User:Mlimberg: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (5 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
Martin Limberg | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Martin Limberg<br> | |||
Esitamise kuupäev: 19. september 2011 | |||
Essee | ==Essee== | ||
Pool esimese kursuse semestrist ongi juba läbi ning see tähendab seda, et tuleb teha õpingukorralduses analüüsiv essee.Selles tunnis käisid mitmed erinevad külalised.Päris mitmed olid ka IT Kolledži vilistlased.Igaljuhul üritan nüüd selgitada, mis oli neis loengutes minu meelest ühist, erinevat, meeldivat, mitte-meeldivat. | |||
Eks loengud oli sarnased selle poolest, et kõik nad kuidagi olid seotud ikkagi IT valdkonnaga.Kõige vähem võib-olla Mart Manguse esinemine, sest valdavalt rääkis ta ärijuttu, mis on aga tegelikult ülioluline faktor arvutimaailmas.Loengu tegi huvitavaks just see, et ta rääkis oma kogemustest „itimehena“.Muigele ajas soomlastele loodud rate.ee- sarnane lehekülg, mille nad 10.000 krooniga hiljem maha müüsid, aga kuna ostjal oli hambaarst ning õigel ajal tehingut ei saanud teha, siis jäid nad hoopis tühjadega kätega.Mart tõi ühel slaidil välja ka kõik oma firmade logod, millega ta kunagi tegelenud on, või siis millega praegu „jändab“.Tundub, et üheks põhjuseks, miks ta põrub oma ideedega, ongi just see, et ta on liiga leplik.Soome „rate“ eest loodetud raha pärast oleks pidanud ikka lõpuni võitlema.Igaüks ei ole aga paraku loodud tegema kurja häält ning seetõttu oma asjade nimel võitlemine katki jääbki. See on aga hea õppetund meile, mingil määral tulevastele äritsejatele, et peab võitlema iga kopika eest!Teine omadus, mis loengu huvitavaks tegi, oli rühmatöö, millele aga eelnes äriideede mõtlemine .Pärast seda lõime võistkonnad ning hakkasime analüüsima SWOT’i (Tugevused – Nõrkused – Võimalused – Ohud) alusel oma ideid.Auditooriumi peale tulid välja päris huvitavad äriplaanid alates nisuõlust lõpetades hiina keele online’s õpetamisega.See oli üks vähestest loengutest, mille jooksul ei tulnud kordagi und peale. | |||
Teine päris huvitav loeng oli Linnar Viigiga.Alguses tundus, et tegu on mingi „macho-mehega“ , aga tegelikult oli päris meeldiv ning asjakohane esineja.Tema põhiteemaks oli innovatsioon.Kui ausalt ütlen, siis enne seda loengut ma täpselt ei teadnud, mis asi see on.Kohe alguses palus Linnar meil tuua innovatsiooni näiteid ning siis sain kohe aru, millega tegu on.Viik tõi mitmeid huvitavaid näiteid, millest üks oli selle kohta, et mida peavad mehed ja naised uue auto puhul oluliseks. Mehed vaatavad üldjuhul, et masin oleks võimas, nelikveoga jne., aga naised peavad oluliseks mahutavust ning turvalisust.Loengu lõpupoole tõi Viik välja kolm faktorit, mis on peamised uue idee teostamisel : aeg, eelarve ja tulemus.Enamik auditooriumist vastas küsimusele, et mis neist olulisim on, vastusega „tulemus“ .Mina olin „aja“ poolt, sest kui toote väljatoomisega läheb liiga kaua aega, siis võib juhtuda, et keegi on juba ette jõudnud või keskkond ei vaja seda toodet enam või siis antud hetkel.Aga ma arvan, et ega seal ei olegi õiget vastust sellele, et mis on kõige olulisem, sest nad kõik on üliolulised ning kui üks neist ära jätta, siis kannatavad ka teised.Innovatsioonist rääkis palju ka Agu Leinfeld, kes mulle isikuna nii suurt muljet ei jätnud kui Viik, aga teema „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“ oli päris huvitav.Kui Linnar rääkis valdavalt ikka positiivsetest nähtustest, siis Agu rääkis ka negatiivsetest külgedest, mis tekivad seoses tehnoloogia arenguga.Näiteks tõi ta selle tõttu on suurenenud narkokaubanduse käive.Leinfelt „hüppas“ loengu keskel ka IT maailmast välja ning rääkis näiteks globaalse kogukonna arengust ja majandusest, Kreeka siseriiklikust kriisist.Huvitav oli ka kuulata tehnoloogilise vea mõjust keskkonnale.Näiteks toodi Kuuba raketikriis, kus USA raketituvastussüsteem andis veateate, et venelased lasid raketid välja.Õnneks tänu kaugsideoperaatoritele saadi kätte vene riigipea, kes kinnitas, et rakette pole keegi lasknud.Kõik see oleks aga lõppenud ju hävinguga ja selle oleks põhjustanud ainult üks tehnoloogiline viga.Minu meelest olid mõlemad loengud väga huvitavad ja kasulikud, sest mõlemast sain teada jällegi midagi uut.Linnar Viik meeldis mulle natukene rohkem, sest ta rääkis kuidagi vabamalt ja ei ajanud terve aeg mingit ülitarka juttu. | |||
Vastus | Meeldiv loeng oli ka Margus Ernitsaga.Teemaks oli robootika, mis on hetkel veel minu jaoks suht võõras.Tean vaid seda, et tegu alaga, kus õpetatakse roboteid ehitama.Loeng algas aga slaidiga, mille pealkiri oli „Motivation“ .Huvitav algus minu jaoks.Margus hakkas rääkima kohe sellest, et inimesed õpivad seda, mis on nende jaoks huvitav.Kui huvi puudub, siis üldjuhul omandatud info küllalt kiiresti ka unustatakse.Kuidas aga teha mingit ainet huvitavaks?Ernits vastas sellele küsimusele nii, et aine teeb huvitavaks kas õppejõud või siis see, et inimene teadvustab endale selle aine vajalikkust edasises elus.Minu meelest on see samuti tõsi.Selle vähese aja jooksul koolis on olnud juba selliseid loenguid küll ja küll, mis ajavad haigutama ning ega eriti targema inimese tunnet ei teki selle lõpus.Hea point oli ka see, et õppimine peab olema mänguline, praktiline, sest siis jääb inimesele kõige rohkem midagi õpitust külge.Lisaks tutvustas Margus meile RoboCode’i, kus saab mänguliselt võidelda robotitega.Sellege pidavat olema seos ka Javaga, mida me juba õpime, ehk mõne aja pärast võiks juba seda proovida.Huvitavaid näiteid tõi Margus meile Eesti Kunstiakadeemiast.Viimased loovad mingi idee ja siis IT Kolledži omad üritavad selle ellu viia.Üks veider idee oli „Trumm ja kass“, mis on mõeldud vaegkuuljatele.Neile meeldivat see, kui kass on õlal ja nurrub, tekitab vibratsiooni.IT-mehed siis tegidki sellise valmis – kass, mis teeb muusikat.Mõned ideed on aga liiga keerukad õpilaste jaoks.Näiteks selline luup, mis võõrkeeles oleva teksti automaatselt kohe tõlgib ümber eesti keelde.Siinkohal märgiti ära Google translator, mis hetkel veel tõlgib väga vigaselt, aga näiteks viie aasta pärast saab ta olema kindlasti parem, seega seda ideed ei tohi maha kanda.Loengu lõpp koosnes põhimõtteliselt ainult Robotexist, mis hetkel veel mind nii palju ei tõmba.Tunnis anti kolmele kiiremale arvutada ka ühe kindla roboti keskmine kiirus, mille kallal sai sõbraga pusitud, see oli päris huvitav.Millegi pärast see robot liikus vaid ringiratast.Igaljuhul suutsime selle kiiruse ka kuidagi kätte saada ning sõbrale esseevabastuse võidelda. | ||
Igavamate loengute alla paneksin NET Groupi, Anto Veldre ja siis erialatutvustava loengu.Viimases oleks terve aeg võinud rääkida Indrek Rokk, kes tundub väga mõistlik mees olevat, ajas mõnusat juttu ka.Inga Vau isiklikult väga ei meeldinud.Õnneks või kahjuks ta meie õppejõud ei ole.Jättis lihtsalt sellise liiga karmi mulje.Iseenesest loengu teema oli meile ülioluline ning eks targemaks sain kindlasti.NET Groupi mehed Toomas Mõttus ja Jaan Feldman olid toredad, aga loeng ise oli suht igav.Jaan meenutas mulle millegi pärast Mika Häkkineni.Loengu sisu oli päris raske minu jaoks .Sellest sain ma aru, et arvutid ja kõvakettad on kordades väiksemaks läinud aastatega ning igasugused juhtmepuntrad on tunduvalt vähem sõlmes, aga muud keelt oli veel raske mõista.Anto Veldre jättis küllaltki üleoleva mulje, üritas koguaeg „kildu“ panna.Mõni neist tuli ka päris hästi välja.Loeng algas nö. sibi-jutuga ning enda ametinimeks panigi ta arvutisibi, ehk siis see, kes korrastab ja puhastab arvuteid, kus on midagi valesti.Meelde jäi ka sibi ingliskeelne vaste ehk nightman.Loengu põhiteema oli siis viirused ja arvutihaigused .Huvitav oli see, et ma ei teadnud sellist kurikuulsat viirust nagu Zeus.Üldiselt olid aga need kolm loengut igavamad, kui võrrelda Linnar Viigi, Mart Manguse, Margus Ernitsa ja Agu Leinfeldi omadega. | |||
Minu meelest olid kõik loengud kasulikud ja toredad, mõni natukene vähem, aga ühegi kohta ei saa öelda mõttetu ,või et kahetseksin kohalkäimist.Kõik inimesed ei saagi meeldida, paratamatult tekivad ju lemmikud.Väga viis aine! | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | |||
===Küsimus A=== | |||
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? | |||
===Vastus=== | |||
| Line 23: | Line 30: | ||
Küsimus 3 | ===Küsimus 3=== | ||
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? | |||
Vastus | ===Vastus=== | ||
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;b. tehtud tööde näidised;c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;d. on kajastatud kogemusest õpitut;e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. | Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;b. tehtud tööde näidised;c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;d. on kajastatud kogemusest õpitut;e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. | ||
[[Category:Erialatutvustus 2011]] | |||
Latest revision as of 22:08, 27 October 2011
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Martin Limberg
Esitamise kuupäev: 19. september 2011
Essee
Pool esimese kursuse semestrist ongi juba läbi ning see tähendab seda, et tuleb teha õpingukorralduses analüüsiv essee.Selles tunnis käisid mitmed erinevad külalised.Päris mitmed olid ka IT Kolledži vilistlased.Igaljuhul üritan nüüd selgitada, mis oli neis loengutes minu meelest ühist, erinevat, meeldivat, mitte-meeldivat.
Eks loengud oli sarnased selle poolest, et kõik nad kuidagi olid seotud ikkagi IT valdkonnaga.Kõige vähem võib-olla Mart Manguse esinemine, sest valdavalt rääkis ta ärijuttu, mis on aga tegelikult ülioluline faktor arvutimaailmas.Loengu tegi huvitavaks just see, et ta rääkis oma kogemustest „itimehena“.Muigele ajas soomlastele loodud rate.ee- sarnane lehekülg, mille nad 10.000 krooniga hiljem maha müüsid, aga kuna ostjal oli hambaarst ning õigel ajal tehingut ei saanud teha, siis jäid nad hoopis tühjadega kätega.Mart tõi ühel slaidil välja ka kõik oma firmade logod, millega ta kunagi tegelenud on, või siis millega praegu „jändab“.Tundub, et üheks põhjuseks, miks ta põrub oma ideedega, ongi just see, et ta on liiga leplik.Soome „rate“ eest loodetud raha pärast oleks pidanud ikka lõpuni võitlema.Igaüks ei ole aga paraku loodud tegema kurja häält ning seetõttu oma asjade nimel võitlemine katki jääbki. See on aga hea õppetund meile, mingil määral tulevastele äritsejatele, et peab võitlema iga kopika eest!Teine omadus, mis loengu huvitavaks tegi, oli rühmatöö, millele aga eelnes äriideede mõtlemine .Pärast seda lõime võistkonnad ning hakkasime analüüsima SWOT’i (Tugevused – Nõrkused – Võimalused – Ohud) alusel oma ideid.Auditooriumi peale tulid välja päris huvitavad äriplaanid alates nisuõlust lõpetades hiina keele online’s õpetamisega.See oli üks vähestest loengutest, mille jooksul ei tulnud kordagi und peale.
Teine päris huvitav loeng oli Linnar Viigiga.Alguses tundus, et tegu on mingi „macho-mehega“ , aga tegelikult oli päris meeldiv ning asjakohane esineja.Tema põhiteemaks oli innovatsioon.Kui ausalt ütlen, siis enne seda loengut ma täpselt ei teadnud, mis asi see on.Kohe alguses palus Linnar meil tuua innovatsiooni näiteid ning siis sain kohe aru, millega tegu on.Viik tõi mitmeid huvitavaid näiteid, millest üks oli selle kohta, et mida peavad mehed ja naised uue auto puhul oluliseks. Mehed vaatavad üldjuhul, et masin oleks võimas, nelikveoga jne., aga naised peavad oluliseks mahutavust ning turvalisust.Loengu lõpupoole tõi Viik välja kolm faktorit, mis on peamised uue idee teostamisel : aeg, eelarve ja tulemus.Enamik auditooriumist vastas küsimusele, et mis neist olulisim on, vastusega „tulemus“ .Mina olin „aja“ poolt, sest kui toote väljatoomisega läheb liiga kaua aega, siis võib juhtuda, et keegi on juba ette jõudnud või keskkond ei vaja seda toodet enam või siis antud hetkel.Aga ma arvan, et ega seal ei olegi õiget vastust sellele, et mis on kõige olulisem, sest nad kõik on üliolulised ning kui üks neist ära jätta, siis kannatavad ka teised.Innovatsioonist rääkis palju ka Agu Leinfeld, kes mulle isikuna nii suurt muljet ei jätnud kui Viik, aga teema „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“ oli päris huvitav.Kui Linnar rääkis valdavalt ikka positiivsetest nähtustest, siis Agu rääkis ka negatiivsetest külgedest, mis tekivad seoses tehnoloogia arenguga.Näiteks tõi ta selle tõttu on suurenenud narkokaubanduse käive.Leinfelt „hüppas“ loengu keskel ka IT maailmast välja ning rääkis näiteks globaalse kogukonna arengust ja majandusest, Kreeka siseriiklikust kriisist.Huvitav oli ka kuulata tehnoloogilise vea mõjust keskkonnale.Näiteks toodi Kuuba raketikriis, kus USA raketituvastussüsteem andis veateate, et venelased lasid raketid välja.Õnneks tänu kaugsideoperaatoritele saadi kätte vene riigipea, kes kinnitas, et rakette pole keegi lasknud.Kõik see oleks aga lõppenud ju hävinguga ja selle oleks põhjustanud ainult üks tehnoloogiline viga.Minu meelest olid mõlemad loengud väga huvitavad ja kasulikud, sest mõlemast sain teada jällegi midagi uut.Linnar Viik meeldis mulle natukene rohkem, sest ta rääkis kuidagi vabamalt ja ei ajanud terve aeg mingit ülitarka juttu.
Meeldiv loeng oli ka Margus Ernitsaga.Teemaks oli robootika, mis on hetkel veel minu jaoks suht võõras.Tean vaid seda, et tegu alaga, kus õpetatakse roboteid ehitama.Loeng algas aga slaidiga, mille pealkiri oli „Motivation“ .Huvitav algus minu jaoks.Margus hakkas rääkima kohe sellest, et inimesed õpivad seda, mis on nende jaoks huvitav.Kui huvi puudub, siis üldjuhul omandatud info küllalt kiiresti ka unustatakse.Kuidas aga teha mingit ainet huvitavaks?Ernits vastas sellele küsimusele nii, et aine teeb huvitavaks kas õppejõud või siis see, et inimene teadvustab endale selle aine vajalikkust edasises elus.Minu meelest on see samuti tõsi.Selle vähese aja jooksul koolis on olnud juba selliseid loenguid küll ja küll, mis ajavad haigutama ning ega eriti targema inimese tunnet ei teki selle lõpus.Hea point oli ka see, et õppimine peab olema mänguline, praktiline, sest siis jääb inimesele kõige rohkem midagi õpitust külge.Lisaks tutvustas Margus meile RoboCode’i, kus saab mänguliselt võidelda robotitega.Sellege pidavat olema seos ka Javaga, mida me juba õpime, ehk mõne aja pärast võiks juba seda proovida.Huvitavaid näiteid tõi Margus meile Eesti Kunstiakadeemiast.Viimased loovad mingi idee ja siis IT Kolledži omad üritavad selle ellu viia.Üks veider idee oli „Trumm ja kass“, mis on mõeldud vaegkuuljatele.Neile meeldivat see, kui kass on õlal ja nurrub, tekitab vibratsiooni.IT-mehed siis tegidki sellise valmis – kass, mis teeb muusikat.Mõned ideed on aga liiga keerukad õpilaste jaoks.Näiteks selline luup, mis võõrkeeles oleva teksti automaatselt kohe tõlgib ümber eesti keelde.Siinkohal märgiti ära Google translator, mis hetkel veel tõlgib väga vigaselt, aga näiteks viie aasta pärast saab ta olema kindlasti parem, seega seda ideed ei tohi maha kanda.Loengu lõpp koosnes põhimõtteliselt ainult Robotexist, mis hetkel veel mind nii palju ei tõmba.Tunnis anti kolmele kiiremale arvutada ka ühe kindla roboti keskmine kiirus, mille kallal sai sõbraga pusitud, see oli päris huvitav.Millegi pärast see robot liikus vaid ringiratast.Igaljuhul suutsime selle kiiruse ka kuidagi kätte saada ning sõbrale esseevabastuse võidelda.
Igavamate loengute alla paneksin NET Groupi, Anto Veldre ja siis erialatutvustava loengu.Viimases oleks terve aeg võinud rääkida Indrek Rokk, kes tundub väga mõistlik mees olevat, ajas mõnusat juttu ka.Inga Vau isiklikult väga ei meeldinud.Õnneks või kahjuks ta meie õppejõud ei ole.Jättis lihtsalt sellise liiga karmi mulje.Iseenesest loengu teema oli meile ülioluline ning eks targemaks sain kindlasti.NET Groupi mehed Toomas Mõttus ja Jaan Feldman olid toredad, aga loeng ise oli suht igav.Jaan meenutas mulle millegi pärast Mika Häkkineni.Loengu sisu oli päris raske minu jaoks .Sellest sain ma aru, et arvutid ja kõvakettad on kordades väiksemaks läinud aastatega ning igasugused juhtmepuntrad on tunduvalt vähem sõlmes, aga muud keelt oli veel raske mõista.Anto Veldre jättis küllaltki üleoleva mulje, üritas koguaeg „kildu“ panna.Mõni neist tuli ka päris hästi välja.Loeng algas nö. sibi-jutuga ning enda ametinimeks panigi ta arvutisibi, ehk siis see, kes korrastab ja puhastab arvuteid, kus on midagi valesti.Meelde jäi ka sibi ingliskeelne vaste ehk nightman.Loengu põhiteema oli siis viirused ja arvutihaigused .Huvitav oli see, et ma ei teadnud sellist kurikuulsat viirust nagu Zeus.Üldiselt olid aga need kolm loengut igavamad, kui võrrelda Linnar Viigi, Mart Manguse, Margus Ernitsa ja Agu Leinfeldi omadega.
Minu meelest olid kõik loengud kasulikud ja toredad, mõni natukene vähem, aga ühegi kohta ei saa öelda mõttetu ,või et kahetseksin kohalkäimist.Kõik inimesed ei saagi meeldida, paratamatult tekivad ju lemmikud.Väga viis aine!
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga.Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel .Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta).E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Küsimus 3
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;b. tehtud tööde näidised;c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;d. on kajastatud kogemusest õpitut;e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
