User:Kpaabo

Küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta. Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust:

1. tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;
2. lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;
3. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;
4. muudel juhtudel kuni üheks aataks.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus. Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani. Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?) Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.

Essee

Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu. Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel.

Ideest teostuseni Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki.

Serverikeskuste võrguarhitektuur Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.

Kas sellist it-d me tahtsimegi Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?). Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!

Robootikast IT Kolledžis Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad.

Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste valikuid määrab mitte ainuüksi oletatav kvaliteet vaid hinna ning kvaliteedi suhe, paljudel juhtudel ka üksnes hind.