User:Isemjono: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Isemjono (talk | contribs)
11 edits
No edit summary
Isemjono (talk | contribs)
11 edits
No edit summary
 
(3 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==


Autor: Ilja Semjonov
Autor: Ilja Semjonov


Esitamise kuupäev: 22. jaanuar 2012
Esitamise kuupäev: 30. märts 2012




== Essee ==
== Essee ==




Line 13: Line 15:
Rühm: 14 Ilja Semjonov
Rühm: 14 Ilja Semjonov


Esimene loeng oli sissejuhatus ainesse, mis tähendab, et andis ülevaate erinevatest õppetööst osavõtmiseks vajalikest teadmistest ja sellest, kuidas käib õppetöö ITK-s. Loengus räägiti, kui tähtis on õppida tundma õppekorralduse eeskirja, mis teeb meil teha koolielu oluliselt lihtsamaks, ja milliseid keskkondi on meil vaja õppetöös kasutada. Sissejuhatus on kindlasti väga vajalik esmakursuslasele, sest ülikool erineb ikka tunduvalt enam keskkoolist ning siin tuleb iseseisvamalt hakkama saada, rääkimata sellest, et tegemist on täiesti uue eluetapiga uues kohas.
Aine Erialatutvustuse eesmärgiks on aidata tudengitel aru saada seda, mis veel ootab neid IT-valdkonnas. Kursus ei olnud liiga pikk ja koosnes 8
Teine loeng “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” oli pühendatud uutele tehnoloogiatele, nende kasutamise võimalustele ja toodete positsioonerimistele. Loengu jooksul käsitleti erneivaid riike ja valdkondi kus kõige rohkem toimub investeeringud innovatsiooni. Minu arvates, antud teema oli valitud teadlikult, sest üks valkondadest Eestis, kus toimuvad investeeringud innovatsioonidesse on tehnoloogia ja tarkvara arenemine.
loengutest. Loengud olid päris huvitavad ja andsid mulle piisavalt palju uut infot.
Kolmas loeng keskendus Mart Manguse teemale „Ideest teostuseni“ ehk kuidas luua oma firmat, millised on palgatöö ja ettevõtluse erinevused, planeerimisest. Selleks, et oma firmat luua peab olema väga hea idee, kuigi sellest üksi on vähe kasu, olulisemad on reaalsed oskused ja tegevused. Et mingit ideed täide viima hakata, siis selle teostus ja järeleproovimine võtavad rohkem aega ja energiat. Samuti väga oluline on ka planeerimine, sest kunagi ei tea, millal tekivad ennenägematud lisakulud, sealjuures võivad olla väikesed nüansid mida ei arvestata.Veelgi enam, tulemused ei pruugi end kohe ilmutada. Et oma firmat looma hakata, ei ole vaja luua uusi programme, et oma ideid ellu viia, vaid saab kasutada lihtsaid ja olemasolevaid lahendusi, näiteks Google Docs, tasuta teenused nagu näiteks Gmail, Github, Wordpress ja muud sellised. Firma loomise puhul tuleb enne endale selgeks teha, milliseid inimesi on sinna firmasse vaja ja kes milliste ülesannetega tegeleb, näiteks kes on juhatuse liige ja mida ta teeb. Oluline oleks ka teada erinevaid ettevõtlusvorme ja muid mõisteid seoses ettevõtlusega. Kõige tähtsam, mida ei tohiks firma loomise puhul unustada, on kohustused. Kindlasti tuleb kinni pidada maksudest, tuleb teha aasta aruandeid ja ka aruandeid statsitikaametile. Kui firmat looma hakata tuleks teha ka SWOT analüüs, mis tähendab lühidalt seda, et võiks kirja panna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Loengu lõpuosas oli meil ka võimalik ise välja mõelda üks tegevusvaldkond, milleks firma luua ja selle kohta rühmatööna SWOT analüüs teha.
 
Neljas loeng pani mind korduvalt pead noogutama. Tundus nagu räägiks õpilane, mitte õppejõud. Räägiti otseselt õpingukorraldusest, et miks paljud õpilased ei saa väga lihtsatest teemadest aru või nad ei mäleta hiljem enam õpitut. Mõeldud oli siinkohal põhiliselt matemaatikat ja füüsikat. Põhjuseks toodi motivatsiooni puudumine seoses ebapraktilise õppekorraldusega. Selle põhjusega olen ma südamest nõus. Pole olemas halba õpilast, saab olla vaid halb õpetaja. Lahenduseks pakuti välja õppekorralduse suunitluse muutmist praktilisele poolele, mis on samuti väga õige. Kui õpilased näevad oma silmaga, miks neil trigonomeetriat või vektorarvutust reaalses elus vaja läheb on nad selle õppimisega rohkem motiveeritud ning omakorda saavad teemast ka paremini aru. Tutvustati lühidalt ka EIK robootikaklubi, sellega seosnevaid üritusi nt Robotex ja programme nt RoboCode (sellest viimasest olen ma väga huvitatud ning ootan kutset võistlusele). Kõik see tugines jällegi ideel, et tähtis on praktilise ülesande matemaatiline püstitus, et sageli on just ülesande püstitus põhiliseks komistuskiviks. Reaalsed ülesanded polegi sageli raske matemaatilise lahendusega. Põhiline on etteantud aja jooksul luua võimalikult lihtne lahendus. See loeng tabas arvatavasti kõige täpsemini õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärki.
Programmeerija - nüüd soovitud elukutse, sest nüüd kui kunagi arenenud arvuti-ja infotehnoloogia. Programmeerija töö on peamiselt vaimne töö. See on
Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann rääkisid meile viiendas õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus serverikeskuste võrguarhitektuurist. Seda loengut oli minu jaoks ehk kõige raskem jälgida. Nad käsitlesid väga huvitavaid teemasid, kuid nad ei kaasanud rahvast nii tugevalt. Usun, et see tuli peamiselt selle tõttu, et ei toimunud suuremaid arutelusid ja nad rääkisid suhteliselt keeruliste väljenditega. Oma ala teadjad saavad kõigest aru ning usun, et inimesed, kes meie koolis on varem selle alaga palju tegelenud, oskasid ka järge pidada. Minu jaoks aga isiklikult oli seda loengut suhteliselt raske jälgida. Nende esitluses oli palju väljendeid või seletusi, millest ma väga hästi aru ei saanud.
ekspert, kes areneb algoritme ja programme, mis põhinevad matemaatilised mudelid. Tavapäraselt programmeerijad võib jagada kolme kategooriasse:
Kuuendas loengust sain teada tehnoloogilise arengu mõjust keskkonnale, erinevate trendide mõju prognoosidest, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest ja IT kogukonna teenistusest. Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest esitas auditooriumile huvitavaid küsimusi, mis panid ka ennast käsitlema teema üle ja mõtlema. Võrreldes eelnevate loengutega räägiti ka siin loengus üsna palju tuleviku nägemustest IT valdkonnas. Läbi IT on meil suuremad võimalused muuta oma kogukonda kui need on olnud meie esivanematel. Järgmiseks külalisesinejaks oli Anto Veldre, kes rääkis töö arvuti-ikalduste tõrjerühmast. Täpsemalt rääkis küberrünnakutest ning puudutas ka teemat kuritegevusest IT valdkonnas, selle tekkepõhjustest ning võitlustest sellega. Mainis ka veel identiteedi vargusest, kui ühest tänapäeval tegutsevast kuritööliigist. Erinevatest laenuvõtmise võimalustest (SMS laen, krediidid), nende lihtsast käideldavusest ühiskonnas. See tähendab seda, et kõik võivad võtta laenu ilma suuremate kohustuste ja kaasnevate probleemideta. Rääkis ka uuest tehnoloogia arengust, tõi näite telefoni vahetusperioodi kohta, millal ja kui tihti keegi oma telefoni vahetab ning sellega kaasnevatest muutustest. Rõhutas seda, et meie tee ei piirdu sellega, et lõpetame IT Kolledži ära ning ongi kõik, kuid oluline on mõista seda, et jätkub elukestev õpe.
application programmeerijad arendavad tarkvara, mis on vajalik organisatsiooni käivitades; süsteem programmeerijad arendavad operatsiooni süsteeme, 
Seitsmendas loengus arutleti erinevate küberkuritegude olemust ja skeeme, CERT/CSIRT meeskonna tööd, illegaalset äri, arvutiviiruseid, spam’i, politseid tööd jms. Seda loengut kokkuvõtvalt kirjeldada on miskipärast keeruline, ma ei oska täpselt öelda miks, ju see oli väga elulistel teemadel nagu suhtlusportaalid, mõttemaailm jne. Tundus siiski, et keskseks ideeks oli küberturve, sest lõpuks viisid kõik arutelud arvutiviiruste ja küberturbe teemadele. Vaatamata laialivalguvale tekstile oli seda loengut küllaltki huvitav kuulata ning see 1,5h on seni minu loengute hulgast kulunud kõige kiiremini.
laiali andmebaaside liidesed, töötavad võrgudega; Web-arendajad tegelevad võrgudega, kuid reeglina ülemaailmse, näiteks Internet. Nad kirjutavad
Viimane loeng oli meil TTÜ õppeprorektoriga teemal spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Ta tutvustas meile suuremas plaanis üliõpilaselu ning seda, mis pärast õpinguid edasi võib saada. Ta rääkis meile näiteks õppejõu- ja üliõpilase rollist ning bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse erinevusest ning sarnasusest. Lisaks rääkis ta loengus IEEEXtreme programming competitionist, mis pani mind sellest tugevalt huvituma. Kui hiljem rohkem juba õppinud ja kui vähegi veel huvi on, siis tahan kindlasti sellest osa võtta. Ta andis palju allikaid, kust saab näha ülikoolide võrdlusi. Mulle aga väga ei meeldinud, et ta väga pika aja oma loengust rääkis TTÜ’st, sest ma lootsin teistel teemadel veidi rohkem teada saada.
andmebaase web-liidesid, luuavad dünaamilisi veebilehekülgi jne.
Kokkuvõteks võin öelda, et iga loeng oli informatiivne, mõneid tudengid nad sundisid mõelda, kas on tõesti tehtud õige eriala valik, teistele aitasid taas veenduda oma õige valiku tegemisest.
 
Sissejuhatuseks erialasse oli meil esimene loeng “Õppekorraldus ja sisekord”, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. See loeng
oli kasulik sellega, et anti ülevaadet IT Kolledžist ja õppekorraldusest ning sellega kaasnevaid aspekte. Räägiti õppekeskkonnast, nagu ÕIS, Moodle,  
Wiki. Nendest võimalustest olin ka eelnevalt üsna teadlik. Räägiti üldiselt ka sellest, miks on oluline üliõpilasel anda tagasisidet õpinguprotsessist.
 
Teine loeng oli pühendatud innovatsiooni teemale ja seda luges Linnar Viik. Räägiti lähemalt sellest, kust leida materjali mis on abiks selle aine
sooritamiseks. Inovatsioon on, lihsmalat öeldes, mingi uue idee kasutusse võtmine. Sain teada, et innovatsioon võib esineda kõikjal meie ümber,  
alustades näiteks lihtsatest pastapliiatsist kuni raketide ehitamiseni välja.
 
Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“, mida viis läbi Mart Mangus. Ta räägis sellest, et tänapäeval on maailmas väga palju erinevaid ideid,  
aga nad ei maksa midagi, sest nad on põhiliselt sarnased. Ainuke asi, mis võib idee maksma panna on innovatsioon - uudne lähenemine vanale,  
konverteerimine vana uuel viisil. Ta rääkis, et idee võib tulla kõikjalt. Kui on võimalust, siis tuleb seda kasutada, sest isegi kui see ei toimi, saate
sellest kogemusi, mis aitab teid edasises elus.
 
Neljandas loengus oli teemaks „Robootikast IT Kolledžis“ ja rääkima oli tulnud meie oma kooli Margus Ernits. Räägiti motivatsioonist, et kui ülõpilasel
puudub huvi õppida siis ta kaob kiiremini õpitud materjali meelest. Õppimine peab olema huvitav ja õpilane peab ise leidma seda, mida pakkub talle huvi
kõige rohkem. Veel õppejõud tutvustas meid robootiklubi tegevusega.
 
Viies loeng oli juba palju konkreetsem ja raskem. Loengu viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad rääkisid Serveri võrguarhidektuurist. Oli palju
uusi sõnu minu jaoks, terminoloogia oli keeruline. Sain teada mis asi on Net Group ja nii nimetatud "Pilv". Serverikeskustest andis Jaan Feldman väga
hea ja tehnilise ülevaate, aga oli minu jaoks mitte väga huvitav loeng.
 
Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest teemal „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Selles loengus  
rääkisid palju ka tudengid ise. Räägiti erinevatel teemadel, millest olid tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, IT  
kogukonna teenistuses. Arutelu käigus selgusid IT negatiivsed mõjud tänapäeva inimesele.
 
Seitsmes loeng pakkus mulle huvi kõige rohkem, sest seal esines Anto Veldre ja rääkis ta tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas. Jutu oli
antiviirustest, küberkuritegevuse skeemidest ja küberturvest. Oli huvitav ja küllaltki lihtne aru saada ja mõtet jälgida. Räägiti ka raha pettustest ja  
erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse. Hirmutav fakt minu jaoks oli see, et mõned tõrjeprogrammid on tehtud just rahalisel eesmärgil ning
tegelikkuses ei kaitse viiruse eest.
 
Kaheksanda ja viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, mida luges Kalle Tammemäe. Tema on Tallinna
Tehnikaülikooli prorektor ning rääkis õppetööst, kõrgkoolide võrdlusest maailmas, IEEE programmeerimisvõistlusest ja mõndadest sertifikaatidest. Vestlus
oli Eesti kõrgharidussüsteemist ja võrreldi seda meie põhjanaabri Soomega. Minu arvates oleks see loeng sobinud seda loenguseeriat avama mitte lõpetama.
 
Nende kõikide loengute järgi saan teha järelduse, et ma õpin küllaltki huvitav eriala ja ma pean motiveerida end õppida mitte ainult bakalauruse kraadi,  
vaid ka magistri, sest aeg on raske ja ainult see inimene kes omab rohkem teadmisi saab hakkama selles raskes elus. Nüüd ma tean mis ootab mind
tulevikus.
 




== Küsimused ja vastused ==
== Küsimused ja vastused ==


'''Küsimus B'''
'''
=== Küsimus B ===
'''


Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Line 46: Line 88:
7) REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.
7) REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.


'''Küsimus 2'''
'''
=== Küsimus 2 ===
'''


Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Latest revision as of 03:35, 30 March 2012

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ilja Semjonov

Esitamise kuupäev: 30. märts 2012


Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Rühm: 14 Ilja Semjonov

Aine Erialatutvustuse eesmärgiks on aidata tudengitel aru saada seda, mis veel ootab neid IT-valdkonnas. Kursus ei olnud liiga pikk ja koosnes 8 loengutest. Loengud olid päris huvitavad ja andsid mulle piisavalt palju uut infot.

Programmeerija - nüüd soovitud elukutse, sest nüüd kui kunagi arenenud arvuti-ja infotehnoloogia. Programmeerija töö on peamiselt vaimne töö. See on ekspert, kes areneb algoritme ja programme, mis põhinevad matemaatilised mudelid. Tavapäraselt programmeerijad võib jagada kolme kategooriasse: application programmeerijad arendavad tarkvara, mis on vajalik organisatsiooni käivitades; süsteem programmeerijad arendavad operatsiooni süsteeme, laiali andmebaaside liidesed, töötavad võrgudega; Web-arendajad tegelevad võrgudega, kuid reeglina ülemaailmse, näiteks Internet. Nad kirjutavad andmebaase web-liidesid, luuavad dünaamilisi veebilehekülgi jne.

Sissejuhatuseks erialasse oli meil esimene loeng “Õppekorraldus ja sisekord”, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. See loeng oli kasulik sellega, et anti ülevaadet IT Kolledžist ja õppekorraldusest ning sellega kaasnevaid aspekte. Räägiti õppekeskkonnast, nagu ÕIS, Moodle, Wiki. Nendest võimalustest olin ka eelnevalt üsna teadlik. Räägiti üldiselt ka sellest, miks on oluline üliõpilasel anda tagasisidet õpinguprotsessist.

Teine loeng oli pühendatud innovatsiooni teemale ja seda luges Linnar Viik. Räägiti lähemalt sellest, kust leida materjali mis on abiks selle aine sooritamiseks. Inovatsioon on, lihsmalat öeldes, mingi uue idee kasutusse võtmine. Sain teada, et innovatsioon võib esineda kõikjal meie ümber, alustades näiteks lihtsatest pastapliiatsist kuni raketide ehitamiseni välja.

Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“, mida viis läbi Mart Mangus. Ta räägis sellest, et tänapäeval on maailmas väga palju erinevaid ideid, aga nad ei maksa midagi, sest nad on põhiliselt sarnased. Ainuke asi, mis võib idee maksma panna on innovatsioon - uudne lähenemine vanale, konverteerimine vana uuel viisil. Ta rääkis, et idee võib tulla kõikjalt. Kui on võimalust, siis tuleb seda kasutada, sest isegi kui see ei toimi, saate sellest kogemusi, mis aitab teid edasises elus.

Neljandas loengus oli teemaks „Robootikast IT Kolledžis“ ja rääkima oli tulnud meie oma kooli Margus Ernits. Räägiti motivatsioonist, et kui ülõpilasel puudub huvi õppida siis ta kaob kiiremini õpitud materjali meelest. Õppimine peab olema huvitav ja õpilane peab ise leidma seda, mida pakkub talle huvi kõige rohkem. Veel õppejõud tutvustas meid robootiklubi tegevusega.

Viies loeng oli juba palju konkreetsem ja raskem. Loengu viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad rääkisid Serveri võrguarhidektuurist. Oli palju uusi sõnu minu jaoks, terminoloogia oli keeruline. Sain teada mis asi on Net Group ja nii nimetatud "Pilv". Serverikeskustest andis Jaan Feldman väga hea ja tehnilise ülevaate, aga oli minu jaoks mitte väga huvitav loeng.

Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest teemal „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Selles loengus rääkisid palju ka tudengid ise. Räägiti erinevatel teemadel, millest olid tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, IT kogukonna teenistuses. Arutelu käigus selgusid IT negatiivsed mõjud tänapäeva inimesele.

Seitsmes loeng pakkus mulle huvi kõige rohkem, sest seal esines Anto Veldre ja rääkis ta tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas. Jutu oli antiviirustest, küberkuritegevuse skeemidest ja küberturvest. Oli huvitav ja küllaltki lihtne aru saada ja mõtet jälgida. Räägiti ka raha pettustest ja erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse. Hirmutav fakt minu jaoks oli see, et mõned tõrjeprogrammid on tehtud just rahalisel eesmärgil ning tegelikkuses ei kaitse viiruse eest.

Kaheksanda ja viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, mida luges Kalle Tammemäe. Tema on Tallinna Tehnikaülikooli prorektor ning rääkis õppetööst, kõrgkoolide võrdlusest maailmas, IEEE programmeerimisvõistlusest ja mõndadest sertifikaatidest. Vestlus oli Eesti kõrgharidussüsteemist ja võrreldi seda meie põhjanaabri Soomega. Minu arvates oleks see loeng sobinud seda loenguseeriat avama mitte lõpetama.

Nende kõikide loengute järgi saan teha järelduse, et ma õpin küllaltki huvitav eriala ja ma pean motiveerida end õppida mitte ainult bakalauruse kraadi, vaid ka magistri, sest aeg on raske ja ainult see inimene kes omab rohkem teadmisi saab hakkama selles raskes elus. Nüüd ma tean mis ootab mind tulevikus.


Küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1) Arvestust on võimalik järgi teha, selleks tuleb konsulteerida õppejõuga ja REV õppekohal olev tudeng peab maksma selleks nõutava tasu.

2) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

3) Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

4) Õppeosakonnas kordusarvestusele registreerimine on kohustuslik.Peab olema ära makstud nõutav tasu.

5) Õppur peab olema arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud nõutava tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

6) RE õppekohal on kordussooritused tasuta.

7) REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Uksekaardi kaotamisel tuleb kaart viivitamatult sulgeda õppeosakonnas või pangas. Samuti oleks soovituslik tellida ka uus kaart. Kapivõtme kaotamise korral tuleb sellest teatada õppeosakonda õppetehnikule, kes väljastab mõõduka tasu eest uue võtme.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Isemjono&oldid=46951"