrale, tuttavalt-tuttavale.
• Kui Eesti ettevõttes soovid palgakõrgendust kandideeri uude kohta. Siis on kaks võimalust, kas oled vanas kohas nii hinnatud, et tehakse parem pakkumine või lähed uude kohta, kus ilmselt tehti parem pakkumine.

Teises pooles kõneles Einar Koltšanov enda karjäärikogemustest ning andis väga huvitava ülevaate konfliktidest, mis tekivad äripoole ja IT poole vahel. Konfliktide põhjuseks on peamiselt üksteise mittemõistmine. Kui osapooled saavad aru, kuidas kumbki pool toimib, siis probleeme ei teki või kui tekib, on neid kergem lahendada.

Viiendas loengus käis analüütiku huvitavast elust rääkimas Ivar Laur. Ta on töötanud Eesti Maksu ja Tolliametis 14 aastat. Loengus andis ta põhjaliku ülevaate sellest, mis on analüütiku roll ja sellest, kui tähtis andmeanalüüs on. Kas andmed ei allu analüüsile, või hoopis elu ei allu analüüsile? Ivar Laur rääkis andmeanalüüsi olulisusest objektiivsete otsuste langetamisel. Tänu andmeanalüüsile on prioriteetide määramine lihtsam ja ressursse on võimalik õigemini suunata.

Kuuendas loengus oli külalislektoriks Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitse olukorrast. Tema loengust jäi põhiliselt meelde see, et kui Eesti on milleski maailmas esirinnas, siis on see küberjulgeoleku alane pädevus. Tema huvitavamatest tähelepanekutest jäi veel meelde see, kuidas eksisteerib küberkuritööstus. See pidi sarnanema sotsiaalvõrgustikule, nagu on facebook või teised samaväärsed keskkonnad.

Seitsmendas loengus täitis külalislektori rolli Hedi Mardisoo - Starmani turundaja. Tema rääkis IT ja turunduse koostoimimisest. Põhisõnum, mis loengust kõlama jäi, oli et kui tahad oma tootega läbi lüüa sektoris, kus on juba toimiv konkurents, ei ole seda võimalik ilma turundamiseta teha. Ja kui sa algul isegi suudad enda toodet nö "suust-suhu" levitada, siis konkurentsi tihenedes, ei ole see enam piisav ja on vaja hakata ikkagi päriselt turundama. Ka tema loengus sai korratud Ivar lauri loengus kõlama jäänud tarkus, et ilma korraliku analüüsita ei maksa tegutsema hakata.

Kokkuvõttes sain loenguid kuulates väga palju uut ja huvitavat teada. Seda siis erinevate valdkondade, kui ka inimeste kohta. Kindlasti sain mitmeid häid soovitusi, mida jälgida töökohta vahetades ja kuidas tulevikus õigemaid otsuseid vastu võtta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

• Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
• Kordsussooritusele registreerimine toimub ÕISis.
• RF kohal eksami kordussoorituse eest tasuma ei pea.
• OF kohal kehtestatakse eksami kordussoorituse tasu rektori käskkirjaga.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Õppekorraldus eeskirjale.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Esimese semestri lõpus esitatakse õppurile arve 1 täitmata EAP eest, mis teeb 1x50 = 50 eurot. Teise semestri lõpus peab õppur tasuma arve 9 [54 - (26+19)] täitmata jäänud EAP eest, mis teeb 9x50 = 450 eurot.