User:Krkivima

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristian Kivimägi
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Esimese septembri hommikul, saabudes uimaselt esimesse õpingukorralduse loengusse, kujutlesin juba ette, et hakkame õppima kooli siseeeskirju ja reegleid. Kui meie ette astus Linnar Viik, muutus minu arusaam loengust koheselt. Siiamaani oli õppimine väga kuiv ning üksluine. Õpilased üksnes istusid ning kirjutasid mida õpetaja käskis, ilma teemat läbi arutamata. Muidugi leidus ka gümnaasiumis paar ainet, kus said õpilased kaasa rääkida, kuid siiski mitte sellisel määral nagu selles loengus. Igas loengus käsitles esineja teemat ning kogu auditoorium arutles selle üle, samuti sai ka täidetud erinevaid huvitavaid ülesandeid.

Esimese loengu esineja oli Linnar Viik, kes rääkis meile innovaatsioonist, selle olemusest ja ka olulisusest. Olen tema loenguid varemgi kuulamas käinud ning igakord suudab ta enda esitluse teha niivõrd huvitavaks, et aeg lausa lendab imekombel. Ta oskab publikuga suhelda väga hästi ning panna inimesed ka ennast kuulama. Vaadates ringi auditooriumis oli näha, et kõik kuulavad tähelepanelikult teda ning ei tegele kõrvaliste asjadega.

Järgmisel nädalal astus meie ette esineja, kes on meie enda kooli vilistlane Mart Mangus. Huvitav oli kuulata inimest, kes on läbinud kooli, kus hetkel mina alles alustasin oma õpinguid. Tema loengu teema oli Ideest teostuseni. Mulle meeldis, see et loeng oli asetatud kohe pärast Linnar Viigi innovatsiooni loengut. Kui iniemesel tekkis mõni innovaativne idee, siis nüüd tahaks ju ka teada, kuidas seda ellu saaks viia. Ta käsitles oma loengus teemat alates firma loomiseks vaja minevaid resursse, kuni palkade maksmiseni töötajatele ning kui palju see läheb maksma firmale endale. Mulle jäi eriti meelde tema öeldud lause: ideest üksi on vähe, peab olema ka töökus, et seda teostada. Teostus ja järeleproovimine võib teinekord võtta väga kaua aega ja sellest tulenevad reaalsed oskused ja tegevused on märksa olulisemad, kui paberid ja teoreetilised ideed. Firma loomine võib alguses osutuda vägagi kulukaks ning tark oleks hoida kokku kulutusi niipalju, kui võimalik. Näiteks võib kasutada vabatarkvara programme, mis on sageli isegi efektiivsemad ning kasulikumad, kui maksustatud programmid. Mind on alati huvitanud enda firma loomine, ning tänu sellele loengule tean nüüd , et eduka firmani jõudmiseks on vaja palju planeerida ning tööd teha, sageli tasub firma kõrvalt teha ka osaliselt palgatööd, seni, kuni firma saab korralikult jalad alla.

Net Groupi loengu esinejad jätsid endast väga hea ja viisaka mulje. Järgmisel nädalal astusid auditooriumisse tõelise oma ala proffessioonaalid. Inimesed, kes on rakendanud oma innovatiivseid ideid ning näinud nende nimel ka kõvasti vaeva. Nimelt astusid meie ette Net Groupi esindajad. 1999. aastal loodud Net Group on Eesti erakapitalil põhinev uue põlvkonna innovaatiline infotehnoloogiaettevõte. Enam kui kümne aastaga on Net Group kasvanud Eesti üheks juhtivaks IT-ettevõtteks. Lisaks oma firma tutvustamisele, rääkisid nad Servereikeskuste võrguarhitektuurist. Esmapilgul tundus see jutt vägagi keerukas, kuid esineja oskas seda väga hästi meile lahti seletada. Täiesti hämmastav oli kuulata kuidas serverikeskuste suurus ja võimekus läbi ajaloo on muutunud. Serverkeskused on muutunud kõvasti võimsamakas, samas on nende suurus ja juhtmete hulk väiksemaks muutunud, kui aastaid tagasi võis olla serverkeskus väga suur ja keerukas siis iga aastaga muutub see väiksemaks ning kergemaks haldajale.

Järgneval loengul rääkis Margus Ernits meile IT Kolledži robootika klubist. Tore oli kuulda, et meie väikse kooli klubi on vägagi kõrgel tasemel ning omab vägagi head mainet. Robootika klubi on sellepärast hea, et seal on vaja oskusi mitmest erinevast ainest ning kasutada neid oskusid reaalselt praktikas ära, kui tulevikus jääb aega, sooviksin kindlasti sellega ühineda ning võtta aktiivselt osa nende tegemistest.
Agu Leinfeld rääkis meile milliseks on IT sektor aastate jooksul kujunenud ning kuivõrd on see meie elu muutnud. Kuigi tehnoloogilised imed on meid aidanud igati ning meie elu lihtsamaks muutnud, on vale arusaam, et tänu nendele asjadele me töötame vähem ning töökoormus on vähenenud. Reaalsuses viimase kümne aasta jooksul on töötundide arv nädalas pidevalt tõusnud ja sellega seoses on tekkinud inimestel suuemad ootused ja lootused. Nimene elas rahulikut elutempot siis, kui puudusid kõik tehnoloogilised imed. Tõsi on , et seoses? IKT-ga mobiilsus suureneb, energiakulu suureneb, tehnoloogia tarbimise füüsilised piirangud kaovad. Tavatarbija jaoks tuleb IT „pilvest“.

Infotehnoloogia on viimaste aastate jooksul tohutu kiirusega arenenud. Selle käigus toonud palju abi ja häid lahendusi kõigile meile. Paraku on ka positiivsete külgede kõrval arenenud negatiivseid aspekte. Inimesed, kes teenivad raha pettes inimesi Internetis ning nakatata erinevaid suurfirmasid nende poolt toodetud viirusega. Anto Veldre, kes töötab aruvti ikalduste tõrjerühmas, tutvustas meile just seda poolt. Viirused ja muu pahavara on arenenud tänaseks nii kaugele, et juba iga laps oskab seda kasutada ning sellega ka raha teenida. Ohtusid arvutile on mitmeid, piisab vaid sellest, kui anda valele inimesele oma meili aadress, tema paiskab selle laia veebi üles ning päevas hakkab laekuma vastavale kontole sadu rämpsposti. Osad meilid on nii kavalasti üles ehitatud, et inimene annab oma andmeid väga kergelt ära. Lisaks rääkis Anto Veldre, kuidas viiruse programmerja tagab, et kliendid üha enam tema teenuseid kasutab. Kui viiruse ostja ei maksa enam programmeerijale litsentsi raha, siis saadab ta pahavara definitsioonid viirusetõrjefirmadele ning seda ei saa enam kasutada, ostjal ei jää muud midagi üle kui osta uus. Samuti sain teada, milline peab olema inimene kes soovib ühineda CERT meeskonnaga. Eestis on kokkupuude IT-ga pea igal inimesel ning, et selles karmis maailmas ellu jääda, peaks rohkem teadma ka ohtudest. Kuna Eesis on interneti politsei veel reguleerimata, siis on hea et on olmes selline tõrjerühm, kes üritab arvutimaailma hoida nii ohutuna, mis nende võimuses on.

Viimases loengu esinejaks oli TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes varem töötas IT Kolledžis õppejõuna. Ta käsitles oma loengus tudengi rolle, TTÜ kampust, rääkis üldsielt kõrgharidusest. Tema loeng oli minu jaoks väga oluline, kuna ta rääkis võimalustest, millest mina, kui IT Kolledži õpilane, osa saan võtta. Samas leian, et viimase loengu teemat oleks võinud käsitleda pigem alguses, kuna see oli ülikooli tutvustav.

Saabudes viimasesse õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengusse jõudis minuni reaalsus, et üks aine minu ülikooli teel on juba lõppemas. Kui võtta kokku üldistavalt aine ja kõik esinejad, siis võin väita, et kõik, kes meie ette astusid, on oma ala proffesioonalid ning oskasid publikuga väga hästi suhelda. Neil oli võime panna inimesed kuulama ning motiveerima meid tulevikuks. See kursus oli kahtlemata kasulik. Selle aine vältel sai aimu mis toimub IT maailmas ning, kuidas selles läbi lüüa. Hea oli kuulda inimesi kes puutuvad kokku IT valdkonnaga ja nende probleemidega igapäevaeselt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuse läbikukkumisel tuleb registreerida järelarvestusele ja maksta nõutav tasu.

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.

Arvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga selle tegemise tingimustes.

Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas ja tasuda rektori käskkirjaga kehtestatud tasu(Juhul, kui oled REV kohal) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Riigieelarvelisel kohal on kordussooritused tasuta.

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, kui õpilane on riigieelarvevälisel kohal.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks-kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ja muudel põhjustel.
Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Lapse hooldamiseks peab üliõpilane lisama lapse sünnitunnistuse.
Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, kui üliõpilane esitas avalduse lapse hooldamiseks
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.