User:Hsirkel: Difference between revisions
| (One intermediate revision by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Hanno Sirkel<br> | Autor: Hanno Sirkel<br> | ||
01. november 2011 | |||
==Essee== | ==Essee== | ||
Innovatsioon läbi turunõudluse või siiski mitte... | '''Innovatsioon läbi turunõudluse või siiski mitte...''' | ||
Hiljutises Digitunnis diskuteeriti Apple'i tootearenduse strateegia üle. Ettevõtte lähtekoht uute toodete arendamisel on pakkuda tarbijatele mitte seda, mida tarbija soovib vaid seda, mida tarbija hakkab soovima peale toote turuletulekut. Kõlab agressiivse ja kohati üleoleva suhtumisena, ent lähemalt vaadeldes leiame, et niisugune strateegia on toiminud aegade algusest innovaatiliste toodete turustamisel. Esimeses etapis võib tunduda, et uut toodet pole kellegile tarvis ning tegu on läbikukkumisega. Näiteid võib tuua ajaloost mitmeid, alates sõiduautost, ühekordsetest raseerimisvahenditest, lõpetades erinevate pilveteenustega. | Hiljutises Digitunnis diskuteeriti Apple'i tootearenduse strateegia üle. Ettevõtte lähtekoht uute toodete arendamisel on pakkuda tarbijatele mitte seda, mida tarbija soovib vaid seda, mida tarbija hakkab soovima peale toote turuletulekut. Kõlab agressiivse ja kohati üleoleva suhtumisena, ent lähemalt vaadeldes leiame, et niisugune strateegia on toiminud aegade algusest innovaatiliste toodete turustamisel. Esimeses etapis võib tunduda, et uut toodet pole kellegile tarvis ning tegu on läbikukkumisega. Näiteid võib tuua ajaloost mitmeid, alates sõiduautost, ühekordsetest raseerimisvahenditest, lõpetades erinevate pilveteenustega. | ||
| Line 11: | Line 11: | ||
Tarbijakäitumises võib leida ka positiivseid näiteid. Tänaseks on suur osa sisutootjaid (muusika, filmid jmt.) loobunud koopiakaitsete rakendamisest ning müügiks pakutav sisu valdavalt piiranguteta formaadis. Suurtest teenusepakkujatest on sisu osas koopiakaitse piirangud eemaldanud Apple/iTunes, e-raamatute osas seni esirinnas püsiv Amazon seda veel teinud ei ole. Turu esmavallutajana on Amazoni edu märkimisväärne, ent konkurentide organiseerumisel võib see muutuda. | Tarbijakäitumises võib leida ka positiivseid näiteid. Tänaseks on suur osa sisutootjaid (muusika, filmid jmt.) loobunud koopiakaitsete rakendamisest ning müügiks pakutav sisu valdavalt piiranguteta formaadis. Suurtest teenusepakkujatest on sisu osas koopiakaitse piirangud eemaldanud Apple/iTunes, e-raamatute osas seni esirinnas püsiv Amazon seda veel teinud ei ole. Turu esmavallutajana on Amazoni edu märkimisväärne, ent konkurentide organiseerumisel võib see muutuda. | ||
Tarbijakesksest ärimudelist väljumine peaks ideaalis koos käima kõrgete ärieetiliste standarditega. Tänapäeval on uute turusegmentide loomise taga peamiselt soov suurendada kasumit ning tagada ettevõttele rahavoog kaitstes väljatöötatud toodet või tehnoloogiat võimalikult laiaulatuslikult piirates sel viisil konkurentsi teket. Siin oleks tarvis suuremat sekkumist seadusandluse poolt koos avalikkuse kaasamisega. Kui loov meedia on juba valdavalt vabas formaadis kättesaadav, miks ei võiks tulevikus sama mudel levida teistesse valdkondadesse. Üksikisiku tasemel erineb tarkvara tootmine vähe näiteks muusika tootmisest. Valmis toote vormistamise seisukohast on erinevus siiski oluline. Helikonservi loomiseks piisab vähesest hulgast muusikutest, suure tarkvarapaketi tarvis läheb vaja märksa suuremat hulka autoreid. Kuigi tarkvara tootmises on hetkel valdav korporatiivne ärimudel, leidub ka teistsuguseid näiteid. Mõjukamatest projektidest kindlasti Linuxi tuuma arendamine vabatahtlike poolt, kelle töö on tasustatud suures osas antud tootele lisaväärtust pakkuvate ettevõtete poolt. Samas eksisteerib veel hulk väiksemaid, ent samuti äriliselt edukaid vabavara projekte (nt. Puppet Labs, Zenoss). Leian, et antud mudelil võiks lähitulevikus olla rohkem potentsiaali. | Tarbijakesksest ärimudelist väljumine peaks ideaalis koos käima kõrgete ärieetiliste standarditega. Tänapäeval on uute turusegmentide loomise taga peamiselt soov suurendada kasumit ning tagada ettevõttele rahavoog kaitstes väljatöötatud toodet või tehnoloogiat võimalikult laiaulatuslikult piirates sel viisil konkurentsi teket. Siin oleks tarvis suuremat sekkumist seadusandluse poolt koos avalikkuse kaasamisega. Kui loov meedia on juba valdavalt vabas formaadis kättesaadav, miks ei võiks tulevikus sama mudel levida teistesse valdkondadesse. Üksikisiku tasemel erineb tarkvara tootmine vähe näiteks muusika tootmisest. Valmis toote vormistamise seisukohast on erinevus siiski oluline. Helikonservi loomiseks piisab vähesest hulgast muusikutest, suure tarkvarapaketi tarvis läheb vaja märksa suuremat hulka autoreid. Kuigi tarkvara tootmises on hetkel valdav korporatiivne ärimudel, leidub ka teistsuguseid näiteid. Mõjukamatest projektidest kindlasti Linuxi tuuma arendamine vabatahtlike poolt, kelle töö on tasustatud suures osas antud tootele lisaväärtust pakkuvate ettevõtete poolt. Samas eksisteerib veel hulk väiksemaid, ent samuti äriliselt edukaid vabavara projekte (nt. Puppet Labs, Zenoss). Leian, et antud mudelil võiks lähitulevikus olla rohkem potentsiaali. Kapitali ja tööjõu jätkuv kontsentreerumine ei ole tänapäeval enam edasiviivaks jõuks. Dünaamilised väikeettevõtted, omavahel integreeruvad tooted, virtuaalne, mitteformaalsetes gruppides iseorganiseeruv tööjõud võiksid olla tuleviku märksõnad. | ||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 27: | Line 27: | ||
Vabade õppekohtade olemasolul on võimalik akadeemiline liikumine IT Kolledži siseselt. Akadeemiline liikumine peab olema lõpetatud semestri punase joone päevaks (kaugõppes 2011. õppeaastal 7. oktoobriks). | Vabade õppekohtade olemasolul on võimalik akadeemiline liikumine IT Kolledži siseselt. Akadeemiline liikumine peab olema lõpetatud semestri punase joone päevaks (kaugõppes 2011. õppeaastal 7. oktoobriks). | ||
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]] | |||
Latest revision as of 17:13, 14 November 2011
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Hanno Sirkel
01. november 2011
Essee
Innovatsioon läbi turunõudluse või siiski mitte...
Hiljutises Digitunnis diskuteeriti Apple'i tootearenduse strateegia üle. Ettevõtte lähtekoht uute toodete arendamisel on pakkuda tarbijatele mitte seda, mida tarbija soovib vaid seda, mida tarbija hakkab soovima peale toote turuletulekut. Kõlab agressiivse ja kohati üleoleva suhtumisena, ent lähemalt vaadeldes leiame, et niisugune strateegia on toiminud aegade algusest innovaatiliste toodete turustamisel. Esimeses etapis võib tunduda, et uut toodet pole kellegile tarvis ning tegu on läbikukkumisega. Näiteid võib tuua ajaloost mitmeid, alates sõiduautost, ühekordsetest raseerimisvahenditest, lõpetades erinevate pilveteenustega. Hea äripraktika näeb ette tarbijakesksust. Ent tõeliseks innovatsiooniks ei piisa turuosaliste soovide kuulamisest ja neile vastutulekust. Tarbijakeskne lähenemine toob kaasa lineaarse arengu ja kohati isegi pärsib arengut. x86 protsessorite tagasiühilduvus esimeste 8086 protsessoritega on hea näide selle kohta. Turg nõuab protsessoreid, mis on 100% ühilduvad esimeste 8086 protsessoritega, ent see ei tule kuidagi kasuks innovatsioonile. 2000 aastate algusest pärit näide Intel Itanium vs. AMD ilmestab seda hästi. Tehniliselt paljulubav arhitektuur, samas turuvõitluses jäädi alla AMD'le, kes lubas täielikku ühilduvust 8086 protsessoriga.
Tarbijakäitumises võib leida ka positiivseid näiteid. Tänaseks on suur osa sisutootjaid (muusika, filmid jmt.) loobunud koopiakaitsete rakendamisest ning müügiks pakutav sisu valdavalt piiranguteta formaadis. Suurtest teenusepakkujatest on sisu osas koopiakaitse piirangud eemaldanud Apple/iTunes, e-raamatute osas seni esirinnas püsiv Amazon seda veel teinud ei ole. Turu esmavallutajana on Amazoni edu märkimisväärne, ent konkurentide organiseerumisel võib see muutuda.
Tarbijakesksest ärimudelist väljumine peaks ideaalis koos käima kõrgete ärieetiliste standarditega. Tänapäeval on uute turusegmentide loomise taga peamiselt soov suurendada kasumit ning tagada ettevõttele rahavoog kaitstes väljatöötatud toodet või tehnoloogiat võimalikult laiaulatuslikult piirates sel viisil konkurentsi teket. Siin oleks tarvis suuremat sekkumist seadusandluse poolt koos avalikkuse kaasamisega. Kui loov meedia on juba valdavalt vabas formaadis kättesaadav, miks ei võiks tulevikus sama mudel levida teistesse valdkondadesse. Üksikisiku tasemel erineb tarkvara tootmine vähe näiteks muusika tootmisest. Valmis toote vormistamise seisukohast on erinevus siiski oluline. Helikonservi loomiseks piisab vähesest hulgast muusikutest, suure tarkvarapaketi tarvis läheb vaja märksa suuremat hulka autoreid. Kuigi tarkvara tootmises on hetkel valdav korporatiivne ärimudel, leidub ka teistsuguseid näiteid. Mõjukamatest projektidest kindlasti Linuxi tuuma arendamine vabatahtlike poolt, kelle töö on tasustatud suures osas antud tootele lisaväärtust pakkuvate ettevõtete poolt. Samas eksisteerib veel hulk väiksemaid, ent samuti äriliselt edukaid vabavara projekte (nt. Puppet Labs, Zenoss). Leian, et antud mudelil võiks lähitulevikus olla rohkem potentsiaali. Kapitali ja tööjõu jätkuv kontsentreerumine ei ole tänapäeval enam edasiviivaks jõuks. Dünaamilised väikeettevõtted, omavahel integreeruvad tooted, virtuaalne, mitteformaalsetes gruppides iseorganiseeruv tööjõud võiksid olla tuleviku märksõnad.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Vastuse annab õppekorralduse eeskiri punktis 5.2 Eksamite ja Arvestuste Korraldus. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud eksamisessiooni lõpukuupäevaks (leiab akadeemilisest kalendrist). Põhieksami lisaks on võimalik sooritada korduseksam, kuhu on tarvis registreeruda õppeosakonnas. Õppurist mitteoleneval põhjusel (haigused, surm ja muud tõsisemad ikaldused) on õppeprorektoril õigus pikendada tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Kordussooritus on tasuta RE-õppekohal ning tasuline REV-õppekohal (tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga, hetkel 13€).
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?
Vastus
Vastuse annab õppekorralduse eeskiri punktis 7. Akadeemiline Liikumine. Vabade õppekohtade olemasolul on võimalik akadeemiline liikumine IT Kolledži siseselt. Akadeemiline liikumine peab olema lõpetatud semestri punase joone päevaks (kaugõppes 2011. õppeaastal 7. oktoobriks).
