Nimeserveri labor V.2: Difference between revisions
No edit summary |
|||
(63 intermediate revisions by 6 users not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
=Viimase muutmise aeg= | |||
06. Detsember 2011 10:47 | |||
== Sissejuhatus == | == Sissejuhatus == | ||
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi: | |||
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. | |||
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). | |||
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne). | |||
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS] | |||
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline. | |||
== Meeskonnaliikmed == | == Meeskonnaliikmed == | ||
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva | Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva | ||
== Joonis == | == Joonis == | ||
Line 32: | Line 43: | ||
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine == | == Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine == | ||
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit. | |||
Installeerime bind9 teenuse. | |||
<pre> | <pre> | ||
sudo | sudo apt-get install bind9 | ||
apt-get install bind9 | |||
</pre> | </pre> | ||
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/hosts | sudo nano /etc/hosts | ||
</pre> | </pre> | ||
Failis | Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine: | ||
<pre> | <pre> | ||
127.0.1.1 ns1.vork.ee | 127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1 | ||
</pre> | </pre> | ||
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga. | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/hostname | sudo nano /etc/hostname | ||
</pre> | </pre> | ||
Faili sisu peab olema järgnev: | |||
<pre> | <pre> | ||
ns1 | |||
</pre> | </pre> | ||
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress. | |||
Muudetud fail | |||
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris: | |||
<pre> | |||
sudo nano /etc/bind/named.conf.options | |||
</pre> | |||
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress. | |||
Muudetud fail peab välja nägema järgmine: | |||
<pre> | <pre> | ||
acl me {192.168.6.124;}; | |||
options { | options { | ||
directory "/var/cache/bind"; | directory "/var/cache/bind"; | ||
forwarders { | |||
192.168.6.124; | |||
}; | |||
allow-recursion { me; }; | |||
allow-query { me; }; | |||
allow-transfer { me; }; | |||
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035 | auth-nxdomain no; # conform to RFC1035 | ||
listen-on-v6 { any; }; | listen-on-v6 { any; }; | ||
}; | }; | ||
</pre> | |||
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.] | |||
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris: | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/bind/named.conf.default-zones | sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones | ||
</pre> | </pre> | ||
Siia faili | |||
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili): | |||
<pre> | <pre> | ||
zone "vork.ee" { | zone "vork.ee" { | ||
Line 99: | Line 122: | ||
}; | }; | ||
</pre> | </pre> | ||
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda. | Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda. | ||
<pre> | <pre> | ||
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa | sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa | ||
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone | sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone | ||
</pre> | </pre> | ||
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris: | |||
Nüüd muudame vork.ee.zone faili | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone | sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone | ||
</pre> | </pre> | ||
Muudetud fail | Muudetud fail peab olema selline: | ||
<pre> | <pre> | ||
Line 130: | Line 150: | ||
900 ) ; minimum, seconds | 900 ) ; minimum, seconds | ||
$ORIGIN vork.ee. | |||
IN NS ns.vork.ee. | IN NS ns.vork.ee. | ||
IN A 192.168.6.123 | IN A 192.168.6.123 | ||
ns IN A 192.168.6.123 | |||
</pre> | </pre> | ||
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.''' | |||
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit] | Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit] | ||
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga: | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/ | sudo nano /etc/resolv.conf | ||
</pre> | </pre> | ||
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine: | |||
<pre> | <pre> | ||
nameserver 192.168.6.124 | |||
nameserver 192.168.6.123 | |||
</pre> | </pre> | ||
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga: | |||
<pre> | <pre> | ||
sudo /etc/init.d/bind9 restart | |||
</pre> | </pre> | ||
Sama töö teeb ära käsk: | |||
<pre> | <pre> | ||
sudo service bind9 restart | |||
</pre> | </pre> | ||
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''. | |||
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine == | |||
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit. | |||
Installeerime bind9 teenuse. | |||
<pre> | <pre> | ||
sudo apt-get install bind9 | |||
</pre> | </pre> | ||
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili | |||
<pre> | <pre> | ||
sudo nano /etc/hosts | |||
</pre> | </pre> | ||
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine: | |||
<pre> | <pre> | ||
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2 | |||
</pre> | </pre> | ||
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga. | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/ | sudo nano /etc/hostname | ||
</pre> | </pre> | ||
Faili sisu peab olema järgnev: | |||
<pre> | <pre> | ||
ns2 | |||
</pre> | </pre> | ||
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris: | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/ | sudo nano /etc/bind/named.conf.options | ||
</pre> | </pre> | ||
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine: | |||
<pre> | <pre> | ||
acl me {192.168.6.0/24;}; | |||
options { | options { | ||
directory "/var/cache/bind"; | directory "/var/cache/bind"; | ||
forwarders { | |||
192.168.6.124; | |||
}; | |||
allow-recursion { me; }; | |||
allow-query { me; }; | |||
allow-transfer { me; }; | |||
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035 | auth-nxdomain no; # conform to RFC1035 | ||
listen-on-v6 { any; }; | listen-on-v6 { any; }; | ||
}; | }; | ||
</pre> | |||
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.] | |||
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris: | |||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/bind/named.conf.default-zones | sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones | ||
</pre> | </pre> | ||
Siia faili | |||
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili): | |||
<pre> | <pre> | ||
zone "vork.ee" { | zone "vork.ee" { | ||
Line 251: | Line 259: | ||
</pre> | </pre> | ||
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili: | Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga: | ||
<pre> | <pre> | ||
nano /etc/resolv.conf | sudo nano /etc/resolv.conf | ||
</pre> | </pre> | ||
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine: | |||
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine: | |||
<pre> | <pre> | ||
nameserver 192.168.6.124 | nameserver 192.168.6.124 | ||
nameserver 192.168.6.123 | nameserver 192.168.6.123 | ||
</pre> | </pre> | ||
Nüüd | Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga: | ||
<pre> | <pre> | ||
/etc/init.d/bind9 restart | sudo /etc/init.d/bind9 restart | ||
</pre> | |||
Sama töö teeb ära käsk: | |||
<pre> | |||
sudo service bind9 restart | |||
</pre> | </pre> | ||
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel == | |||
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades '''rndc''' käsku. Süntaks on järgmine: | |||
<pre> | |||
sudo rndc reload <tsoon> | |||
</pre> | |||
== | Näiteks: | ||
<pre> | |||
sudo rndc reload vork.ee | |||
</pre> | |||
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi (näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] ), siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine: | |||
<pre> | |||
sudo rndc flushname <nimi> | |||
</pre> | |||
Näiteks: | |||
<pre> | |||
sudo rndc flushname vork.ee | |||
</pre> | |||
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine: | |||
<pre> | |||
sudo rndc flush | |||
</pre> | |||
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii: | |||
<pre> | |||
rndc freeze <tsoon> | |||
sudo rndc reload <tsoon> | |||
rndc thaw <tsoon> | |||
</pre> | |||
Näiteks: | |||
<pre> | |||
rndc freeze vork.ee | |||
sudo rndc reload vork.ee | |||
rndc thaw vork.ee | |||
</pre> | |||
=Teenuse varundamine= | |||
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest. | |||
Käsk selleks on : | |||
<pre> | |||
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind | |||
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind | |||
</pre> | |||
=Teenuse taastamine= | |||
==Teenuse taastamine, kui on olemas varukoopia== | |||
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogide asemele | |||
<pre> | |||
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory / | |||
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz --directory / | |||
</pre> | |||
= DNS'i teenuse administraatori teadmised = | |||
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu == | |||
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk | |||
<pre> | |||
sudo rndc dumpdb -cache | |||
</pre> | |||
seejärel avada loodud dump'i fail. | |||
<pre> | |||
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db | |||
</pre> | |||
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat == | |||
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk | |||
<pre> | |||
sudo rndc stats | |||
</pre> | |||
seejärel avada named.stats fail. | |||
<pre> | |||
sudo less /var/cache/bind/named.stats | |||
</pre> | |||
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni == | |||
Selleks on vaja lisada nano /etc/bind/named.conf.options faili rida | |||
<pre> | |||
zone-statistics yes; | |||
</pre> | |||
seejärel avada named.stats fail. | |||
<pre> | |||
sudo less /var/cache/bind/named.stats | |||
</pre> | |||
== DNS Spoofing == | |||
Kuidas toimib avaliku võrgu DNS Spoofing – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga. | |||
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] | |||
== Open resolver == | |||
Open resolveriks nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid. | |||
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]] | |||
= Mis läks valesti = | |||
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580] | |||
= Muu info = | |||
== Meie retsenseerisime == | |||
[[CUPS_seadistamine]] | |||
== Asub == | == Asub == | ||
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]] | [[Category:IT infrastruktuuri teenused]] |
Latest revision as of 11:03, 14 December 2011
Viimase muutmise aeg
06. Detsember 2011 10:47
Sissejuhatus
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust.
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri kohta siit: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.
Meeskonnaliikmed
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva
Joonis
192.168.6.123 ns1.vork.ee www.vork.ee 192.168.6.124 Master ns2.vork.ee Slave nimeserver 2 ___ nimeserver 1 | | ___ |___| | | |___| Master Master Master klient 1 klient 2 klient 3 ___ ___ ___ | | | | | | |___| |___| |___| itkool.ee puder.ee kartulid.ee 192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120
Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.
Installeerime bind9 teenuse.
sudo apt-get install bind9
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili
sudo nano /etc/hosts
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.
sudo nano /etc/hostname
Faili sisu peab olema järgnev:
ns1
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:
sudo nano /etc/bind/named.conf.options
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress. Muudetud fail peab välja nägema järgmine:
acl me {192.168.6.124;}; options { directory "/var/cache/bind"; forwarders { 192.168.6.124; }; allow-recursion { me; }; allow-query { me; }; allow-transfer { me; }; auth-nxdomain no; # conform to RFC1035 listen-on-v6 { any; }; };
Miks näeb antud fail välja selline? Loe.
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):
zone "vork.ee" { type master; file "/var/lib/bind/vork.ee.zone"; allow-transfer { 192.168.6.124; }; allow-update { 192.168.6.124; }; also-notify { 192.168.6.124; }; };
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone
Muudetud fail peab olema selline:
; ; Zone file for linux.bogus ; ; The full zone file ; $TTL 900 @ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. ( 2011102603 ; serial, todays date + todays serial # 28800 ; refresh, seconds 7200 ; retry, seconds 864000 ; expire, seconds 900 ) ; minimum, seconds $ORIGIN vork.ee. IN NS ns.vork.ee. IN A 192.168.6.123 ns IN A 192.168.6.123
Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada siit
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:
sudo nano /etc/resolv.conf
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:
nameserver 192.168.6.124 nameserver 192.168.6.123
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:
sudo /etc/init.d/bind9 restart
Sama töö teeb ära käsk:
sudo service bind9 restart
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu nslookup, dig, ping.
Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.
Installeerime bind9 teenuse.
sudo apt-get install bind9
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili
sudo nano /etc/hosts
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.
sudo nano /etc/hostname
Faili sisu peab olema järgnev:
ns2
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:
sudo nano /etc/bind/named.conf.options
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:
acl me {192.168.6.0/24;}; options { directory "/var/cache/bind"; forwarders { 192.168.6.124; }; allow-recursion { me; }; allow-query { me; }; allow-transfer { me; }; auth-nxdomain no; # conform to RFC1035 listen-on-v6 { any; }; };
Miks näeb antud fail välja selline? Loe.
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):
zone "vork.ee" { type slave; file "/var/lib/bind/vork.zone"; allow-notify { 192.168.6.123; }; masters { 192.168.6.123; }; };
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:
sudo nano /etc/resolv.conf
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:
nameserver 192.168.6.124 nameserver 192.168.6.123
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:
sudo /etc/init.d/bind9 restart
Sama töö teeb ära käsk:
sudo service bind9 restart
Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades rndc käsku. Süntaks on järgmine:
sudo rndc reload <tsoon>
Näiteks:
sudo rndc reload vork.ee
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi (näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: DNS Spoofing ), siis seda on võimlik teha käsuga rndc. Süntaks on järgmine:
sudo rndc flushname <nimi>
Näiteks:
sudo rndc flushname vork.ee
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga rndc. Süntaks on järgmine:
sudo rndc flush
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:
rndc freeze <tsoon> sudo rndc reload <tsoon> rndc thaw <tsoon>
Näiteks:
rndc freeze vork.ee sudo rndc reload vork.ee rndc thaw vork.ee
Teenuse varundamine
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest. Käsk selleks on :
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind
Teenuse taastamine
Teenuse taastamine, kui on olemas varukoopia
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogide asemele
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory / sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz --directory /
DNS'i teenuse administraatori teadmised
Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk
sudo rndc dumpdb -cache
seejärel avada loodud dump'i fail.
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db
Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk
sudo rndc stats
seejärel avada named.stats fail.
sudo less /var/cache/bind/named.stats
Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni
Selleks on vaja lisada nano /etc/bind/named.conf.options faili rida
zone-statistics yes;
seejärel avada named.stats fail.
sudo less /var/cache/bind/named.stats
DNS Spoofing
Kuidas toimib avaliku võrgu DNS Spoofing – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.
Viide: DNS Spoofing
Open resolver
Open resolveriks nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.
Viide: Open Resolver
Mis läks valesti
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580