User:Dkirilju: Difference between revisions
(One intermediate revision by the same user not shown) | |||
Line 3: | Line 3: | ||
Autor: Dmitri Kiriljuk AK11 | Autor: Dmitri Kiriljuk AK11 | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Line 20: | Line 20: | ||
Viiest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) 21. september loengusalvestus]</ref> sain teada IT valdkonna turust, kuidas kõik toimib. Andres Septer rääkis IT valdkonna elust, kuidas ettevõtes töötada, kuidas oma erialast arendada ja kasvata. Rääkis ta ka kuidas me peame elama tööl, kuidas palka küsima. Rääkis ka startupi kohta, kuidas ideed realiseerida. Einar Koltsanov rääkis oma kogemus IT valdkonnas. Einar praegu töötab Scrum masterina, arvab et karjääris see on väga hea otsustus. Scrum master see ei ole saama suguse nagu proekti juht. | Viiest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) 21. september loengusalvestus]</ref> sain teada IT valdkonna turust, kuidas kõik toimib. Andres Septer rääkis IT valdkonna elust, kuidas ettevõtes töötada, kuidas oma erialast arendada ja kasvata. Rääkis ta ka kuidas me peame elama tööl, kuidas palka küsima. Rääkis ka startupi kohta, kuidas ideed realiseerida. Einar Koltsanov rääkis oma kogemus IT valdkonnas. Einar praegu töötab Scrum masterina, arvab et karjääris see on väga hea otsustus. Scrum master see ei ole saama suguse nagu proekti juht. | ||
Kuuendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28. september loengusalvestus]</ref> sain teada analütikas osakonnas. Analüütika valdkonnas meil tutvustus Ivar Laur. Rääkis ta analütikas ehk töödeülesandes ja sellest valdkonnast vajadustes. Sain teada, andme analütika on ka vajalik osakond IT valdkonnas. | Kuuendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28. september loengusalvestus]</ref> sain teada analütikas osakonnas. Analüütika valdkonnas meil tutvustus Ivar Laur. Rääkis ta analütikas ehk töödeülesandes ja sellest valdkonnast vajadustes. Sain teada, andme analütika on ka vajalik osakond IT valdkonnas. Ivar Laur mainis see, et oluline koht admete analüsi on statistika, aga mina arvan et statistika ja andmete analütika on väga raske asi, aga statistika peab olema kasutatud kõigides ettevõttetes. | ||
Seitmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05. oktoober loengusalvestus]</ref> Jaan Priisalu rääkis oma töökogemus küberneetikas. Rääkis ta turvalistust ja asjad mis selega seotud. Paljud inimised ei tea mitte midagi kuidas kaitsma süsteemi ja turvasüsteemid töötavad ehk mehanismid kuidas saab asjad teha turvatud. Meldis mulle loengust see kuidas Jaan Priisalu rääkis digiallkirja projektiga ja see, et küberkaitse partneri rääkimis keel on venekeel. Arvan see, et täna päevast küber kaitstamine on eesmärk mailmaas, seoses kõiks süsteemid mis me kogu aeg kasutame neid peavad olema turvatud, adndmed peavad turvatud,et kedagi ei saanud neid meie personalne andmed. | Seitmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05. oktoober loengusalvestus]</ref> Jaan Priisalu rääkis oma töökogemus küberneetikas. Rääkis ta turvalistust ja asjad mis selega seotud. Paljud inimised ei tea mitte midagi kuidas kaitsma süsteemi ja turvasüsteemid töötavad ehk mehanismid kuidas saab asjad teha turvatud. Meldis mulle loengust see kuidas Jaan Priisalu rääkis digiallkirja projektiga ja see, et küberkaitse partneri rääkimis keel on venekeel. Arvan see, et täna päevast küber kaitstamine on eesmärk mailmaas, seoses kõiks süsteemid mis me kogu aeg kasutame neid peavad olema turvatud, adndmed peavad turvatud,et kedagi ei saanud neid meie personalne andmed. |
Latest revision as of 07:57, 26 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Dmitri Kiriljuk AK11
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õpilased oma erialast mis nad olid valinud. Saan oelda, et õppeaine annab hea visiion millega tegelb IT valdkond. Ka õppeaine näitab see et IT eriala on väga igakülgne valdkond. Eriala tutvustus õppeaine tutvustab meilt mis meil ootab tulevikus. Õppeaine aitab meilt ootsida ise ennast parimatest valdkonnast.
Esimises loengus [1] oleme tutvutanud kooli elust, kuidas kõik töötab ja kui mingid küsimused toimuvad kelle pöörduda. Räägiti ka stipendiumist, kuidas saab erialastipendiumi saada ja tuleviku stipendiumi saada. Sellest loengust vähemalt hea ülevade kooli elust.
Andres Kütt rääkis oma eluga, kuidas ta sündis nõukoguliidus, oma esinime kogumes arvuti mis nimi on Agat. Kogu elu ta oli seotud arvuti tehnoloogiatega. Töötas pangas Hansapank, kui töötas pangas seose et te ei saa aru panka teema läks ta koolis MBI õpetada. Töötas ta ka skypis. Rääkis selle juttu, et me peame otsima endale, otsida see mis meile kõige huvitab ja klapib. Õpetas ta meil, et meie haridusest huvi on ainult meilt, ma arvan see on päris hea mõtte, et ainult meie koostame meie tulevik, kui me otsustame et haridus on oluline meie elus, siis peame jälgima oma õppimist.[2]
Kolmandst loengust [3] rääkisid oma töökogemusi Kristel ja Marko. Nad lõpetasid ITcollege. Kristel arvab et it eriala on hea valik. Kristel töötas mõne aega nagu Testija, tema ülesanded vead leida. Testija see on eriala mis ta tahab kogu elu teha. Marko rääkis oma elust, kuidas õpes ITcollegis, kuidas ta tutvus oma esimesega töö. Saksamaal ta lõpetas magistri õpe. Marko on see inimene kelle nimetame IT ringis startaper, sest ta tegi oma esimese startupi. Koos Kristel ja Marko rääkisid mis tähendab startup, startup see on project kiire kasvuga. Rääkisid nad eesti startapidest näiteks Transferwise (per to per money exchange). Arvan see, et startup on väga hea mõtte, kui sul on mingi hea mõtte siis ära karda proovi see realiseerida.
Neljandast loengust [4] rääkis oma kogemus IT valdkonnas. Lembit Ling on süsteem administrator. Koolis ta ei ole mõelnud, et tema elu oleks seotud IT erialast. Ainult Elektroonika ringi panni tema töötama IT valdkonnas. Rääkis tema ka oma esimest kogemusi IT valdkonnas, kuidas ta pannis kokku arvutid, kõik tarkvara mis olid toonud Venemas. Proovis ta ka nagu programeerija, aga otsustas, et programerimine ei ole tema leibas, seejärel ta hakkas töötama nagu Linux administrator. Ta arvab see, et hea süsteem admin on laisk, aga ei ole väga laisk, see on päris hea mõtte, seoses et kui sa töötad nagu süsteem admini ja sul on kõik on automatiseeritud, ikkagi sa pead kogu aeg mainima et kõik töötas nagu peab. Rääkis ta ka kui valdkonnas töötavad mittu süsteem admini kõik asjad peavad olema kokku lepitud, ei saa ola kast mis administreerib keegi. Ma arvan, et on see väga hea mõte, kui sa töötad valdkonnas kõik asjad peavad kokku lepitud ja kõik süsteem admin administreerivad kõik kastid.
Viiest loengust [5] sain teada IT valdkonna turust, kuidas kõik toimib. Andres Septer rääkis IT valdkonna elust, kuidas ettevõtes töötada, kuidas oma erialast arendada ja kasvata. Rääkis ta ka kuidas me peame elama tööl, kuidas palka küsima. Rääkis ka startupi kohta, kuidas ideed realiseerida. Einar Koltsanov rääkis oma kogemus IT valdkonnas. Einar praegu töötab Scrum masterina, arvab et karjääris see on väga hea otsustus. Scrum master see ei ole saama suguse nagu proekti juht.
Kuuendast loengust [6] sain teada analütikas osakonnas. Analüütika valdkonnas meil tutvustus Ivar Laur. Rääkis ta analütikas ehk töödeülesandes ja sellest valdkonnast vajadustes. Sain teada, andme analütika on ka vajalik osakond IT valdkonnas. Ivar Laur mainis see, et oluline koht admete analüsi on statistika, aga mina arvan et statistika ja andmete analütika on väga raske asi, aga statistika peab olema kasutatud kõigides ettevõttetes.
Seitmendast loengust [7] Jaan Priisalu rääkis oma töökogemus küberneetikas. Rääkis ta turvalistust ja asjad mis selega seotud. Paljud inimised ei tea mitte midagi kuidas kaitsma süsteemi ja turvasüsteemid töötavad ehk mehanismid kuidas saab asjad teha turvatud. Meldis mulle loengust see kuidas Jaan Priisalu rääkis digiallkirja projektiga ja see, et küberkaitse partneri rääkimis keel on venekeel. Arvan see, et täna päevast küber kaitstamine on eesmärk mailmaas, seoses kõiks süsteemid mis me kogu aeg kasutame neid peavad olema turvatud, adndmed peavad turvatud,et kedagi ei saanud neid meie personalne andmed.
Viimases loengust [8] sain teada turundusest. Heide Mardisoo rääkis oma kogemus. Rääkis ta brändikuga. Sain teada, et bränd on see, et näiteks kui sa lahkud toas, mis sinuga tunduvad inimesed, bränd on see mis inimesed tahavad kasutada ehk teavad, et ainult selle brändi nad usuvad. Rääkis ta ka turundus, kuidas tooded müüja, ehk tutvuda inimised oma toodega ainult hea vaatust. Arvan see, et turundus on suur osa IT valdkonnas, seoses, et inimised ostavad meie IT teenused millised spetsialistid haldavad, IT spetsialistid saavad palka seosed et inimised ostavad meie brändi ehk teenused.
Arvan see, et see aine andis mulle hea vaade, mis mulle ootab tulevikus. Sain teada, et me vallime millega me edasi hakkame tegelema. Sain teada IT valdkonna erinevused. See õppeaine andis mulle võimalused tutvuda ja otsustada millega ma tutleikus hakkan tegelma.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9] Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[10] Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISis.[11] Üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. *** Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.[12] 2016/17 õppeaastal on see 20€. [13]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [14].
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [15].
Kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra,siis tuleb selle est maksta.
Ülessanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X väärtus - 22 ja Y väärtus 20)
2016/2017 õppeaastal tuleb hüvitada kõik EAP-d alla 54, igal semestril soovituslik võtta 27 EAP väärtuses aineid. Ühe EAP hind 50€.
Esimine semestr: 22
Teine semestr: 20
1)Kokku: 22+20=42(EAP)
2)Puudub: 54-42=12(EAP)
3)Võlg: 12*50=600(EUR)
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine " (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) 21. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. oktoober loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri §7 Akadeemiline liikumine artikel 2.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri §1 Õppetegevuse alused artikel 3.6.