User:Sreimer

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sten Reimer
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Esimeses loengus seletasid ITK personalid kooli üldistest õpingukorraldustest ja sisekorra eeskirjadest. Tutvustati erinevaid e-õppe keskkondi. Kõige tähtsamad nendest on siis ÕIS ja ITK-tudengi oma e-post, kuhu peaks siis minema kõik koolist tulenev informatioon: toimuvatest üritustest, tähtaegadest, kodustest ülesannetest jms. Teemaks tuli veel ITK Wiki, mis siis koosneb tudengite sissekannetest, kuhu on kogunenud juba ajapikku väga head ja olulist informatsiooni. Endalgi vaja läinud töö juures, kui mingi asjaga pikemalt toppama jäänud. Kokkuvõtteks ütleksin seda, et see oli põhimõtteliselt sissejuhatav loeng meie järgneva ITK elu kohta. Valgustati teemadega mida meil tudengitel reaalselt vaja läheks. Meil soovitati rangelt uurida sisekorra eeskirju, kuna sealt me saaksime enamustele küsimustele vastused, mis võivad ajapikku genereerida, seoses õppetööga.

Teist loengut alustas Infotehnoloogia Kolledzi õppejõud Linnar Viik, kes siis üritas lahti mõtestada meile mõiste: innovatsioon. Alustas oma presentatsiooni teemaga "Digitaalne Ühisturg", kus ta seletas väga huvitavalt sellest, kuidas kõiks ära kaotada kõikide Euroopa riikide koodid. Mis tähendaks seda et igal inimesel oleks nagu üks mobiilioperaator, olenemata kus ta parasjagu Euroopas viibib - helistamine teise riiki ja teenused maksaks kõikidele sama palju. Iseenesest mõte oli hea, kuid see tekitas loengus minu peas kohe küsimuse, et kas see ei põhjustaks probleeme erinevate teenuste ja kõneminuti hinndadega, kuna igas riigis on oma operaatorite hinnad juba nii erinevad ja lisaks sellel on igas riigis erinev elatustase. Minu arvates sellise mõtte teostamine oleks väga keeruline - see langetaks osades riikides drastiliselt teenuste hindu ja samas teistes riikides tõstaks neid. Lisaks sellele seletas Viik, väga huvitavalt, meile oma arusaama sellest, et kuidas näeb välja uue idee liigitamine. Ehk siis ta joonistas tahvlile skeemi millel oli 2 suunda: Teadus ja Vajadus - mis sai veel omakorda jagada Radikaalseks ja inkrementaalseks. See oli väga hästi koostatud, kuna sinna maatriksisse sai paigutada kõik maailma tooted, teenused või ideed. Kokkuvõteks ütleks et Linnar sai oma presentatsiooniga väga edukalt hakkama, kaasates endaga kogu auditooriumi ja väljendades keerulisemaid aspekte eluliste jutukestega.

Kolmana loengu juhatas sisse Mart Mangus, kes algatuseks seletas lahti millega ta oma elujooksul tegelenud on. Ta on inimene, kes alati jälgib turgu ja uurib meediat, otsides seda mida inimesed antud momendil vajavad ja vastavalt sellele rakendades oma teadmised ja energia sinna mis tooks talle endale kasu sisse. Tema puhul mulle meeldis väga see, et ta rääkis oma ebaõnestumistest - pärast seletades ära ka mida ta nendest õppis ja kuidas ta edasi tegutses. Loengu lõpus seletas Mart lahti SWOT-analüüsi. Peale seda pidid õpilased välja mõtlema ideid mis võiksid turul läbi lüüa. Parimate ideede vahel pidi loengus moodustama grupid, mis pidid välja tooma siis ette antud idee miinused ja plussid. Kokkuvõtteks Mart õpetas meid kuidas teha õigeid valikuid ja andis meile väga palju elulisi näiteid, mis aitaksid meid kriitilistes momentides jalule tagasi.

Margus Ernits alustas oma ettekannet "Motivatsioon" - teha tudengil koolipingil istudes õpetatava reaalaine tunni teema veidi huvitavamaks. Lahenduseks tõi Ernits "Robootika", ehk siis õpilased reaalselt kasutavad tunnist õpitut ja rakendavad oma teadmisi reaalsetel probleemidel - füüsilistel masinatel.Tutvustas meile veel huvitavat programmi nimega Robocode, kus siis saab programmeerida tanke, mis läheb sõtta mingi teise inimese poolt loodud lähetekoodiga tankiga. Võidab see, kes kirjutas oma tankile parema iseloomu. Programm tundus iseenesest huvitav ja mille ma lähiajal ka kindlasti üle vaatan. Kokkuvõtteks jäin Ernitsa visiooni ja tegemistega väga rahule. Ma arvan, et iga kool peaks selliseid asju rakendama ja reklaamima koolisiseselt. See arendaks õpilasi drastiliselt - näidates erinevaid võimalusi probleemide lahendamiseks, mitte lihtsalt tuimalt kuskil loengu pingil aega veeta. See lahendaks kohe tudengil ära küsimuse: "Kus mul seda ainet elus reaalselt vaja on?". Ühineksin isegi robootikaklubiga, kuid kahjuks käin kooliga paralleelselt tööl.

Alustas esinemisega Net Groupi töötaja Toomas Mõttus, kes tutvustas eelnimetatud firmat paari sõnaga. Antud firma koosnes siis 80'nest liikmest, mis on omakorda jaotatud Eesti, Läti ja Leedu kontorite vahel . Peale seda andis Toomas puldi üle üle samas firmas konstsultandi Jaan Feldmann'ile, kes on ka üks firma loojatest. Jaan seletas lahti tänapäeva serverite kooslustest. Rääkis väga huvitavalt sellest, et paljud inimesed ei tea tegelikult, kui arenenud on tänapäeval serveri loogiga. Ehk siis serverid muutuvad kiiremaks, kompaksemaks, energia säästlikumaks. Enam ei koosne serveriruum ainult kaablite hunnikutest vaid kasutusele on võetud 10 gigabit'ised optilised kaablid, mis asendavad asendavad möödunud sajandi vaskkaableid. Teine suur teema millest Jaan kõneles oli Virtualiseerimine. Ehk siis rääkis sellest kuidas maailm iga päevaga läheb Pilve poole, mis tähendab seda, et inimene, olenemata tema asukohast, saab ükskõik kust maailmast ligi oma infole mida ta on pilve paigaldanud. Mainis ka suuremad pilvraalimise teenused, kus jäi pikemalt seletama Virtuaalsest töölauast. Kokkuvõtteks ütleks seda, et Jaan rääkis Virtualiseerimisest ja uutest serveri tehnoloogiatest väga huvitavalt, kuid mõnes kohas ta kiirustas oma jutuga ja rääkis liiga üldises pildis, mille tõttu jäi mõni koht segaseks ja tekitas palju küsimusi.

Kuuenda loengu andis meile Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses tegutsev Agu Leinfeld. Esmalt lasi ta meil kirjutada paberile teemal "Miks ma tulin IT-d õppima", mille mõte oli meid mõtlema panna - milleks on mul IT-d vaja ja kas ma tegelen ikka teemaga mis mulle meeldib. Üldiselt läbivaks teemaks oli see, et kui sa alustad mingi idee ellu viimisega, siis olgu sul ennem eesmärk paigas ja visioon sellest olemas. Enamus projekte tänapäeval ei löö läbi või ebaõnnestuvad peamiselt selle pärast, kuna ei ole loodud eesmärki. Kokkuvõtteks ütleks seda, et tegemist oli huvitava loenguga, kuna selle vältel esitas ta päris palju küsimusi auditooriumile, mis tekitas sellise tunde, et me lahendasime probleeme koos.

Seitsmenda loengus käis meil rääkimas arvuti-ikalduste tõrjerühmas tegutsev Anto Veldre. Ta rääkis väga huvitavalt sellest, kuidas vähemalt 30%-40% inimestest omab enda teadmata oma arvutis mingit viirust või ussi, millest neil pole õrna aimugi. Näituseks on olemas viirus nimega Zeus, mida umbes 60% viirusetõrjetest ei suuda seda tuvastada. Lisaks sellele rääkis ta identiteedi vargustest - kuidas neid saadakse ja mida nendega edasi tehti. Teemaks tuli veel cert.ee tegemistest ja sellest, et kasutajad ei oska pahavaraga ümber käia. Kokkuvõtteks oleks õelda seda, et teemat oli küll huvitav kuulata, kuid Anto tihti peale läks oma jutuga ümber nurga ja ei sobitanud üleminekut teise teemaga eriti hästi ära, mis tekitas väikeseid arusaamatusi.

Kaheksandas loengus tuli meile seletama Kalle Tammemäe, kes on TTÜ õppeprorektor. Rääkis erinevatest koolide statistikatest, TTÜ saavutustest, võimalustest edasi õppimiseks, tuleviku plaanidest. Pikemalt jäi Kalle rääkima TTÜ linnakust - kui suurt ala see enda all hõlmab, mida nad plaanivad tulevikus juurde ehitada jms. Kokkuvõtteks võrdsustan seda loengut esimesega, kuna teema ei puudutanud nii väga IT'd - pigem üritas Kalle meile tutvustada piirkonda kus me oleme, rääkida lähemalt mis saab tulevikus, ja tutvustada edasi õppimise võimalust magistriõppes siis juba TTÜ's. Üldine linnaku teema oli mõnes mõtes kodune, kuna ma ei ela koolist väga kaugel, tänu millele ma sain siis kah mõnest asjast paremini aru kui teised.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.