|
|
| (8 intermediate revisions by the same user not shown) |
| Line 1: |
Line 1: |
| == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
| |
|
| |
|
| Autor: Imre Lebedev
| |
| Esitamise kuupäev: 29 Oktoober 2012
| |
|
| |
| == Essee ==
| |
|
| |
| Olen olnud IT erialast huvitatud juba väga varasest lapsepõlvest ja plaaninud juba põhikoolist saati, et edasine õpe toimub kindlasti IT valdkonnas. Niipalju kui ma olen kuulnud oma kaaskursuslaste oskustetst, ei ole minu teadmised veel kõige tugevamad, kuid tahan rõõmuga võtta vastu uusi teadmisi, mida kool mulle pakub. Kursus õpingukorraldus ja erialatutuvstus tuli vägagi kasuks, kuna eri IT-rakendusvaldkondade esindajad rääkisid enda poolt vaadatuna IT maailmapilti, mis omakorda andis mulle juurde motivatsiooni ja tahet tegeleda veel rohkemgi ja süvenenumalt Infotehnoloogiaga. Sain nii mõnegi fakti ja uue teadmise kõrva taha.
| |
|
| |
| Kursuse teekonda alustas Skype, mis on minu arust ka Eesti Nokia. See sama loeng kujunes ka kõige mõnusamaks loenguks, mida oli huvitav, põnev ja lihtne kuulata. Kes vähegi IT valdkonda on uurinud, peaks teadma infotehnoloogia huumori ühest võtmenalja seeriast BOFH’ist. (Bastard operator from hell) Skype’i esindasid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kuna nad töötasid helpdeskis siis sai tõmmata võrdlusi kuidas tegelikult helpdeskis asjad toimuvad. Niivõrd, kuivõrd olen ka ise mõelnud helpdeskis töötamisest, kuid on arvamusi ka teistele valdkondadele. Kogu see loeng oli põnev kuna olid esindatud helpdeski mõlemad pooled, nii internal kui external pool firma helpdeskist. Juttu oli nii tööülessannetest, koormusest, firma pakkumistest, tööle tulemisest ja kontori igapäeva elust. Kui kõike seda arvesse võtta siis tahaksin väga töötada Skype’s.
| |
|
| |
| Teises loengus käis meil Janika Liiv rääkimas subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Süsteemi Administraatoriks tulin just põhjusega, et see eriala ei vaja väga palju koodimist. Kuna enamus oma esinemisest keskendus ta koodile, mis mulle väga ei meeldi, siis oli seda suhteliselt raske kuulata. Üks asi mis mulle esinemise juures meelids on esitluse (Powerpoint’i) ülesehitus, seda oli väga kerge jälgida. Loengust üldisemalt ei oska midagi mainida, kuna nagu öeldud siis teema ei olnud minu joaks huvitav ja väga palju teksti meelde ei jäänud.
| |
|
| |
| Kolmandas loengus oli juttu IT tööturust, teemat esitles Andres Septer. Kogu loeng hõlmas tuleviku tööturgu – kuidas teenida parimat palka, kust teenida, firmade IT poolne ülesehitust ja muud selle teemaga seonduvat. Oma eesmärgiks võtsin selle loengu korral võtsin, et panna kõrva taha fakte, detaile ja nippe, mida võtta kasutusse tuleviku karjääriks. Võib-olla oli loengu esineja liiga kindel selles kuhu noori suunata. See tähendav tema arvamust, mis tema jaoks on see koht kus me võiksime olla, aga selle juures oli rõhutatud see, et see on ainult tema arvamus. Kokku langes esinemine võibolla kõige rohkem Skype esinejatega, just sisu põnevuse ja kasulikkusega.
| |
|
| |
| Järgmiseks saime kuulata kuidas Martin Paljak rääkis enda vaate nurgast mida tähendab töö IT sektoris, just tema vaatenurgast. Teemaks võttis ta sel juhul „Karma“. Kogu teemvaliku kõrvalt suutsin meelde jätta mõned faktid mida arvesse võtta, nimelt nende teadmistega mis koolist saan, ei pea kohe tööle minema, vaid on ka teisi võimalusi, mida nendega peale hakata. Kui vaatamata sellele oli sellel varasel hommikul üpris raske kuulata, ei oska öelda kas viga oli minus, kuid kui ka kordust vaadates panin tähele, et tähelepanu kippus kaduma. See esitlus kattus pigem Programeerimise(Ruby) esiltuse alla, mida oli raske ja mitte just väga põnev kuulata.
| |
|
| |
| Viiendaas loengus oli meile külla tulnud Ignite kollektiivi. Neli Ignite töötajat rääkisid meile selles loengus, millega täpsemalt tegeleb nende ettevõte Ingite. Vaatamata sellele, et teema sulandus jällegi programeerimise ja arenduse poole, oli loeng väga huvitav ja kaasahaarav. Põnevaks tegi loengu see, et esinejad tegida ka väikese viktoriini, kus prooviti sellega ära seletada, miks paljude inimeste arvamus viib tõele lähemale. Ignite esindajad pakkusid mulle palju huvitavat materjali ja ka katseid kuhu kaasati ka tudengid. See tõi arusaama, milline peab arendus olema, kuidas see käib ning kuidas peavad arendajad töötama. Üldiselt jäin selle loenguga väga rahule, kuna esinejad suutsid teha minu jaoks igava teema, arenduse, väga põnevaks ja lahedaks elamuseks tudengi jaoks.
| |
|
| |
|
| |
| Tarkvara kvaliteedist ja selle testimisest rääkis meile eelviimases leongus Kristjan Karmo. Varasemalt olin testimisest pealiskaudselt suhtunud ja arvanud, et see on igav. Loengus oli tore see, et just seesama igavus faktor tuli välja esimese müüdina, mida inimesed testimisest arvavad. Loeng oli minu jaoks väga huvitav, kuna sain selle valdkonnaga paremini tuttavaks. Loengus räägiti kui vajalik on tegelikult testimine. Ükski tarkvara ei saa enne avaldatust kuni see pole testitud, just nagu on ka mängude väljalaskmisega – beta perioodid.
| |
| Kokkuvõtteks on testimine loov ja huvitav IT osapool tööturul.
| |
|
| |
| Põhja-Eesti Regionaal haiglast tuli meile viimases loengus külla Siim Vene, kes tutuvustas IT osakaalust tema enda töökohas, kuidas, mis ja millal täpselt toimub. Loeng oli huvitav, kuna esitleja tõi näited ning näitas ka seletuseks pilte. Ta rääkis, et juba praegu kasutab osa arstidest tahvelarvuteid, et hõlbustada ja kiirendada oma tööprotsessi ning kvaliteeti. Lisaks kaasas ta sarnaselt Ignite esinejatele ka auditoorimi, esitades meile küsimusi, mis aitas kaasamõtlemisele kaasa. Kuigi haigla valdkond mind ei ole huvitand, oli siiski põnev kuulata IT vajalikkusest selles töövaldkonnas.
| |
|
| |
| Üldiselt proovisid igas loengus esinejad näidata meile tulevase IT tööturu erinevaid valikuivõimalusi ja osakaalu, samalajal võibolla meid natukene suunates. Loengud olid mu jaoks vajalikud, et mõista kuidas käituda pärast kooli lõpetamist ja mida täpselt ettevõtta. Kõige põnevamad loengud olid need, kus kaasati auditooriumi, või esinejad suutsid teema lihtasks, põnevaks ja samas ka pisikest huumori elementi sinna lisada. Eelneva lause põhjal oli parimaks loenguks Skype esindajtaelt ja väga kaugele sellest ei jäänud ka Andres Septeri tööturu loeng, mis oli vägagi kasulik. Erinevuseid loengute vahel on peale teemade erinevuse raske leida, kuna iga esineja proovis sarnaselt teistele IT sektori valdkonda tutvustada. Õpingukorralus, kui õppekava aine, aitas mind kaasa sellele, et teha paremaid ja kindlamaid valikuid tulevikus.
| |
|
| |
| == Õpingukorralduse küsimused ==
| |
|
| |
| Küsimus A
| |
|
| |
| Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
| |
|
| |
|
| |
| • Arvestusele tuleb teha kordussooritus.
| |
| • Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisvat tööd.
| |
| • Tuleb kokkuleppida antud ainet õpetava õppejõuga.
| |
| • Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonnas ja see on nõutav.
| |
| • Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
| |
| • Korussooritus: RE tudeng - Tasuta ; REV tudeng - 14,2 €.;
| |
|
| |
|
| |
|
| |
| Küsimus 5
| |
| Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
| |
|
| |
|
| |
|
| |
|
| |
| • Akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal on võimalik minna Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, Lapse hooldamiseks, Muudel põhjustel.
| |
| • Akadeemilise puhkuseks tuleb teha taotlus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
| |
| • Maksimaalne puhkuse aeg on üks aasta
| |
| • Puhkus lõppeb Üliõpilase avalduses märgitud semestri lõpus
| |
| • Varasemal puhkuse lõpetamise soovil tuleb Üliõpilasel esitada taotlus rektori nimele.
| |
| • Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks, teistel puhkustel olijatel on see teenus peatatud
| |
| • Lubatud on kõigil puhkusel olijatel järele sooritada eksameid ja arvestusi
| |
