Nimeserveri labor: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Ulaaneot (talk | contribs)
Oparnoja (talk | contribs)
 
(26 intermediate revisions by 4 users not shown)
Line 5: Line 5:
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.


== Eellugu ==
Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.
 
== Stsenaarium ==
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:


Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust.  
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust.  


Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).  
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).


== Nõuded ==
== Nõuded ==
Line 21: Line 23:


Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]
== Meeskonnaliikmed ==
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva


== Joonis ==
== Joonis ==
Line 59: Line 57:
</pre>
</pre>


Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili
<pre>
<pre>
sudo nano /etc/hosts
sudo nano /etc/hosts
Line 70: Line 68:
</pre>
</pre>


Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.


<pre>
<pre>
Line 82: Line 80:
</pre>
</pre>


Seejärel tuleks teenusele teha käivitus:


Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:
<pre>
service hostname start
</pre>
 
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:


<pre>
<pre>
Line 114: Line 117:




Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:
<pre>
<pre>
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones
Line 136: Line 139:
</pre>
</pre>


Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:
<pre>
<pre>
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone
Line 145: Line 148:
<pre>
<pre>
;
;
; Zone file for linux.bogus
; Zone file for vork.ee
;
;
; The full zone file
; The full zone file
Line 167: Line 170:
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]


Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:
<pre>
<pre>
sudo nano /etc/resolv.conf
sudo nano /etc/resolv.conf
Line 200: Line 203:
</pre>
</pre>


Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili
<pre>
<pre>
sudo nano /etc/hosts
sudo nano /etc/hosts
Line 211: Line 214:
</pre>
</pre>


Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.


<pre>
<pre>
Line 222: Line 225:
</pre>
</pre>


Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:
Seejärel tuleks teenusele teha käivitus:
 
<pre>
service hostname start
</pre>
 
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:


<pre>
<pre>
Line 252: Line 261:




Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:
<pre>
<pre>
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones
Line 267: Line 276:
</pre>
</pre>


Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:
<pre>
<pre>
sudo nano /etc/resolv.conf
sudo nano /etc/resolv.conf
Line 288: Line 297:


= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.


== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:


<pre>
<pre>
Line 303: Line 316:


(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:


<pre>
<pre>
Line 313: Line 328:
</pre>
</pre>


== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==


== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:


<pre>
<pre>
Line 320: Line 336:
</pre>
</pre>


== Dynaamilise tsooni reload ==


== Dynaamilise tsooni reload ==
*Ei ole vajalik antud labori ülessande täitmiseks.
 
Süntaks:


<pre>
<pre>
Line 335: Line 354:
rndc thaw vork.ee
rndc thaw vork.ee
</pre>
</pre>


== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==
Line 347: Line 365:
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db
</pre>
</pre>


== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==


Selleks on vaja anda nimeserverile käsk
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk  
 
<pre>
<pre>
sudo rndc stats
sudo rndc stats
Line 361: Line 381:
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==


Selleks on vaja lisada nano /etc/bind/named.conf.options faili rida
Selleks on vaja lisada nano '''/etc/bind/named.conf.options''' faili rida
<pre>
<pre>
zone-statistics yes;
zone-statistics yes;
Line 369: Line 389:
sudo less /var/cache/bind/named.stats
sudo less /var/cache/bind/named.stats
</pre>
</pre>


== DNS Spoofing ==
== DNS Spoofing ==
Kuidas toimib avaliku võrgu DNS Spoofing – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.
Kuidas toimib avaliku võrgu '''DNS Spoofing''' – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.


Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]


== Open resolver ==
== Open resolver ==
Open resolveriks nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.
'''Open resolveriks''' nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.


Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]
Line 382: Line 404:
=Teenuse varundamine=
=Teenuse varundamine=


Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest.
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/bind''' ja /'''var/lib/bind''' kataloogist ja seal asuvatest failidest.
 
Käsk selleks on :
Käsk selleks on :
<pre>
<pre>
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind
Line 391: Line 415:
=Teenuse taastamine=
=Teenuse taastamine=


'''Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogide asemele.'''
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.


<pre>
<pre>
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz -C /etc/
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -C /var/lib/
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /
</pre>
</pre>
= DNS'i teenuse administraatori teadmised =


= Mis läks valesti =
= Mis läks valesti =
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]


= Muu info =
=Tulemüür=
 
Tulemüüris peavad olema avatud järgmised pordid:
 
*'''53 tcp/udp'''
(vajalik DNS teenuse jaoks)
*'''953 tcp/udp'''
(vajalik RNDC teenuse jaoks)
 
== Meeskonnaliikmed ==
 
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva


== Meie retsenseerisime ==
== Meie retsenseerisime ==

Latest revision as of 11:39, 14 December 2011

Viimase muutmise aeg

08. Detsember 2011 10:47

Sissejuhatus

See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.

Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.

Stsenaarium

Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:

Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust.

Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).

Nõuded

Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).

NB! See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.

Lisainformatsioon DNS'i kohta

Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Joonis

          192.168.6.123
          ns1.vork.ee
          www.vork.ee                              192.168.6.124
            Master                                  ns2.vork.ee
                                                       Slave 
                                                    nimeserver 2
                                                        ___
            nimeserver 1                               |   |
              ___                                      |___|
             |   |                                               
             |___|                                               
                  Master         Master        Master                           
                klient 1        klient 2      klient 3           
                 ___             ___            ___
                |   |           |   |          |   |
                |___|           |___|          |___|

              itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee
           192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120

Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine

Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.


Installeerime bind9 teenuse.

sudo apt-get install bind9

Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili

sudo nano /etc/hosts

Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:

127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns1

Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.

sudo nano /etc/hostname

Faili sisu peab olema järgnev:

ns1

Seejärel tuleks teenusele teha käivitus:

service hostname start

Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:

sudo nano /etc/bind/named.conf.options

Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress. Muudetud fail peab välja nägema järgmine:

acl me {192.168.6.124;};

options {
        directory "/var/cache/bind";

         forwarders {
                192.168.6.124;
         };

        allow-recursion { me; };
        allow-query { me; };
        allow-transfer { me; };

        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035
        listen-on-v6 { any; };
};

Miks näeb antud fail välja selline? Loe.


Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:

sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones

Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):

zone "vork.ee" {
        type master;
        file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";
        allow-transfer { 192.168.6.124; };
        allow-update { 192.168.6.124; };
        also-notify { 192.168.6.124; };
};

Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.

sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone

Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:

sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone

Muudetud fail peab olema selline:

;
; Zone file for vork.ee
;
; The full zone file
;
$TTL 900
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #
                        28800              ; refresh, seconds
                        7200              ; retry, seconds
                        864000              ; expire, seconds
                        900 )            ; minimum, seconds

$ORIGIN vork.ee.
             IN   NS      ns.vork.ee.
             IN   A       192.168.6.123
ns           IN   A       192.168.6.123

Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.

Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada siit

Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:

sudo nano /etc/resolv.conf

Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:

nameserver 192.168.6.124
nameserver 192.168.6.123

Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:

sudo /etc/init.d/bind9 restart

Sama töö teeb ära käsk:

sudo service bind9 restart

Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu nslookup, dig, ping.

Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine

Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.


Installeerime bind9 teenuse.

sudo apt-get install bind9

Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili

sudo nano /etc/hosts

Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:

127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns2

Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.

sudo nano /etc/hostname

Faili sisu peab olema järgnev:

ns2

Seejärel tuleks teenusele teha käivitus:

service hostname start

Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:

sudo nano /etc/bind/named.conf.options

Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:

acl me {192.168.6.0/24;};

options {
        directory "/var/cache/bind";

         forwarders {
                 192.168.6.124;
        };

        allow-recursion { me; };
        allow-query { me; };
        allow-transfer { me; };

        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035
        listen-on-v6 { any; };
};

Miks näeb antud fail välja selline? Loe.


Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:

sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones

Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):

zone "vork.ee" {
        type slave;
        file "/var/lib/bind/vork.zone";
        allow-notify { 192.168.6.123; };
        masters { 192.168.6.123; };
};

Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:

sudo nano /etc/resolv.conf

Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:

nameserver 192.168.6.124
nameserver 192.168.6.123

Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:

sudo /etc/init.d/bind9 restart

Sama töö teeb ära käsk:

sudo service bind9 restart

Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile

Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.

Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida.

Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:

sudo rndc reload <tsoon>

Näiteks:

sudo rndc reload vork.ee

Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi

(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: DNS Spoofing )

Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:

sudo rndc flushname <nimi>

Näiteks:

sudo rndc flushname vork.ee

Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada

Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:

sudo rndc flush

Dynaamilise tsooni reload

  • Ei ole vajalik antud labori ülessande täitmiseks.

Süntaks:

rndc freeze <tsoon>
sudo rndc reload <tsoon>
rndc thaw <tsoon>

Näiteks:

rndc freeze vork.ee
sudo rndc reload vork.ee
rndc thaw vork.ee

Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu

Selleks on vaja anda nimeserverile käsk

sudo rndc dumpdb -cache

seejärel avada loodud dump'i fail.

sudo less /var/cache/bind/named_dump.db


Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat

Selleks on vaja anda nimeserverile käsk

sudo rndc stats

seejärel avada named.stats fail.

sudo less /var/cache/bind/named.stats

Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni

Selleks on vaja lisada nano /etc/bind/named.conf.options faili rida

zone-statistics yes;

seejärel avada named.stats fail.

sudo less /var/cache/bind/named.stats


DNS Spoofing

Kuidas toimib avaliku võrgu DNS Spoofing – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.

Viide: DNS Spoofing


Open resolver

Open resolveriks nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.

Viide: Open Resolver

Teenuse varundamine

Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest.

Käsk selleks on :

sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind

Teenuse taastamine

Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogide asemele.

sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /

Mis läks valesti

Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580

Tulemüür

Tulemüüris peavad olema avatud järgmised pordid:

  • 53 tcp/udp

(vajalik DNS teenuse jaoks)

  • 953 tcp/udp

(vajalik RNDC teenuse jaoks)

Meeskonnaliikmed

Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva

Meie retsenseerisime

CUPS_seadistamine

Category