User:Kpihus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Pihus
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2011

Essee

Kes valitseb nutifoni turgu?

Hiljuti levis uudis, et Samsung on tõusnud suurimaks nutitelefonide müüjaks. Nimelt müüs eelmisel kvartalil Samsung 23,6 milkonit nutitelefoni, Teisel kohal olev Apple vaid 17,1 miljonit. Miks on see nii ? Olgu veel mainitud, et kokku müüdi nimetatud perioodil 100 miljonit nutitelefoni.

Nutitelefonide puhul tuleb vahet teha riistvara ja tarkvara tootjal. Nii nagu ka personaal arvutite puhul on tavaks saanud riistvara ja tarkvara lahusus on see samamoodi tänapäevastel nutitelefonidel. Erandiks on siinkohal Apple kes sarnaselt personaalarvutiega toodab ja turustab oma riistvara koos oma tarkvaraga, ning ei paku tarkvara müügiks riistvarast lahus. Lisaks muidugi kasutab enda poolt arendatud operatsioonisüsteemi BlackBerry ja mõned teised pisemad nutitelefoni tootjad, aga kuna nende turuosa on meile huvipakkuvast edetabelist väljas, siis jätame nemad siinkohal käsitlemata. Tegelikult on ka Apple tooteid raske võrrelda teistega, kuna pahatihti otsustatakse Apple toodete kasuks just emotsionaalsetel põhjustel, mitte praktilistel. Kuigi Apple'le peab siinkohal au adma, nende tooted on ilusad, lihtsad ja enamasti ka töökindlad. Eks see ole ka üks nende edu põhjusteks.

Aga vaatleme pisut lähemalt Androidi ja Samsungi edulugu ja selle põhjuseid.

Esmalt keskendume Androidile, kui operatsioonisüsteemile. Nagu paljud suured asjad sai ka Android alguse ülesostmises. Aastal 2005 ostis Google ettevõtte Android Inc, kes oli Androidi operatsioonisüstemi algne väljatöötaja. 5 novembril aastal 2007 kuulutas Open Hanset Alliance välja Androidi operatsioonisüsteemi. See konsortsium koosnes koos 84'st riistvara, tarkvara ning telecom ettevõtest. Nende eesmärk oli kehtestada ühtsed standartid mobiilsetele seadmetele. Google lasi enamuse tarkvatakoodist välja Apache litsentsi ja vaba tarkvara litsentsi alusel. Oma olemuselt on Android Linuxi operatsiooni distributsioon. Selle operatsioonisüsteemi osa on kirjutatud nagu ikka C keeles, kuid operatsioonisüsteemi peal jooksvad lisa applikatsioonid on peaasjalikult kirjutatud Java keeles. Siin peitub esimene põhjus Androidi eduloos. Nimelt on Java programmid pisut lihtsamad kirjutada kui C keele programmid. Erinevate allikate väitel on Java kõige populaarsem progarmeerimiskeel. Kuid see ei ole veel Androidi edu mootor, kuna programmist ei ole palju kasu, kui selle levik ei ole tagatud. Ühe olulise funktsioonina on Google Androidi jaoks loonud programmide levitamise keskonna nimega Android market. See on keskond, kus arendajad saavad jagada ja müüa oma programme. Arendaja jaoks tähendab see võimalust jõuda oma programmiga lihtsasti kasutajate vaatevälja ning otseloomulikult teenida oma arendustöö eest raha. Teisalt telefoni kasutajate jaoks tähendab see mugavat võimalust laadida oma telefoni lisaprogramme ning seeläbi suurendada oma targa telefoni funktsionaalsust. Siinkohal olgu mainitud, et app store on olemas ka Apple telefonidel. Tänaseks on Android Marketis kättesaadvad ligi 300 000 erinevat applikatsiooni. Kokku on programme alla laetud ligi 6 miljardit korda. Ühe positiivse küljena Android marketi kasuks on tasuta programme 57% kõigist marketis saadaolevatest programmidest. Apple App Sotes on see number vaid 37%. Tasuta programmi mõisted ei saa võtta absoluutsena, sest paljud tasuta programmid on reklaamide poolt sponsoreeritud. Samas on paljude tasuliste programmid hind vaid mõnu dollar või euro. Seega ka programmide ostmine marketist on enamasti suhteliselt taskukohane. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Android market on on vast ehk kõige olulisem Androidi edu mootor.

Aga kui nüüd vaadata Androidi mobiiltelefoni tootja poole pealt, siis mugavus kasutajatele ei ole ainus põhjus, miks tootja peaks otsustama Androidi kasuks. Kuna android on arendatud kolmanda osapoole poolt, siis jääb riistvaratootjal ära tülikas ning kallis tarkvara arenduse protsess. Päriselt loobuda muidugi tarkvara arendusest ei saa, sest kuna iga riistvaratootja tahab teistest erineda, siis pisikesed mugandused on ikkagi vajalikud. Nii näiteks on enamikel mobiilitootjatel kasutuses oma kohandatud kasutajaliides ja mõned muud tootja spetsiifilised programmid. Samuti tuleb riistivaratootjal panustada vajalike draiverite arendusse.

Aga kui rääkida pisut samsungist, siis nende tõus turuliidriks on pisut üllatav. Veel aastal 2009 oli samsungi nutitelefoide turuosa vaid 3,2 protsenti. Võrdluseks Apple turuosa oli juba siis 17 protsenti. Ilmselt oleks olnud loogilisem et HTC möödub Applest, kuna nemad hammustasid 2009 aastal nutitelefonide turust 6.5 protsenti. Samuti on HTC teada kui ainult nutiteledonide tootja. Samsung aga on pikka aega panustanud pigem tavalistesse telefonidesse. Samsungi võidukäik nutitelefonide turul algas Galaxi seeria telefonidega, mis alustasid oma võidukäiku 2010 aastal. Võimalik et Galaxy populaarsuse põhjuseks võib lugeda Apple iPhone'le sarnast kasutajaliidest alates Galaxy S mudelist, mis lanseeriti 2010 aasta juunis. Muidugi ei saa unustada ka Nokia vaikset taandumist nutifoni turult. See tekitab turule tühja koha, mille keegi peab hõivama.

Kui nüüd vaadata samsungi telefone tehnilise poole pealt, siis peab ega tegelikult midagi revolutsioonilist seal esmapilgul ei paistagi. Võiks öelda, et näiteks HTC telefonid on suhteliselt sarnased. Seda enam on kummaline Samsungi edu HTC ees. Otse loomulikult on Samsung olnud turul kauem kui HTC, kuid inimestel on suhteliselt lühike mälu. Tuleviku visioonidest võiks ehk väkja tuua painudva telefoni, millega Samsung tahab juba järgmisel aastal turule tulla.

Seega kokkuvõtteks võib Samsungi tõusu nutifonimüügi tabeli seletada kahe faktoriga. Esiteks peitub võlu ilmselt operatsioonisüsteemis. Kui operatsioonisüsteeme võrrelda, siis Android on levinum, kui AppleIOS. Suurem levik toob kaasa ka suurema lisatarkvara koguse ning see on oluline lisaväärtus tavakasutaja jaoks. Loomulikult Apple vs Android telefonide võrdluses ei saa ära unustada Apple toodete oluliselt kallimat hinda. Kui aga võrrelda Samsungit teiste Androidi baasil telefonide teiste telefonidega ei olegi ühest ja selgelt argumenti, miks võiks Samsungi populaarsuse põhjuseks olla. Operatsioonisüsteemi erinevused saab siinkohal välistada, ning riistvara poole pealt ei ole erinevused väga suured. Samuti on hinnad samast suurusjärgust. Seega kõigetõenäolisemalt saab tuleb Samsungi liidripositsiooni eest tänada nede marketingi tiimi head tööd

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele..

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia): Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; d. on kajastatud kogemusest õpitut; e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.