User:Tpollu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarmo Põllu
Esitamise kuupäev: 30. september 2012

Essee

Mina tulin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse värskelt gümnaasiumist. Aimdus kogu IT valdkonnast mul oli, aga täpsemalt ei teadnud, millega tegeldatakse. Eelnevad loengud on olnud abiks arusaamisele, milline näeb infotehnoloogia eriala reaalselt ning on aidanud muuta mitu teadmisi ja vaatepunkte. Enamik loenguid andnud isikud on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ning saades teada rohkem nende karjäärist on aidanud kindlustada mõtet, et IT kolledž oli õige valik. Järgnevalt toon välja erinevad loengud, neid siduvad ja eristavad mõtted ning oma arvamuse.

Pea kõik loengud olid nauditavad ning tõid midagi uut välja, olgu selleks siis erinev lähenemine töötamisele või kuidas tööturul toime tulla. Esimeseks loenguks oli sissejuhatus õppeainesse. Loengus tutvustati tudengi akadeemilise elu poolt: sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse, kooli klubisid ning sai veidi rohkem tuttavaks inimestega, kes töötav ITK-s. Oli abivalmiks esmakursuslastele, seal hulgas ka minule, kes tulid otse gümnaasiumi pingist ning ei olnud päris kursis kogu selle ülikooli õppimisega.

Peale seda tuli esimene nii-öelda erialane loeng, kus räägiti Helpdeskist ehk kasutajatoest. Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st rääkisid oma kogemustest helpdeskis. Mõlemal on seljataga paarkümmend aastat kogemust kasutajatoe valdkonnas, mis omamoodi kinnitas seda, mida nad rääkisid ning nende öeldud võis võtta tõetruult. Meeldis nende slaidide stiil, väga omapärane Microsofti Windows 8-le. Loengus sain targemaks helpdeski koha pealt, kuidas see protsess töötab ning et iga suvaline päris ei saa kasutajatoesse tööle (vähemalt Skypes). Samuti sai teada Skypest endast ning kuidas sealne töötamine käib. Küsimustevoor oli huvitav ning sai veelgi rohkem teada.

Järgmisena andis meile loengut naisprogrammeerija Janika Liiv. Tema tuli rääkima oma vaatepunktist programmeerimise kohta ehk see on nagu loovkirjutamine. Mõni tema eesmärkidest on tehnoloogia ja IT populariseerimine naiste seas. Näiteks on ta Tech Sistersi kaasasustaja, mis keskendub IT valdkonna muutmist rohkem populaarsemaks ka naiste seas. Janika rääkis veel oma kogemustest, näiteks sai ta tööd firmas, mis kasutab Ruby programmeerimis keelt, ilma mingisuguste teadmistega. Samuti mainis ta ka ITK Robootika klubi, kust tema sai oma esimesed programmeerimise kogemused ning klubiga liitumiseks ei pea omama eelnevaid teadmisi IT vallas. See innustas ka mindki klubiga liituma.

Neljandas loengus oli meil külas Andres Septer, kes töötab firmas nimega Playtech ja on interneti kasiinomängude arendaja. Tema rääkis lähemalt IT äripoolest. On olemas nii-öelda äri pool (pintsakutes mehed) ja teenindav pool (IT inimesed). Samuti mainis, et „letineegriks“ pole mõtet minna – pigem proovida minna mõnda väiksemasse startup firmasse näiteks Süsteemide Administraatoriks. Nii pidavat õppima, kuidas asjad käivad ning seda küllaltki väikses mahus. Mainias ka generaliseerumist ja spetsialiseerumist. Eestis tahetakse rohkem generaliste, kes oskavad kõigest midagi. Samuti meeldis ka see loeng, sest töökogemustega isik rääkis, kuidas IT töö käib ning kuidas alguses töökohta valida, näiteks olevat riigisektoris hea töötada, sest töö olevat kerge ning hea kooli kõrvalt käia.

Peale teda tuli loengut andma Martin Paljak, kes on pikka aega freelancerina töötanud, seega tõi välja ta sellise töö plussid ja miinused. Plussiks on see, et oled iseenda peremees, valid, mis tööd teha tahad. Miinuseks on see, et vahepeal ei pruugi üldse tööd leida ning raha eriti ei tule. Ta on palju tegelenud kiipkaartidega ning nende arendustega (tarkvara poole pealt). Loeng jättis neutraalse mulje, ei saanud eriti palju targemaks, oleks võinud veidi planeerida rohkem, mida räägib. Samas naljakad pildid meeldisid.

Kuuenda loengu andis meile seltskond firmast Ignite. Nendeks oli Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Firma tegeleb tarkvara arendusega, mis on suunatud teiste ettevõtete poole. Nad on tarkvara spetsialistid, kes suhtlevad klientidega. Nemad arvavad, et arendada tuleb nii, et hiljem saaks edasi arendada ning peamise edu võtmeks on efektiivne töömeetod. Alguses tundus küll, et rohkem firma reklaamimine. Hiljem said vabatahtlikud võtta osa mängudest, mis kujutasid, kuidas efektiivselt tööd teha. Selline hea vaheldus tavalistele loengutele, siin toimus rohkem interaktiivsem suhtlemine tudengitega, mis mulle meeldis.

Järgnevalt esines IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes tuli meile testimisest rääkima ning testimisega seotud müütidest. Korralikult seletas lahti, mis see testimine on. Testimine on hea valida siis, kui sulle meeldib vigu leida, sest see on lõbusam kui ise vigu teha, annab hea ülevaate IT maailmast ning kuidas asjad tegelikult töötavad. „Lõhkumise eest makstakse palka.“ Arvatakse, et igaüks oskab testida, kuid tegelikult peab veidi tundma, kuidas elektroonika töötab (riistvara) või kuidas koodi kirjutatakse (tarkvara). Negatiivne testimise juures on see, et kiputakse testijat süüdistama, sest ta leidis vea, kuigi tegelikult on see arendaja viga. Loeng oli hariv ning mulle meelepärane, jällegi sai teada rohkem IT valdkonnast ning võimalikest töökohtadest.

Viimasena esines Siim Vene, kes on samuti IT Kolledži vilistlane ning kes nüüdseks töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehnilise toe talituse juhatana. Tema rääkis meile, kuidas on ta aidanud muuta töötamist haiglates. Näiteks hiljuti võtsid nad kasutusele iPadid, mis mahuvad täpselt arsti kitlite taskutesse ning mis vähendavad olulisest paberimajandust, patsienti andmetele on kiirem ligipääs. Ta mainis ka, kuidas nad läksid üle terminali süsteemile, mis oli kulukas ettevõtmine, kuid investeering tasus ennast ära 9 kuuga, sest elektri kokkuhoid suurenes ning tänu sellele jäi rohkem raha alles. Samuti suutis ta arstidele ja muudele tähtsatele inimestele selgeks teha, et on vaja haigla-ülest wifi võrku. Wifi võrk muutis töötajate töö lihtsamaks ja patsientidel oli midagi teha oma sülearvutitega, näiteks hoida konktakti lähedastega.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli kokkuvõteks hea kursus, mis aitas muuta minu ja kindlasti ka teiste arvamusi IT valdkonnast ning milline see reaalsus on. Kindlasti aitas see tudengitele jõuda otsustele, mida teha tulevikus ning kas IT on ikka neile sobilik.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami võib sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreeritakse õppeosakonnas. RE õpilasele on tasuta. REV õpilasele maksab kordussooritus 14,2 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.