User:Ffjodoro: Difference between revisions
| (14 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]] | |||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö = | =Erialatutvustuse aine arvestustöö = | ||
Autor: Filip Fjodorov | Autor: Filip Fjodorov | ||
| Line 6: | Line 7: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Esimest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng]</ref> mis oli 23.09.2016 mina sain teada kuhu mina tulen õppima ja kuidas toimuvad tunnid, kuna peale kutsehariduse koolist - kõrgharidus on midagi teine. Merike Spitsõn tutvustas meid kui palju õppekavad, õppevormi ja õppurit IT Kolledzis. Lühidalt ka seletas mis on õppekorralduse eeskiri, ÕIS, "punane joon" ja milline õppekoormus võib valida.<br /> | Esimest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng]</ref> mis oli 23.09.2016 mina sain teada, kuhu mina tulen õppima ja kuidas toimuvad tunnid, kuna peale kutsehariduse koolist - kõrgharidus on midagi teine. Merike Spitsõn tutvustas meid, kui palju õppekavad, õppevormi ja õppurit IT Kolledzis. Lühidalt ka seletas mis on õppekorralduse eeskiri, ÕIS, "punane joon" ja milline õppekoormus võib valida.<br /> | ||
Merle Varendi rääkis aga stipendiumist ja tagasisidest.<br /> | Merle Varendi rääkis aga stipendiumist ja tagasisidest.<br /> | ||
Juri Tretjakov tutvustas | Juri Tretjakov tutvustas tehnoloogiast mis on kasutusel IT Kolledzis, nagu loengusalvestus süsteem Echo360, paar sõna ka ütles e-õpest, mis asub veebi keskonnas Moodle.<br /> | ||
Teistes loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. ]</ref> Andres Kütt | Teistes loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. ]</ref> Andres Kütt rääkis kuidas ta tuli IT'sse ja millest alustas tema "IT elu" noores ajas. Kõige huvitavaim oli kulda tema jutu arhitektori tööst, kuid ka millest arhitektori töö kaasneb. Mul jäi meeles sellised sõna väljundid nagu "oskus rääkida", "oskus mõtted väljendada". Kuna töötan ka firmas kus praegu kogub IT väike team, siis on väga hea näha, et ilma arhitektorita on mõned projektid raske üles ehitada, et pärast ei teki kuskilt probleemi vaheetapis. Olen ka oma töö karjääri alguses (selles kuus täpselt aasta oma ametlikus töökohas) ja vahepeal mina ka ei oska väljendada oma mõtted õige, samas olukorras oli Andres "et varem (1993 aastas) mina ei oska nii hea väljendada oma mõtted, kui praegu). Ma loodan, et mina saan ka tulevikus areneda ja näha kohe need probleemid mis võivad pärast välja minna ja kindlasti neid lahendada kui nad paistavad välja. | ||
Kolmandast loengust mina sain Kristel & Marko Kruustük käest väga palju põnevat infot kuidas maailmas tekivad startupid ja millest nad ise alustasid ja kuhu nad jõudsid. | Kolmandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]</ref> mina sain Kristel & Marko Kruustük käest väga palju põnevat infot, kuidas maailmas tekivad startupid ja millest nad ise alustasid ja kuhu nad jõudsid. | ||
Mina varem natuke kuulsin hackertonist ja | Mina varem natuke kuulsin hackertonist ja startupist (üld mõttes), aga ei ole süvenenud mis see on ja ei mõeldud kui põnev see on. Täitsa uhke, et nad nii lühike aja eest jõudsid nii palju ära teha ja saavutada häid tulemusi. Kuid ka nende slaidides oli mainitud, et Paul Graham defineeris "startup" nagu kiire kasvuga ettevõte ja Marko&Kristel viisid seda elusse. Kuna mina natuke kokku puutunud äriga, täpsem kutsekooli ajal oli loodud enda ettevõte, siis oli suurem osa asju arusaadav, kuid sain ka teada väga palju uusi teadmisi. | ||
Neljandas loengus Lembitu Ling alustas | Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest"]</ref> Lembitu Ling alustas rääkima kuidas ta teenis oma esimesed raha IT valdkonnas, milline äri oli varem - vanast kraamist arvuteid kokku panemine. Aeg ajalt ta andis nõuet mida parem mitte teha kui sa töötad süsadmini töökohal. Üks neist on kui firma töötab 24x7 siis peab olema vähemalt 3 inimest, parem kui 4-5. Nimelt mina praegu samas olukorras tööl, lisaks praegu meie firmas suur projekt - migreerimine uuema serveri peale, mis lõpuks teeb minu tööpäev kaheksast tunnist vahepeal kümne tunniks. Veel üks nõue Lembitu poolt oli, ära tee tasuta töö, mis lõpuks võib tekkida sulle rohkem mitte palgatud töid. | ||
Viiendas loengus Andres Septer tutvustas meid IT tööturuga ja väga hästi seletas kuidas enda "maha müüa". Esialgu Andres nimetas üldised nõuanded, millised meil Eestis vaja järgima, et leida paremat töökohta. Järgmistes ta rääkis võimalikust variandist mis meie tööturg võib pakkuda, näiteks kas riigiasutuses, suures | Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> Andres Septer tutvustas meid IT tööturuga ja väga hästi seletas kuidas enda "maha müüa". Esialgu Andres nimetas üldised nõuanded, millised meil Eestis vaja järgima, et leida paremat töökohta. Järgmistes ta rääkis võimalikust variandist mis meie tööturg võib pakkuda, näiteks kas riigiasutuses, suures korporatsioonis "Enterparaiss", IT firmas, keskmises ettevõttes, väike ettevõttes või startupis. Oli ka mainitud selle kõike variandi plussid ja miinused. Mina sain väga hea ülevaade kõigist võimalikust variandist mis võib pakkuda Eesti turg. | ||
Järgmistes oli Einar Koltšanov ja ta rääkis oma | Järgmistes oli Einar Koltšanov ja ta rääkis oma karjäärist kuidas ta tuli IT'sse, just täiesti teistest valdkonnast. Mida mina teen endale selgeks temast jutust on see, mis on Scrum master. Scrum master on inimene kes ühendab IT ja äripool koos. See inimene aitab lähendada probleemid mis tekivad IT inimistel ja millised ei ole otseselt seotud IT'ga. | ||
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile"]</ref> Ivar Laur pikalt rääkis analüütikust ja kuidas Eesti maksu ja tolliametis toimub andmete analüüsimine. Oli täiesti detailselt rääkinud sellest kuidas andmed kogutakse, hoitakse, analüüsitakse, millised võivad olla ettevõte poolt tehtud trikke, et kuidagi peeta tulud. Võib ka öelda, et analüütikud teavad mis toimub, kus toimub ja kes on ühe või teise asja taga. Aga mis puudutab IT, siis analüütikule on kogu aeg vaja rohkem ja võimsam servereid. Lisaks sellele süsadmini töö selles valdkonnas koosneb tarkvara installimist, haldamiseks, võrgu ühenduse loomiseks ja muidugi õiguse jagamiseks. | |||
Seitsmendas loengus Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest. Ta tutvustas Eesti küberkaitsest, ütles kes millal ja kus mida tegi. Ise ta lõpetas mitu | Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse.]</ref> Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest. Ta tutvustas Eesti küberkaitsest, ütles kes millal ja kus mida tegi. Ise ta lõpetas mitu ülikoolit ja omandas mitu haridust. Lisaks ta töötas pangas, RIA asutuses ja muidu tegeles mitme projektidega, millised oli seotud meie e-riiki loomisega. Oli huvitav teada saada, et küberkaitses töötavad kõrval ka PR managerit, kuna küberkaitse töö ei ole nii nähtav ja selleks on vaja inimesed kes võivad nähtamatu asju teistele selgeks teha. | ||
Viimasest, kaheksast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus"]</ref> mina sain teada Hedi Mardisoo jutust, mis on turundus ja bränding. Tegelikult, nagu selles loengus oli mainitud, IT ja turundus on omavahel hästi seotud. Viimasel ajal on turus on tihe konkurents ja selleks, et oma toode või teenus ära müüa vaja head turundus inimesi oma meeskonnas/äris. | |||
Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam aga ei ole aega" | Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam, aga ei ole aega" | ||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 63: | Line 50: | ||
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. | Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. | ||
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? | Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
| Line 83: | Line 69: | ||
IT Kolledžis õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (54 EAP - kahe semestri eest) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform KKK 6]</ref><br /> | IT Kolledžis õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (54 EAP - kahe semestri eest) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform KKK 6]</ref><br /> | ||
Ühe EAP hind on 50€ <ref>[www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ | Ühe EAP hind on 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas KKK p3]</ref> <br /> | ||
*Esimene semester: 27-21=6 EAP <br /> | *Esimene semester: 27-21=6 EAP <br /> | ||
*Teine semester: 27-21=6 EAP <br /> | *Teine semester: 27-21=6 EAP <br /> | ||
Kokku tuleb arve 12 EAP eest, 12x50=600€ | Kokku tuleb arve 12 EAP eest, 12x50=600€ | ||
==Notes== | |||
Vormistuse aluseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülg <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja lehekülg]</ref> | |||
=Viited= | =Viited= | ||
<references /> | <references /> | ||
Latest revision as of 23:26, 25 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Filip Fjodorov
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Esimest loengust [1] mis oli 23.09.2016 mina sain teada, kuhu mina tulen õppima ja kuidas toimuvad tunnid, kuna peale kutsehariduse koolist - kõrgharidus on midagi teine. Merike Spitsõn tutvustas meid, kui palju õppekavad, õppevormi ja õppurit IT Kolledzis. Lühidalt ka seletas mis on õppekorralduse eeskiri, ÕIS, "punane joon" ja milline õppekoormus võib valida.
Merle Varendi rääkis aga stipendiumist ja tagasisidest.
Juri Tretjakov tutvustas tehnoloogiast mis on kasutusel IT Kolledzis, nagu loengusalvestus süsteem Echo360, paar sõna ka ütles e-õpest, mis asub veebi keskonnas Moodle.
Teistes loengus [2] Andres Kütt rääkis kuidas ta tuli IT'sse ja millest alustas tema "IT elu" noores ajas. Kõige huvitavaim oli kulda tema jutu arhitektori tööst, kuid ka millest arhitektori töö kaasneb. Mul jäi meeles sellised sõna väljundid nagu "oskus rääkida", "oskus mõtted väljendada". Kuna töötan ka firmas kus praegu kogub IT väike team, siis on väga hea näha, et ilma arhitektorita on mõned projektid raske üles ehitada, et pärast ei teki kuskilt probleemi vaheetapis. Olen ka oma töö karjääri alguses (selles kuus täpselt aasta oma ametlikus töökohas) ja vahepeal mina ka ei oska väljendada oma mõtted õige, samas olukorras oli Andres "et varem (1993 aastas) mina ei oska nii hea väljendada oma mõtted, kui praegu). Ma loodan, et mina saan ka tulevikus areneda ja näha kohe need probleemid mis võivad pärast välja minna ja kindlasti neid lahendada kui nad paistavad välja.
Kolmandast loengust [3] mina sain Kristel & Marko Kruustük käest väga palju põnevat infot, kuidas maailmas tekivad startupid ja millest nad ise alustasid ja kuhu nad jõudsid. Mina varem natuke kuulsin hackertonist ja startupist (üld mõttes), aga ei ole süvenenud mis see on ja ei mõeldud kui põnev see on. Täitsa uhke, et nad nii lühike aja eest jõudsid nii palju ära teha ja saavutada häid tulemusi. Kuid ka nende slaidides oli mainitud, et Paul Graham defineeris "startup" nagu kiire kasvuga ettevõte ja Marko&Kristel viisid seda elusse. Kuna mina natuke kokku puutunud äriga, täpsem kutsekooli ajal oli loodud enda ettevõte, siis oli suurem osa asju arusaadav, kuid sain ka teada väga palju uusi teadmisi.
Neljandas loengus [4] Lembitu Ling alustas rääkima kuidas ta teenis oma esimesed raha IT valdkonnas, milline äri oli varem - vanast kraamist arvuteid kokku panemine. Aeg ajalt ta andis nõuet mida parem mitte teha kui sa töötad süsadmini töökohal. Üks neist on kui firma töötab 24x7 siis peab olema vähemalt 3 inimest, parem kui 4-5. Nimelt mina praegu samas olukorras tööl, lisaks praegu meie firmas suur projekt - migreerimine uuema serveri peale, mis lõpuks teeb minu tööpäev kaheksast tunnist vahepeal kümne tunniks. Veel üks nõue Lembitu poolt oli, ära tee tasuta töö, mis lõpuks võib tekkida sulle rohkem mitte palgatud töid.
Viiendas loengus [5] Andres Septer tutvustas meid IT tööturuga ja väga hästi seletas kuidas enda "maha müüa". Esialgu Andres nimetas üldised nõuanded, millised meil Eestis vaja järgima, et leida paremat töökohta. Järgmistes ta rääkis võimalikust variandist mis meie tööturg võib pakkuda, näiteks kas riigiasutuses, suures korporatsioonis "Enterparaiss", IT firmas, keskmises ettevõttes, väike ettevõttes või startupis. Oli ka mainitud selle kõike variandi plussid ja miinused. Mina sain väga hea ülevaade kõigist võimalikust variandist mis võib pakkuda Eesti turg. Järgmistes oli Einar Koltšanov ja ta rääkis oma karjäärist kuidas ta tuli IT'sse, just täiesti teistest valdkonnast. Mida mina teen endale selgeks temast jutust on see, mis on Scrum master. Scrum master on inimene kes ühendab IT ja äripool koos. See inimene aitab lähendada probleemid mis tekivad IT inimistel ja millised ei ole otseselt seotud IT'ga.
Kuuendas loengus [6] Ivar Laur pikalt rääkis analüütikust ja kuidas Eesti maksu ja tolliametis toimub andmete analüüsimine. Oli täiesti detailselt rääkinud sellest kuidas andmed kogutakse, hoitakse, analüüsitakse, millised võivad olla ettevõte poolt tehtud trikke, et kuidagi peeta tulud. Võib ka öelda, et analüütikud teavad mis toimub, kus toimub ja kes on ühe või teise asja taga. Aga mis puudutab IT, siis analüütikule on kogu aeg vaja rohkem ja võimsam servereid. Lisaks sellele süsadmini töö selles valdkonnas koosneb tarkvara installimist, haldamiseks, võrgu ühenduse loomiseks ja muidugi õiguse jagamiseks.
Seitsmendas loengus [7] Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest. Ta tutvustas Eesti küberkaitsest, ütles kes millal ja kus mida tegi. Ise ta lõpetas mitu ülikoolit ja omandas mitu haridust. Lisaks ta töötas pangas, RIA asutuses ja muidu tegeles mitme projektidega, millised oli seotud meie e-riiki loomisega. Oli huvitav teada saada, et küberkaitses töötavad kõrval ka PR managerit, kuna küberkaitse töö ei ole nii nähtav ja selleks on vaja inimesed kes võivad nähtamatu asju teistele selgeks teha.
Viimasest, kaheksast loengust [8] mina sain teada Hedi Mardisoo jutust, mis on turundus ja bränding. Tegelikult, nagu selles loengus oli mainitud, IT ja turundus on omavahel hästi seotud. Viimasel ajal on turus on tihe konkurents ja selleks, et oma toode või teenus ära müüa vaja head turundus inimesi oma meeskonnas/äris.
Lõpetan oma esse Andres Kütt sõnadega "Oleks kirjutan lühidam, aga ei ole aega"
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Eksamit on võimalik järel teha semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9]
- Kordussooritus vaja leppida õppejõuga.[10]
- Registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [11]
- RF õppekohal kordussoritus tasuta.[12]
- RF õppekohal kordussoritus maksab 20 eur.[13]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Enne punase joone päeva tuleb teha:
- Kinnitada semestri individuaalne õpingukava. [14]
- Teha kordussoritused. [15]
- Parandada tulemus kordussoritamisega. [16]
- Akadeemiline liikumine. [17]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [18]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (54 EAP - kahe semestri eest) [19]
Ühe EAP hind on 50€ [20]
- Esimene semester: 27-21=6 EAP
- Teine semester: 27-21=6 EAP
Kokku tuleb arve 12 EAP eest, 12x50=600€
Notes
Vormistuse aluseks kasutasin Kristjan Karmo kasutaja lehekülg [21]
Viited
- ↑ Aine sissejuhatav loeng
- ↑ Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
- ↑ Testimine ja startupid
- ↑ "Süsadminnimisest"
- ↑ "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"
- ↑ "Andmed ei allu analüüsile"
- ↑ Eesti Vabariigi küberkaitse.
- ↑ "IT ja turundus"
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.8.1
- ↑ KKK v10.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p5.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P1.2.11.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P7.1.
- ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Kõrgharidusreform KKK 6
- ↑ KKK p3
- ↑ Kristjan Karmo kasutaja lehekülg
