Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Ahaavel (talk | contribs)
Ahaavel (talk | contribs)
 
(32 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
=Sissejuhatus=
=Sissejuhatus=


Windows eraldab ressursse ja haldab seadmeid vastavalt määratud sätetele. Jõudlusvalikute abil saab reguleerida programmide mälukasutust. Windows 7 on häälestatud nii, et kiirendada arvuti üldist kiirust ja suurendada selle jõudlust. Kasutab jõudeolekus vähem süsteemimälu ning akende avamisel ja vaheldumisi aktiveerimisel täidab vähem graafikamälu.  
Windows eraldab ressursse ja haldab seadmeid vastavalt määratud sätetele. Jõudlusvalikute abil saab reguleerida programmide mälukasutust. Windows 7 on häälestatud nii, et kiirendada arvuti üldist kiirust ja suurendada selle jõudlust. Kasutab jõudeolekus vähem süsteemimälu ning akende avamisel ja vaheldumisi aktiveerimisel kasutab vähem graafikamälu.  


'''Performance Options (Jõudlussuvandid)''' võimaldab kontrollida mälu kasutust ja käitab taustateenuseid vaid siis, kui neid vajatakse. See on loodud pogrammide kiiremaks käivitamiseks.
'''Performance Options (Jõudlussuvandid)''' võimaldab kontrollida mälu kasutust ja käitab taustateenuseid vaid siis, kui neid vajatakse. See on loodud pogrammide kiiremaks käivitamiseks.
Line 25: Line 25:


=Visuaalefektid=
=Visuaalefektid=
Kui Windows töötab aeglaselt, võite seda kiiremaks muuta, lülitades mõned visuaalefektid välja.  
Kui arvutis on muutmälu vähe, muudavad visuaalefektid arvuti aeglasemaks.
Lülitades mõned visuaalefektid välja, saate seda probleemi vältida.  
Visuaalefekte saab välja lülitada ükshaaval, kuid Windows saab ka terve rühma valida. Visuaalefekte, mida te saate kontrollida, on 20, sh läbipaistva klaasi efekt, menüüde avanemise ja sulgemise viis ja see, kas varjundid kuvatakse või mitte.
Visuaalefekte saab välja lülitada ükshaaval, kuid Windows saab ka terve rühma valida. Visuaalefekte, mida te saate kontrollida, on 20, sh läbipaistva klaasi efekt, menüüde avanemise ja sulgemise viis ja see, kas varjundid kuvatakse või mitte.


Line 46: Line 47:
=Protsessoriaja haldamine=
=Protsessoriaja haldamine=


Windows saab jaotada protsessorite vahel toiminguid ja hallata ühes protsessoris mitut protsessi. Saate siiski seada Windowsi eraldama rohkem protsessoriaega kasutatavale programmile. Tänu sellele vastavad programmid kiiremini. Kui teil töötab taustal mõni programm (nt printimine või ketta varundus), mida soovite töö ajal käitada, võite seadistada Windowsi nii, et see jagaks protsessoriressursid taustal ja esiplaanil töötavate programmide vahel võrdselt. Süsteemis teatud muudatuste tegemiseks peate olema kohalikku arvutisse sisse logitud ülemana.  
Windows saab jaotada protsessorite vahel toiminguid ja hallata ühes protsessoris mitut protsessi. Saate siiski seada Windowsi eraldama rohkem protsessoriaega kasutatavale programmile. Tänu sellele vastavad programmid kiiremini. Kui teil töötab taustal mõni programm (nt printimine või ketta varundus), mida soovite töö ajal käitada, võite seadistada Windowsi nii, et see jagaks protsessoriressursid taustal ja esiplaanil töötavate programmide vahel võrdselt. Süsteemis teatud muudatuste tegemiseks peate olema kohalikku arvutisse sisse logitud administraatorina.  


==Esiplaanil ja taustal töötavate programmide jõudluse muutmine==
==Esiplaanil ja taustal töötavate programmide jõudluse muutmine==


'''Esiplaanil töötav programm'''- esiplaanil töötav programm on selline programm, mis töötab aktiivses aknas (kõige ülemine aken, millel on esiletõstetud tiitliriba). Esiplaanil töötav programm vastab kasutaja sisestatavatele käskudele.
'''Esiplaanil töötav programm'''- esiplaanil töötav programm on selline programm, mis töötab aktiivses aknas (kõige ülemine aken, millel on esiletõstetud tiitliriba). Esiplaanil töötav programm vastab kasutaja sisestatavatele käskudele.
'''Taustal töötav programm'''- taustal töötav programm on programm, mis töötab ajal, mil kasutaja tegeleb mõne muu ülesandega. Arvuti mikroprotsessor määrab taustal töötavatele programmidele vähem ressursse kui esiplaanil töötavatele programmidele.
'''Taustal töötav programm'''- taustal töötav programm on programm, mis töötab ajal, mil kasutaja tegeleb mõne muu ülesandega. Arvuti mikroprotsessor määrab taustal töötavatele programmidele vähem ressursse kui esiplaanil töötavatele programmidele.


Line 62: Line 64:
Valik Programs eraldab töötavatele programmidele lühikesed muutuvad ajalõigud ning valik Background services pikad fikseeritud ajalõigud.
Valik Programs eraldab töötavatele programmidele lühikesed muutuvad ajalõigud ning valik Background services pikad fikseeritud ajalõigud.


=Virtuaalmälu mahu muutmine=
=Virtuaalmälu=


Kui teie arvutil pole piisavalt muutmälu (RAM), mis on vajalik programmi või toimingu käivitamiseks, Windows kasutab virtuaalmälu selle kompenseerimiseks.
Kui teie arvutil pole piisavalt muutmälu (RAM), mis on vajalik programmi või toimingu käivitamiseks, Windows kasutab virtuaalmälu selle kompenseerimiseks.
Line 69: Line 71:


Kui kuvatakse hoiatus virtuaalmälu ebapiisava mahu kohta, peate suurendama saalefaili väikseimat mahtu. Windows seab saalefaili väikseimaks mahuks arvutisse paigaldatud muutmälu (RAM) mahu ja suurimaks mahuks arvutisse paigaldatud muutmälu kolmekordse mahu. Kui näete neil soovitatud tasemetel hoiatusi, suurendage miinimum- ja maksimumsuurusi.  
Kui kuvatakse hoiatus virtuaalmälu ebapiisava mahu kohta, peate suurendama saalefaili väikseimat mahtu. Windows seab saalefaili väikseimaks mahuks arvutisse paigaldatud muutmälu (RAM) mahu ja suurimaks mahuks arvutisse paigaldatud muutmälu kolmekordse mahu. Kui näete neil soovitatud tasemetel hoiatusi, suurendage miinimum- ja maksimumsuurusi.  
==Virtuaalmälu mahu muutmine==


[[File:Virtual.png|362px]]
[[File:Virtual.png|362px]]
Line 86: Line 91:


=Andmetäie vältimine=
=Andmetäie vältimine=
'''Data Execution Preventsion''' ehk '''DEP (Andmetäie vältimine)'' on turbefunktsioon, mis aitab vältida teie arvuti kahjustamist viiruste ja teiste turbeohtude poolt. Kui DEP märkab, et programm proovib käitada (nimetatakse ka täitmiseks) kahjulikke andmeid, suleb DEP programmi ja teavitab teid. DEP jälgib kõiki Windowsi põhiprogramme ja -teenuseid automaatselt, kuid kaitse tõhustamiseks saate DEP seada jälgima kõiki programme. Arvutiprogrammid reserveerivad osa arvuti mälust andmete ja osa kasutatavate käskude jaoks. Häkkerid võivad proovida panna programmid tavaliste käskude pähe arvuti mällu salvestatud kahjulikke andmeid käitama. Sel viisil võib häkker arvuti juhtimise üle võtta. DEP aitab arvutit kaitsta, jälgides programme ja kontrollides, kas programmid kasutavad arvuti mälu turvaliselt. Kui soovite mõne usaldusväärse programmi korral DEP välja lülitada, on soovitatav enne DEP sätete muutmist kontrollida, kas tarkvaratootja pakub programmi DEP-ga ühilduvat versiooni või värskendust. Kui värskendus või DEP-ga ühilduv versioon on saadaval, on arvuti paremaks kaitsmiseks soovitatav see installida ja DEP-d mitte välja lülitada. Kui tarkvaratootja pole programmi värskendatud, DEP-ga ühilduvat versiooni välja andnud, saate soovitud programmi jaoks DEP välja lülitada. Seejärel saate seda programmi küll kasutada, kuid kaitse puudumise tõttu võivad võimaliku ründe korral olla ohus muud programmid ja failid.
'''Data Execution Preventsion''' ehk '''DEP (Andmetäie vältimine)''' on turbefunktsioon, mis aitab vältida teie arvuti kahjustamist viiruste ja teiste turbeohtude poolt. Kui DEP märkab, et programm proovib käitada (nimetatakse ka täitmiseks) kahjulikke andmeid, suleb DEP programmi ja teavitab teid. DEP jälgib kõiki Windowsi põhiprogramme ja -teenuseid automaatselt, kuid kaitse tõhustamiseks saate DEP seada jälgima kõiki programme. Arvutiprogrammid reserveerivad osa arvuti mälust andmete ja osa kasutatavate käskude jaoks. Häkkerid võivad proovida panna programmid tavaliste käskude pähe arvuti mällu salvestatud kahjulikke andmeid käitama. Sel viisil võib häkker arvuti juhtimise üle võtta. DEP aitab arvutit kaitsta, jälgides programme ja kontrollides, kas programmid kasutavad arvuti mälu turvaliselt. Kui soovite mõne usaldusväärse programmi korral DEP välja lülitada, on soovitatav enne DEP sätete muutmist kontrollida, kas tarkvaratootja pakub programmi DEP-ga ühilduvat versiooni või värskendust. Kui värskendus või DEP-ga ühilduv versioon on saadaval, on arvuti paremaks kaitsmiseks soovitatav see installida ja DEP-d mitte välja lülitada. Kui tarkvaratootja pole programmi värskendatud, DEP-ga ühilduvat versiooni välja andnud, saate soovitud programmi jaoks DEP välja lülitada. Seejärel saate seda programmi küll kasutada, kuid kaitse puudumise tõttu võivad võimaliku ründe korral olla ohus muud programmid ja failid.
 
==Andmetäie vältimise seadistamine==


[[File:DEP.jpg|362px]]
[[File:DEP.jpg|362px]]
Line 94: Line 101:
Kui programmi loendis pole, klõpsake käsul '''Add (Lisa)'''. Avage kaust Programmifailid, otsige üles programmi täitmisfail (failinime laiendiga .exe) ja klõpsake siis nupul '''Open (Ava)'''.
Kui programmi loendis pole, klõpsake käsul '''Add (Lisa)'''. Avage kaust Programmifailid, otsige üles programmi täitmisfail (failinime laiendiga .exe) ja klõpsake siis nupul '''Open (Ava)'''.
Klõpsake nupul '''OK''', siis kuvatavas dialoogiboksis Süsteemiatribuudid nupul '''OK''' ja seejärel veel kord nupul '''OK'''. Võimalik, et peate muudatuste jõustamiseks arvuti uuesti käivitama.
Klõpsake nupul '''OK''', siis kuvatavas dialoogiboksis Süsteemiatribuudid nupul '''OK''' ja seejärel veel kord nupul '''OK'''. Võimalik, et peate muudatuste jõustamiseks arvuti uuesti käivitama.
=Arvuti jõudluse jälgimine=
==Windows Task Manager (Tegumihaldur)==
'''Windows Task Manageri (Tegumihaldur)''' näitab üksikasju selle kohta, kuidas arvuti kasutab süsteemiressursse nagu näiteks muutmälu (RAM-i) ja keskseadet (CPU-d).
1. Avage rakendus '''Windows Task Manager (Tegumihaldur)'''või paremklõps tegumiribal ja seejärel Tegumihaldur klõpsates.
2. Klõpsake '''Perfomance (Jõudlus)''' vahekaarti.
[[File:TaskManager.png|500px]]
'''Perfomance (Jõudluse)''' vahekaart sisaldab nelja graafikut. Kaks ülemist graafikut näitavad, kui palju CPU'd kasutatakse nii hetkel kui ka viimasel paaril minutil. Kui CPU hõivatuse ajaloo graafik ilmneb tükeldatuna, siis on teie arvutil kas mitu CPU'd, üksik kahe tuumaga CPU või mõlemad (või nagu käesoleval pildil üks nelja tuumaga CPU). Kõrge protsent tähendab, et programmid või protsessid vajavad palju CPU ressursse, mis võib arvuti tööd aeglustada. Kui protsent ilmneb külmununa 100% lähedal või selle juures, siis ei pruugi programm vastata.
Alumised kaks graafikut näitavad, kui palju RAM-i või füüsilist mälu kasutatakse megabaitides (MB) nii praegusel hetkel kui ka viimaste minutite jooksul. Kasutatava mälu protsent on loetletud programmi '''Task Manager (Tegumihaldur)''' akna allosas. Kui mälukasutus näib pidevalt kõrge või aeglustub märgatavalt arvuti jõudlus, proovige vähendada programmide arvu, mis on korraga avatud või paigaldage rohkem RAM-i.
Kolm tabelit graafikute all sisaldavad erinevaid detaile mälu- ja ressursikasutuse kohta.'''Physical Memory (Füüsiline mälu)''' (MB), tähendab arvutisse paigaldatud RAM-i hulka loetletuna megabaitides (MB). ''' Cached (Vahemälus)''' viitab füüsilise mälu hulgale, mida on hiljuti süsteemiressurssidele kasutatud. '''Free (Vaba)''' on see mälu maht, mida parasjagu ei kasutata või mis ei sisalda kasulikku teavet (mitte nagu vahemällu salvestatud failid, mis sisaldavad kasulikku teavet).
'''Kernel Memory (Tuumamälu)''' (MB), näitab mälu hulka, mida kasutatakse Windowsi põhiosa ehk tuuma poolt. '''Paged (Saalitud)''' viitab virtuaalmälu hulgale, mida tuum kasutab.''' Nonpaged (Mittesaalitud)''' on RAM mälu hulk, mida kasutatakse tuuma poolt.
Tabel '''System (Süsteem)''' sisaldab viit välja:
*'''Handles (Sangu)'''. Ainulaadsete objekti identifikaatorite arv, mida kasutatakse protsesside poolt.
*'''Threads (Lõimi)'''. Objektide või protsesside arv suuremates protsessides või programmides.
*'''Processes (Protsesse)'''. Üksikute protsesside arv, mis töötavad arvutis (seda teavet saab vaadata samuti vahekaardil Protsessid).
*'''Up Time (Tööaeg)'''. Aeg, mis on möödunud arvuti taaskäivitamisest.
*'''Commit (Kehtesta)'''. Kasutuses oleva virtuaalmälu (tuntud ka kui saalefail) kirjeldus. Esimene number on kasutatava RAM'i ja hetkel kasutuses oleva virtuaalmälu maht ja teine number RAM'i ja virtuaalmälu maht, mis on teie arvutis kättesaadav.
Et näha mälukasutust üksikute arvuti protsesside puhul, klõpsake vahekaarti '''Processes (Protsessid)'''. Mälu (isiklik töökomplekt) tulp on valitud vaikimisi. Isiklik töökomplekt on töökomplekti alamkomplekt, mis kirjeldab kui palju mälu kasutatakse iga protsessi poolt. Isiklik töökomplekt kirjeldab spetsiifiliselt mälu hulka, mida mingi protsess kasutab ja mida ei saa ühiskasutada teiste protsessidega.
==Resource Monitor (Ressursimonitor)==
'''Windows Resource Monitor (Ressursimonitor)''' on instrument, mis lubab reaalajas jälgida riistvara (CPU, mälu, kõvaketas, ja võrk) ja tarkvara (failide ja moodulite ) poolt süsteemiressursside kasutamist. Saab filtreerida välja need protsessid ja teenused, mida soovitakse monitoorida. Samuti võib ka vajalikke protsesse ja teenuseid käivitada, peatada, sulgeda, et lahendada mingi tarkvara probleeme.
Täpsema teabe saamiseks kasutatava mälu ja CPU ressursside kohta klõpsake '''Resource Monitor ... (Ressursimonitor...)''' nuppu. Ressursimonitor kuvab graafilisi kokkuvõtteid nagu Tegumihaldurgi, kuid rohkemate detailidega. See sisaldab samuti rohkem üksikasju ressursside nagu ketta- ja võrgukasutuse kohta.
[[File:ResourceMonitor.png|500px]]
Ta on jagatud viieks sektsiooniks:
*'''Overview '''- näitab andmete graafikuid CPU, Disk, Network ja Memory sektsioonides.
*'''CPU''' - kuvab protsessori ressursside kasutamist protsentides.
*'''Memory'''- kuvab füüsilise mälu kasutamist protsentides.
*'''Disk''' - kuvab kogu kõvaketta I/O ketta lugemised ja kirjutamised kilobaitides sekundi kohta.
*'''Network''' - kuvab terve võrgu saadetud ja vastu võetud andmed megabittides sekundi kohta.
=Kokkuvõte=
Performance Options võimaldab muuta arvutit kiiremaks ilma lisa investeeringuid tegemata, visuaalefektide välja lülitamise, virtuaalmälu kasutamise ja protsessoriressurside seadistamisega.
=Kasutatud kirjandus=
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/products/features/performance-improvements
http://support.microsoft.com/kb/308417/en
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/See-details-about-your-computers-performance-using-Task-Manager
http://windows.microsoft.com/et-EE/Windows7/Change-Data-Execution-Prevention-settings
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Optimize-Windows-Vista-for-better-performance
http://landfield.pri.ee/VistaHuvitav4b.html
=Koostaja=
Aive Haavel

Latest revision as of 15:56, 20 October 2011

Sissejuhatus

Windows eraldab ressursse ja haldab seadmeid vastavalt määratud sätetele. Jõudlusvalikute abil saab reguleerida programmide mälukasutust. Windows 7 on häälestatud nii, et kiirendada arvuti üldist kiirust ja suurendada selle jõudlust. Kasutab jõudeolekus vähem süsteemimälu ning akende avamisel ja vaheldumisi aktiveerimisel kasutab vähem graafikamälu.

Performance Options (Jõudlussuvandid) võimaldab kontrollida mälu kasutust ja käitab taustateenuseid vaid siis, kui neid vajatakse. See on loodud pogrammide kiiremaks käivitamiseks.

Performance Option seadistamine

Esimene võimalus

Ava Start ja trüki otsingukasti sysdm.cpl.

Teine võimalus

Avage Start, tehke paremklõps Computer (Arvuti) peal või vajutades klahvikombinatsiooni WINDOWS+Pause/Break ja valige Properties (Atribuudid).

Vajutades Advanced system settings (Täpsemad süsteemisätted) avaneb System Properties (Süsteemiatribuudid) aken, kust Advanced (Täpsemalt) sakilt Perfomace (Jõudluse) alt valida Settings (Sätted).

Avaneb Performance Options (Jõudlussuvandid) aken.

Visuaalefektid

Kui arvutis on muutmälu vähe, muudavad visuaalefektid arvuti aeglasemaks. Lülitades mõned visuaalefektid välja, saate seda probleemi vältida. Visuaalefekte saab välja lülitada ükshaaval, kuid Windows saab ka terve rühma valida. Visuaalefekte, mida te saate kontrollida, on 20, sh läbipaistva klaasi efekt, menüüde avanemise ja sulgemise viis ja see, kas varjundid kuvatakse või mitte.

Visuaalsete efektide muutmine

Windows pakub mitmesuguseid valikuid arvuti visuaalsete efektide seadmiseks. Näiteks saate kuvada menüüde all varjud. Varjud annavad menüüdele ruumilisuse. Saate kuvada kogu akna sisu akna lohistamise ajal. Suure teksti loetavamaks muutmiseks saate kuvada ekraanifontidel sujuvad servad.

Windows pakub võimalust lülitada sisse kõik sätted (parima ilme saavutamiseks) või mitte ühtegi sätet (parima arvutijõudluse saavutamiseks). Võite taastada ka vaikesätted. Visuaalsete efektide muutmiseks toimige järgmiselt. Klõpsake vahekaarti Visual Effects (Visuaalefektid) ja seejärel kasutage ühte järgmistest meetoditest. Vaike valikuna vajutage Lets Windows choose what's best for my computer (Luba Windowsi valida arvuti jaoks parimad sätted).

Et Windows reguleeriks parima ilme tagamiseks sätted automaatselt, klõpsake nupul Adjust for best appearance (Kohanda parima ilme saamiseks).

Et Windows reguleeriks parima jõudluse tagamiseks sätted automaatselt, klõpsake nupul Adjust for best perfomance (Kohanda parima jõudluse saamiseks).

Klõpsake nupul Custom (Kohanda) ja seejärel märkige nende üksuste ruudud, mille soovite sisse lülitada või tühjendage nende üksuste ruudud, mille soovite välja lülitada.

Protsessoriaja haldamine

Windows saab jaotada protsessorite vahel toiminguid ja hallata ühes protsessoris mitut protsessi. Saate siiski seada Windowsi eraldama rohkem protsessoriaega kasutatavale programmile. Tänu sellele vastavad programmid kiiremini. Kui teil töötab taustal mõni programm (nt printimine või ketta varundus), mida soovite töö ajal käitada, võite seadistada Windowsi nii, et see jagaks protsessoriressursid taustal ja esiplaanil töötavate programmide vahel võrdselt. Süsteemis teatud muudatuste tegemiseks peate olema kohalikku arvutisse sisse logitud administraatorina.

Esiplaanil ja taustal töötavate programmide jõudluse muutmine

Esiplaanil töötav programm- esiplaanil töötav programm on selline programm, mis töötab aktiivses aknas (kõige ülemine aken, millel on esiletõstetud tiitliriba). Esiplaanil töötav programm vastab kasutaja sisestatavatele käskudele.

Taustal töötav programm- taustal töötav programm on programm, mis töötab ajal, mil kasutaja tegeleb mõne muu ülesandega. Arvuti mikroprotsessor määrab taustal töötavatele programmidele vähem ressursse kui esiplaanil töötavatele programmidele.

Klõpsake vahekaarti Advanced (Täpsemalt) ja seejärel kasutage ühte Processor scheduling (Protsessori hõivatus) järgmistest meetoditest. Kui soovite määrata esiplaanil töötavatele programmile rohkem protsessoriressursse kui taustal töötavale programmile, klõpsake nuppu Programs (Programmid). Selle valiku puhul töötab esiplaaniprogramm sujuvamalt ja vastab kiiremini. Kui soovite, et mõni taustatoiming töötaks kiiremini, valige Taustateenused.

Kõigile programmidele võrdsel hulgal protsessoriressursside määramiseks vajuta Background services (Taustateenused).

Valik Programs eraldab töötavatele programmidele lühikesed muutuvad ajalõigud ning valik Background services pikad fikseeritud ajalõigud.

Virtuaalmälu

Kui teie arvutil pole piisavalt muutmälu (RAM), mis on vajalik programmi või toimingu käivitamiseks, Windows kasutab virtuaalmälu selle kompenseerimiseks. Virtuaalmälu ühendab arvuti RAM'i ajutise ruumiga teie kõvakettal. Kui RAM'i on liiga vähe, teisaldab virtuaalmälu RAM'ilt andmed ruumi, mida kutsutakse saalefailiks. Andmete saalefailile ja saalefaililt teisaldamine vabastab RAM'i, et oma töö lõpetada. Mida rohkem RAM'i arvutil on, seda kiiremini teie programmid tavaliselt käivituvad. RAM'i vähesus aeglustab arvutit, teil võib tekkida tahtmine selle kompenseerimiseks virtuaalmälu suurendada. Siiski saab arvuti lugeda andmeid RAM'ilt tuduvalt kiiremini, kui kõvakettalt, seega RAM'i lisamine on parem lahendus.

Kui kuvatakse hoiatus virtuaalmälu ebapiisava mahu kohta, peate suurendama saalefaili väikseimat mahtu. Windows seab saalefaili väikseimaks mahuks arvutisse paigaldatud muutmälu (RAM) mahu ja suurimaks mahuks arvutisse paigaldatud muutmälu kolmekordse mahu. Kui näete neil soovitatud tasemetel hoiatusi, suurendage miinimum- ja maksimumsuurusi.


Virtuaalmälu mahu muutmine

Klõpsake Advanced (Täpsemalt) vahekaardil ja seejärel Virtual memory (Virtuaalmälu) all klõpsake Change (Muuda). Tühjendage märkeruut Automatically manage paging file size for all drivers (Halda kõigi draivide saalefailide mahtu automaatselt). Klõpsake jaotises Drive [Volume Label] (Draiv [draivisilt]) selle draivi nime, mis sisaldab muudetavat saalefaili. Klõpsake Custom size (Kohandatud maht), tippige uus maht megabaitides Inital size (Algmaht) (MB) või Maximum size (Maksimummaht) (MB) kasti, klõpsake Set (Sea) ja seejärel klõpsake OK.

Mahu suurendamisel pole muudatuste jõustumiseks tavaliselt vaja arvutit uuesti käivitada, kuid mahu vähendamisel on taaskäivitamine nõutav.

Kui soovite, et Windows valiks sobivaima saalefaili mahu, klõpsake nuppu System managed size (Süsteemi hallatav maht). Soovitatav miinimummaht on 1,5 korda suurem teie arvuti muutmälu mahust ja 3 korda suurem kui selle näitaja maksimummaht. Näiteks kui teie arvutis on 256 MB muutmälu, siis miinimummaht on 384 MB ja maksimummaht 1152 MB.

Parima jõudluse tagamiseks ärge seadke jaotises Total paging file size for all drivers (Saalefaili maht kõigil draividel kokku) algmahtu väiksemaks kui soovitatav miinimummaht. Tavaliselt saalefaili soovitatavat mahtu ei muudeta. Võite seda siiski suurendada, kui kasutate sageli programme, mis hõivavad palju mälu.

Saalefaili kustutamiseks seadke nii algmahu kui ka maksimummahu väärtuseks null või kõpsake raadionuppu No paging file (Saalefaili pole). Soovitatakse tungivalt saalefaili mitte keelata ega kustutada.

Andmetäie vältimine

Data Execution Preventsion ehk DEP (Andmetäie vältimine) on turbefunktsioon, mis aitab vältida teie arvuti kahjustamist viiruste ja teiste turbeohtude poolt. Kui DEP märkab, et programm proovib käitada (nimetatakse ka täitmiseks) kahjulikke andmeid, suleb DEP programmi ja teavitab teid. DEP jälgib kõiki Windowsi põhiprogramme ja -teenuseid automaatselt, kuid kaitse tõhustamiseks saate DEP seada jälgima kõiki programme. Arvutiprogrammid reserveerivad osa arvuti mälust andmete ja osa kasutatavate käskude jaoks. Häkkerid võivad proovida panna programmid tavaliste käskude pähe arvuti mällu salvestatud kahjulikke andmeid käitama. Sel viisil võib häkker arvuti juhtimise üle võtta. DEP aitab arvutit kaitsta, jälgides programme ja kontrollides, kas programmid kasutavad arvuti mälu turvaliselt. Kui soovite mõne usaldusväärse programmi korral DEP välja lülitada, on soovitatav enne DEP sätete muutmist kontrollida, kas tarkvaratootja pakub programmi DEP-ga ühilduvat versiooni või värskendust. Kui värskendus või DEP-ga ühilduv versioon on saadaval, on arvuti paremaks kaitsmiseks soovitatav see installida ja DEP-d mitte välja lülitada. Kui tarkvaratootja pole programmi värskendatud, DEP-ga ühilduvat versiooni välja andnud, saate soovitud programmi jaoks DEP välja lülitada. Seejärel saate seda programmi küll kasutada, kuid kaitse puudumise tõttu võivad võimaliku ründe korral olla ohus muud programmid ja failid.

Andmetäie vältimise seadistamine

Klõpsake vahekaardil Data Execution Preventsion (Andmetäite vältimine) käsul Turn on DEP for all programs and services except those I select (Lülita DEP sisse kõikide programmide ja teenuste jaoks, välja arvatud valitud programmid). Üksiku programmi DEP väljalülitamiseks märkige soovitud programmi nime kõrval olev ruut ja klõpsake nupul OK. Kui programmi loendis pole, klõpsake käsul Add (Lisa). Avage kaust Programmifailid, otsige üles programmi täitmisfail (failinime laiendiga .exe) ja klõpsake siis nupul Open (Ava). Klõpsake nupul OK, siis kuvatavas dialoogiboksis Süsteemiatribuudid nupul OK ja seejärel veel kord nupul OK. Võimalik, et peate muudatuste jõustamiseks arvuti uuesti käivitama.


Arvuti jõudluse jälgimine

Windows Task Manager (Tegumihaldur)

Windows Task Manageri (Tegumihaldur) näitab üksikasju selle kohta, kuidas arvuti kasutab süsteemiressursse nagu näiteks muutmälu (RAM-i) ja keskseadet (CPU-d).

1. Avage rakendus Windows Task Manager (Tegumihaldur)või paremklõps tegumiribal ja seejärel Tegumihaldur klõpsates.

2. Klõpsake Perfomance (Jõudlus) vahekaarti.


Perfomance (Jõudluse) vahekaart sisaldab nelja graafikut. Kaks ülemist graafikut näitavad, kui palju CPU'd kasutatakse nii hetkel kui ka viimasel paaril minutil. Kui CPU hõivatuse ajaloo graafik ilmneb tükeldatuna, siis on teie arvutil kas mitu CPU'd, üksik kahe tuumaga CPU või mõlemad (või nagu käesoleval pildil üks nelja tuumaga CPU). Kõrge protsent tähendab, et programmid või protsessid vajavad palju CPU ressursse, mis võib arvuti tööd aeglustada. Kui protsent ilmneb külmununa 100% lähedal või selle juures, siis ei pruugi programm vastata.

Alumised kaks graafikut näitavad, kui palju RAM-i või füüsilist mälu kasutatakse megabaitides (MB) nii praegusel hetkel kui ka viimaste minutite jooksul. Kasutatava mälu protsent on loetletud programmi Task Manager (Tegumihaldur) akna allosas. Kui mälukasutus näib pidevalt kõrge või aeglustub märgatavalt arvuti jõudlus, proovige vähendada programmide arvu, mis on korraga avatud või paigaldage rohkem RAM-i.

Kolm tabelit graafikute all sisaldavad erinevaid detaile mälu- ja ressursikasutuse kohta.Physical Memory (Füüsiline mälu) (MB), tähendab arvutisse paigaldatud RAM-i hulka loetletuna megabaitides (MB). Cached (Vahemälus) viitab füüsilise mälu hulgale, mida on hiljuti süsteemiressurssidele kasutatud. Free (Vaba) on see mälu maht, mida parasjagu ei kasutata või mis ei sisalda kasulikku teavet (mitte nagu vahemällu salvestatud failid, mis sisaldavad kasulikku teavet). Kernel Memory (Tuumamälu) (MB), näitab mälu hulka, mida kasutatakse Windowsi põhiosa ehk tuuma poolt. Paged (Saalitud) viitab virtuaalmälu hulgale, mida tuum kasutab. Nonpaged (Mittesaalitud) on RAM mälu hulk, mida kasutatakse tuuma poolt.

Tabel System (Süsteem) sisaldab viit välja:

  • Handles (Sangu). Ainulaadsete objekti identifikaatorite arv, mida kasutatakse protsesside poolt.
  • Threads (Lõimi). Objektide või protsesside arv suuremates protsessides või programmides.
  • Processes (Protsesse). Üksikute protsesside arv, mis töötavad arvutis (seda teavet saab vaadata samuti vahekaardil Protsessid).
  • Up Time (Tööaeg). Aeg, mis on möödunud arvuti taaskäivitamisest.
  • Commit (Kehtesta). Kasutuses oleva virtuaalmälu (tuntud ka kui saalefail) kirjeldus. Esimene number on kasutatava RAM'i ja hetkel kasutuses oleva virtuaalmälu maht ja teine number RAM'i ja virtuaalmälu maht, mis on teie arvutis kättesaadav.

Et näha mälukasutust üksikute arvuti protsesside puhul, klõpsake vahekaarti Processes (Protsessid). Mälu (isiklik töökomplekt) tulp on valitud vaikimisi. Isiklik töökomplekt on töökomplekti alamkomplekt, mis kirjeldab kui palju mälu kasutatakse iga protsessi poolt. Isiklik töökomplekt kirjeldab spetsiifiliselt mälu hulka, mida mingi protsess kasutab ja mida ei saa ühiskasutada teiste protsessidega.

Resource Monitor (Ressursimonitor)

Windows Resource Monitor (Ressursimonitor) on instrument, mis lubab reaalajas jälgida riistvara (CPU, mälu, kõvaketas, ja võrk) ja tarkvara (failide ja moodulite ) poolt süsteemiressursside kasutamist. Saab filtreerida välja need protsessid ja teenused, mida soovitakse monitoorida. Samuti võib ka vajalikke protsesse ja teenuseid käivitada, peatada, sulgeda, et lahendada mingi tarkvara probleeme.

Täpsema teabe saamiseks kasutatava mälu ja CPU ressursside kohta klõpsake Resource Monitor ... (Ressursimonitor...) nuppu. Ressursimonitor kuvab graafilisi kokkuvõtteid nagu Tegumihaldurgi, kuid rohkemate detailidega. See sisaldab samuti rohkem üksikasju ressursside nagu ketta- ja võrgukasutuse kohta.

Ta on jagatud viieks sektsiooniks:

  • Overview - näitab andmete graafikuid CPU, Disk, Network ja Memory sektsioonides.
  • CPU - kuvab protsessori ressursside kasutamist protsentides.
  • Memory- kuvab füüsilise mälu kasutamist protsentides.
  • Disk - kuvab kogu kõvaketta I/O ketta lugemised ja kirjutamised kilobaitides sekundi kohta.
  • Network - kuvab terve võrgu saadetud ja vastu võetud andmed megabittides sekundi kohta.

Kokkuvõte

Performance Options võimaldab muuta arvutit kiiremaks ilma lisa investeeringuid tegemata, visuaalefektide välja lülitamise, virtuaalmälu kasutamise ja protsessoriressurside seadistamisega.

Kasutatud kirjandus

http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/products/features/performance-improvements

http://support.microsoft.com/kb/308417/en

http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/See-details-about-your-computers-performance-using-Task-Manager

http://windows.microsoft.com/et-EE/Windows7/Change-Data-Execution-Prevention-settings

http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Optimize-Windows-Vista-for-better-performance

http://landfield.pri.ee/VistaHuvitav4b.html

Koostaja

Aive Haavel