User:Hproosa: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (10 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
== '''Essee''' == | == '''Essee''' == | ||
'''''Projekt "BPON to GPON"''''' | |||
Meie tulevik läheneb meile aina kiiremini ja kiiremini, seda eriti infotehnoloogia valdkonnas, andmemahud suurenevad ja ka andmete vahetus. | |||
Seda kõike tänu optilise võrgu edasi arengule, oleme seljatamas vanad vaskkaabli võrgud, kus on liini pikenemisel kiire kvaliteedi langus ja | |||
andmemahu edastus piirang. Meie tulevik on valguskaabel, mis on siirdumas meie kõigi koju. | |||
Meie riik on väga kiiresti arenev riik infotehnoloogia valdkonnas, eesti üks suurim projekt optikavõrgu arengus on kõigile tuntud "EstWin" ( mille | |||
eesmärgiks on üle eesti väljaehitada üle 6000km optilist kaablit ning luua üle 1400 võrguühenduskoha 5 aasta jooksul. | |||
Loe lisaks : http://et.wikipedia.org/wiki/EstWin) | |||
Üheks suurimaks eestvedajaks projektis on Elion. Elion on kõik oma ressursid panustanud kiire optika võrgu arenguks.Nende enda projekti nimeks | |||
on eraklientidel "Kiud koju" ja äriklientidel "Kiud kontorisse". | |||
Tegelikult tegeleb Elion optikalahendustega juba aastast 2005, mil valmisid esimesed optika lahendused, klientideks olid erakliendid ja mõned korrusmajad. Neid lahendusi nimetati | |||
tol ajal "Erilahendusteks" Paljudel polnud õrna aimugi, et sellised lahendused olemas. Kaasa arvatud ka elioni klienditeenindajatel (kuna kaadrivoolavus on suur) | |||
Erakliente oli siis umbes 400 üle eesti, piirkondadeks olid uued arendus rajoonid Tallinna lähiümbruses, nt rikaste "Merirahu" elamurajoon, mis asub kakumäe ja rocca al mare | |||
vahel mere ääres, siis veel Kakumäel, Laagris, Laagri lähedal Alliku külas, Viimsis ja ka mõned Tartus. | |||
Seda tehnoloogiat nimetati siis BPON (BPON: Broadband Passive Optical Network) Klient sai endale sellised teenused nagu Kaabel DigiTV (koaksiaalkaabel), "PPPoE" Interneti ja VOIP telefoni (Voice-over IP). | |||
Tänapäeval kasutab Starman samasugust DigiTV-d. | |||
Välja nägi süsteem selline, et Jaamast PON jaamast tuli välja optiline kaabel, mis jooksis klientidele lähemale ja optilist kaablit jagati splitteritega kaevus ja kaevust | |||
viidi igale kliendile optiline kaabel, mida kohapeal otsastati spetsiaalse optika keevitus aparaadiga "Optical Fusion Splicer"-iga ( lisainfo ja kirjeldus: http://www.fiberoptics4sale.com/wordpress/optical-fiber-fusion-splicer-types-fusion-splicing-machines-explained-in-detail/), | |||
otsastatud optika kaabli otsa pandi Alcateli BPOn terminal, mida seadistati distantsilt. | |||
Seda tegid elioni administraatorid oma kontorist. Kohapeal seadistamist ei toimunud, ainult kliendi võrgu kaablite otsastamine ja seadmete ühendamine ( telekas, ruuter, voip adapter GrandStream ja hiljem asendati Linksys SPA2102 või PAPT2D) | |||
Neid tooteid paigaldas 2005 kuni 2006a Elioni suurpartner Eltel. Kuna teenuse sisse ostmine Eltelilt oli kulukas, hakkasid seda tegema alates 2006a Elioni enda tehnikut, optikat käis keevitamas kohapeal tol ajal Telegrupp AS. | |||
Siit hakkabki minu roll, alustades oma karjääri Elionis 2007a, olin mina üks neist tehnikutest. Üle Tallinna oli neid tol ajal 2 kuni 3 inimest Elionist. Kuna tehnoloogia hakkas kiiresti arenema, tekkis Elionil IPTV (digibox Amino A110), mis on tänapäeval | |||
aina kasvavas tempos, siis tekkis probleem, kuna IPTV-d sai ainult pakkuda vaskkaabli klientidele. BPON tehnoloogia oli ajale jalgu jäämas, sellel tehnoloogial ei saanud IPTV-d pakkuda. Hakati siis BPON-i edasi arendama ja tuldi välja | |||
GPON(Gigabit Passive Optical Network) 5Gen tehnoloogiaga, mis oli päris toores veel. Tekkisid probleemid: Enamus klientidel oli televisiooni võrk välja ehitatud, see olis koaksiaalkaablivõrk, aga IPTV kasutab CAT5 ehk arvutivõrku.Enamus Klientidel | |||
see puudus, tuli leida alternatiiv (probleem ka tänapäeval): Nendeks olid üle koaksiaalvõrgu töötavad muundurid ReadyLinks, mis spetsiaalselt mõeldud IPTV Amino digiboksidele. Koosnes see saatjast, mille "IN" oli CAT5 ja "OUT" koaksiaalkaabel, teisele poole otsa pandi vastuvõtja,mis omakorda tegi koaksiaal signaalist taas arvutisignaal. Need alternatiivid kestsid ca 3a. | |||
Seadmeks oli siis Cambridge PON terminal. See võimaldas kuni 5 vaataja kohta (IPTV). Esimesed testimised olid 2008a ja testi piirkonnaks võeti kakumäe rajoon. | |||
Siis hakkas "Projekt BPON to GPON". Testkliente oli kokku 12, kui esimene päev sai kõik need 12 klienti uue süsteemi peale tõsta, hakkasid suured probleemid, liiga suur amps oli uue jaama jaoks, mis ei suutnud tegelikult nii väikse koormusega | |||
toime tulla. Palju pretensioone tuli sel päeval, kuna televisioonid ruudutasid ja interneti ei töötanud peale tootevahetamist. Projekt peatati, kuni viga leitud ja likvideeritud.Oli palju koosolekuid, kuidas võiks paremaks minna, mis takistused ja probleemid ilmnesid jne. | |||
Sellel ajal ehitati väga vähe optika võrke välja, kuna kliente ei rahuldanud kaabel DigiTV. | |||
Peagi vahetati GPON jaam välja ja võeti kasutusel 6Gen GPON, seadmeteks said Ericssonid T060/T067, mida tänapäevani kasutatakse, paralleelselt Huawei HG863 GPON terminaliga. See oli suur edasi minek. | |||
Kuna Cambridge ei suutnud oma tooteid supportida, pakkus Ericsson oma seadmeid ja oma jaamu. Aastal 2008 hakkasid suured ulatuslikud tehnoloogia vahetused. Vahetati tänavate kaupa seadmeid välja, BPON-ist sai minevik ja GPON-ist tulevik. | |||
GPON tehnoloogia võimaldab praeguste seadmetega kuni ca 2Gb/s kiirust. | |||
Elion on tõesti suuteline ka seda oma võimsuse poolest välja jagama, igale kliendile, kel GPON kodus (Lisainfo: http://en.wikipedia.org/wiki/Passive_optical_network) | |||
Aga suurimaks probleemiks on siiamaani klientide kaabeldused majades, koaksiaalvõrk. Kuna ReadyLinks-id ei rahuldanud nõudmisi, otsiti uued alternatiivid, nendeks said Wifi Ruckus komplekt. Aga nendega on teised probleemid, need töötavad üle 2,4Ghz Wifi sagedusel ja | |||
need hakkasid tava WiFi võrke segama, kuna Ruckus-d on väga tugevad saatjad/vastuvõtjad. Peagi leiti uus alternatiiv: COMTREND PLC (Power Line Communication) komplektid: neid oli kahte varianti: Voolu PLC-d (üle elektrivõrgu) ja koaksiaal PLC-d, | |||
põhimõte sama, mis eelpool mainitud ReadyLinks-idel, aga palju töökindlamad. Siiamaani on koaksiaal PLC-d parimad, mida olen praktikas kogenud. Neid soovitan siiamaani klientidele. Vooli COMTREND PLC-de probleemideks on jälle see, et | |||
saatja ja vastuvõtja peavad asuma samal faasil ja muid segavaid seadmeid ei soovitata, nt pikendusjuhet, mille otsas laualamp, arvuti jne. Väiksemgi elektrivoolu kõikumine tekitas probleeme. | |||
Peagi vahetati Telegrupp AS välja Corle AS-i vastu, kes pakkus optika kaabli keevitust odavamal. Me, tehnikud, pakkusime välja, et Elion võiks ise opt. keevitus aparaadi välja osta, ( Hind sel ajal ca 200 000kr), aga eitav vastus juhtkonna poolt, lõpuks maksime partneritele vähemalt 2 aparaati välja. Milline " kokkuhoid". | |||
Olen tegelenud optikate ehitustega pikka aega ja olen ka koolitanud uusi töötajaid, kes tegelevad praegu optika veoga klientide juurde ja toodete paigaldamisega. Tänapäeval on see palju lihtsam, kui tol ajal. | |||
Partner firmad veavad optikavõrgu mööda kortermaja jaotuskohtadesse laiali, mis asuvad korruste peal ja sealt edasi veab tehnik juba valmis patch kaabli ( pikkused : 10m,15m, 20m,25m,30m) otse kliendini, vajadusel karbistab koridoris kaabli ja markeerib vastava tähisega. Vajadusel puuritakse ka auk kaabli sisse vedamiseks, ehitatakse arvutivõrke isegi tasuta ( 1 arvuti, 1 vaatajakoht). Projekt nii suurt hoogu kogunud, et ei jõua enam ära teha, tellimus mahud aina kasvavad. Projekte on rohkem valmis tehtud kui suudetakse füüsiliselt tellimusi täita. Liigagi palju. | |||
Praegu tegelen tehnikute supportiga ja igasuguste seadmete administreerimisega, nüüd olen mina see, kes GPON terminale seadistab. Elu läheb edasi. Elionis on väga suur arenguvõimalus. Proovima peab! | |||
== '''Õpingukorralduse küsimused''' == | == '''Õpingukorralduse küsimused''' == | ||
| Line 72: | Line 57: | ||
===Vastus=== | ===Vastus=== | ||
Kaua on võimalik arvestust teha? | Kaua on võimalik arvestust teha? | ||
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. | 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. | ||
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? | Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? | ||
Õppejõuga kuna õppejõul on õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. | Õppejõuga kuna õppejõul on õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. | ||
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: | 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: | ||
| Line 84: | Line 71: | ||
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? | Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? | ||
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: | 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: | ||
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, | 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, | ||
| Line 91: | Line 79: | ||
Mis on tähtajad? | Mis on tähtajad? | ||
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. | 5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. | ||
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. | 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. | ||
| Line 99: | Line 88: | ||
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? | Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? | ||
Tasuta. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. | Tasuta. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. | ||
| Line 104: | Line 94: | ||
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? | Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? | ||
8. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011) | |||
8. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011) | |||
===Küsimus 2=== | ===Küsimus 2=== | ||
Latest revision as of 11:23, 23 December 2011
Essee
Projekt "BPON to GPON"
Meie tulevik läheneb meile aina kiiremini ja kiiremini, seda eriti infotehnoloogia valdkonnas, andmemahud suurenevad ja ka andmete vahetus.
Seda kõike tänu optilise võrgu edasi arengule, oleme seljatamas vanad vaskkaabli võrgud, kus on liini pikenemisel kiire kvaliteedi langus ja
andmemahu edastus piirang. Meie tulevik on valguskaabel, mis on siirdumas meie kõigi koju.
Meie riik on väga kiiresti arenev riik infotehnoloogia valdkonnas, eesti üks suurim projekt optikavõrgu arengus on kõigile tuntud "EstWin" ( mille
eesmärgiks on üle eesti väljaehitada üle 6000km optilist kaablit ning luua üle 1400 võrguühenduskoha 5 aasta jooksul.
Loe lisaks : http://et.wikipedia.org/wiki/EstWin)
Üheks suurimaks eestvedajaks projektis on Elion. Elion on kõik oma ressursid panustanud kiire optika võrgu arenguks.Nende enda projekti nimeks on eraklientidel "Kiud koju" ja äriklientidel "Kiud kontorisse".
Tegelikult tegeleb Elion optikalahendustega juba aastast 2005, mil valmisid esimesed optika lahendused, klientideks olid erakliendid ja mõned korrusmajad. Neid lahendusi nimetati tol ajal "Erilahendusteks" Paljudel polnud õrna aimugi, et sellised lahendused olemas. Kaasa arvatud ka elioni klienditeenindajatel (kuna kaadrivoolavus on suur) Erakliente oli siis umbes 400 üle eesti, piirkondadeks olid uued arendus rajoonid Tallinna lähiümbruses, nt rikaste "Merirahu" elamurajoon, mis asub kakumäe ja rocca al mare vahel mere ääres, siis veel Kakumäel, Laagris, Laagri lähedal Alliku külas, Viimsis ja ka mõned Tartus.
Seda tehnoloogiat nimetati siis BPON (BPON: Broadband Passive Optical Network) Klient sai endale sellised teenused nagu Kaabel DigiTV (koaksiaalkaabel), "PPPoE" Interneti ja VOIP telefoni (Voice-over IP). Tänapäeval kasutab Starman samasugust DigiTV-d. Välja nägi süsteem selline, et Jaamast PON jaamast tuli välja optiline kaabel, mis jooksis klientidele lähemale ja optilist kaablit jagati splitteritega kaevus ja kaevust viidi igale kliendile optiline kaabel, mida kohapeal otsastati spetsiaalse optika keevitus aparaadiga "Optical Fusion Splicer"-iga ( lisainfo ja kirjeldus: http://www.fiberoptics4sale.com/wordpress/optical-fiber-fusion-splicer-types-fusion-splicing-machines-explained-in-detail/), otsastatud optika kaabli otsa pandi Alcateli BPOn terminal, mida seadistati distantsilt. Seda tegid elioni administraatorid oma kontorist. Kohapeal seadistamist ei toimunud, ainult kliendi võrgu kaablite otsastamine ja seadmete ühendamine ( telekas, ruuter, voip adapter GrandStream ja hiljem asendati Linksys SPA2102 või PAPT2D) Neid tooteid paigaldas 2005 kuni 2006a Elioni suurpartner Eltel. Kuna teenuse sisse ostmine Eltelilt oli kulukas, hakkasid seda tegema alates 2006a Elioni enda tehnikut, optikat käis keevitamas kohapeal tol ajal Telegrupp AS.
Siit hakkabki minu roll, alustades oma karjääri Elionis 2007a, olin mina üks neist tehnikutest. Üle Tallinna oli neid tol ajal 2 kuni 3 inimest Elionist. Kuna tehnoloogia hakkas kiiresti arenema, tekkis Elionil IPTV (digibox Amino A110), mis on tänapäeval aina kasvavas tempos, siis tekkis probleem, kuna IPTV-d sai ainult pakkuda vaskkaabli klientidele. BPON tehnoloogia oli ajale jalgu jäämas, sellel tehnoloogial ei saanud IPTV-d pakkuda. Hakati siis BPON-i edasi arendama ja tuldi välja GPON(Gigabit Passive Optical Network) 5Gen tehnoloogiaga, mis oli päris toores veel. Tekkisid probleemid: Enamus klientidel oli televisiooni võrk välja ehitatud, see olis koaksiaalkaablivõrk, aga IPTV kasutab CAT5 ehk arvutivõrku.Enamus Klientidel see puudus, tuli leida alternatiiv (probleem ka tänapäeval): Nendeks olid üle koaksiaalvõrgu töötavad muundurid ReadyLinks, mis spetsiaalselt mõeldud IPTV Amino digiboksidele. Koosnes see saatjast, mille "IN" oli CAT5 ja "OUT" koaksiaalkaabel, teisele poole otsa pandi vastuvõtja,mis omakorda tegi koaksiaal signaalist taas arvutisignaal. Need alternatiivid kestsid ca 3a. Seadmeks oli siis Cambridge PON terminal. See võimaldas kuni 5 vaataja kohta (IPTV). Esimesed testimised olid 2008a ja testi piirkonnaks võeti kakumäe rajoon. Siis hakkas "Projekt BPON to GPON". Testkliente oli kokku 12, kui esimene päev sai kõik need 12 klienti uue süsteemi peale tõsta, hakkasid suured probleemid, liiga suur amps oli uue jaama jaoks, mis ei suutnud tegelikult nii väikse koormusega toime tulla. Palju pretensioone tuli sel päeval, kuna televisioonid ruudutasid ja interneti ei töötanud peale tootevahetamist. Projekt peatati, kuni viga leitud ja likvideeritud.Oli palju koosolekuid, kuidas võiks paremaks minna, mis takistused ja probleemid ilmnesid jne. Sellel ajal ehitati väga vähe optika võrke välja, kuna kliente ei rahuldanud kaabel DigiTV. Peagi vahetati GPON jaam välja ja võeti kasutusel 6Gen GPON, seadmeteks said Ericssonid T060/T067, mida tänapäevani kasutatakse, paralleelselt Huawei HG863 GPON terminaliga. See oli suur edasi minek. Kuna Cambridge ei suutnud oma tooteid supportida, pakkus Ericsson oma seadmeid ja oma jaamu. Aastal 2008 hakkasid suured ulatuslikud tehnoloogia vahetused. Vahetati tänavate kaupa seadmeid välja, BPON-ist sai minevik ja GPON-ist tulevik. GPON tehnoloogia võimaldab praeguste seadmetega kuni ca 2Gb/s kiirust.
Elion on tõesti suuteline ka seda oma võimsuse poolest välja jagama, igale kliendile, kel GPON kodus (Lisainfo: http://en.wikipedia.org/wiki/Passive_optical_network) Aga suurimaks probleemiks on siiamaani klientide kaabeldused majades, koaksiaalvõrk. Kuna ReadyLinks-id ei rahuldanud nõudmisi, otsiti uued alternatiivid, nendeks said Wifi Ruckus komplekt. Aga nendega on teised probleemid, need töötavad üle 2,4Ghz Wifi sagedusel ja need hakkasid tava WiFi võrke segama, kuna Ruckus-d on väga tugevad saatjad/vastuvõtjad. Peagi leiti uus alternatiiv: COMTREND PLC (Power Line Communication) komplektid: neid oli kahte varianti: Voolu PLC-d (üle elektrivõrgu) ja koaksiaal PLC-d, põhimõte sama, mis eelpool mainitud ReadyLinks-idel, aga palju töökindlamad. Siiamaani on koaksiaal PLC-d parimad, mida olen praktikas kogenud. Neid soovitan siiamaani klientidele. Vooli COMTREND PLC-de probleemideks on jälle see, et saatja ja vastuvõtja peavad asuma samal faasil ja muid segavaid seadmeid ei soovitata, nt pikendusjuhet, mille otsas laualamp, arvuti jne. Väiksemgi elektrivoolu kõikumine tekitas probleeme. Peagi vahetati Telegrupp AS välja Corle AS-i vastu, kes pakkus optika kaabli keevitust odavamal. Me, tehnikud, pakkusime välja, et Elion võiks ise opt. keevitus aparaadi välja osta, ( Hind sel ajal ca 200 000kr), aga eitav vastus juhtkonna poolt, lõpuks maksime partneritele vähemalt 2 aparaati välja. Milline " kokkuhoid". Olen tegelenud optikate ehitustega pikka aega ja olen ka koolitanud uusi töötajaid, kes tegelevad praegu optika veoga klientide juurde ja toodete paigaldamisega. Tänapäeval on see palju lihtsam, kui tol ajal. Partner firmad veavad optikavõrgu mööda kortermaja jaotuskohtadesse laiali, mis asuvad korruste peal ja sealt edasi veab tehnik juba valmis patch kaabli ( pikkused : 10m,15m, 20m,25m,30m) otse kliendini, vajadusel karbistab koridoris kaabli ja markeerib vastava tähisega. Vajadusel puuritakse ka auk kaabli sisse vedamiseks, ehitatakse arvutivõrke isegi tasuta ( 1 arvuti, 1 vaatajakoht). Projekt nii suurt hoogu kogunud, et ei jõua enam ära teha, tellimus mahud aina kasvavad. Projekte on rohkem valmis tehtud kui suudetakse füüsiliselt tellimusi täita. Liigagi palju. Praegu tegelen tehnikute supportiga ja igasuguste seadmete administreerimisega, nüüd olen mina see, kes GPON terminale seadistab. Elu läheb edasi. Elionis on väga suur arenguvõimalus. Proovima peab!
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kaua on võimalik arvestust teha?
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?
Õppejõuga kuna õppejõul on õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, Pille Juust on õppetöö peaspetsialist kes tegeleb õppearvestusega. Õppeosakonnas olles ilmselt tasub tema poole pöörduda.
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, Kuidas, see ilmselt selgub seal kohapeal.
Mis on tähtajad?
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava ÕIS->"Minu asjad->Kordussooritused", mis viitab lehele http://willie.itcollege.ee?url=kordussooritused Ajalised piirid on akadeemilises kalendris.
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
Tasuta. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel.
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
8. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011)
Küsimus 2
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Vastus
Kaardi kaotamisest teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui see kaart on ISIC ja panga kaudu saadud ISIC+pangakaart ühes, siis kõigepealt teatan panka, et kaart suletaks.
Uue kaardi saan vastavalt http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/turva-ja-isic-kaart/ juhendile http://www.minukool.ee kaardihalduskeskkonnast või SEB pangast.
Kapivõtme kaotamisel teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui kapp on mitmepeale, siis teatan teist kapi kasutajat.
